"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
VIDEO! Tallinn hüvitab koroona tõkestamiseks esimese haiguslehe päeva (0)
24. märts 2021
Mats Õun

„Haiguse sümptomitega inimesed peaksid kohe koju jääma, kuid nad ei julge haiguslehte vormistada, sest kardavad kaotada sissetulekut või et tööandja seda ei aktsepteeri,” rääkis linnapea Mihhail Kõlvart,  kelle sõnul maksab linn homsest 30 eurot esimese haiguspäeva toetust.

 

Kõlvarti sõnul pöördus ta valitsuse poole ettepanekuga maksta kinni või toetada esimese haiguslehe päeva. „Me ei ole saanud ametlikku vastust, aga aeg lendab ja olukord halveneb, sellepärast otsustasime, et rakendame seda meedet linna poolt,” sõnas ta.

Teadaolevalt on praegu suurimaks probleemiks viiruse levik peredes ja töökohtades, sest inimesed käivad paraku sümptomitega tööl. “See on sotsiaalmajanduslik, mitte rahvuse probleem. Inimesed ei julge haiguslehte vormistada, sest kardavad kaotada sissetulekut või et tööandja seda ei aktsepteeri,” rääkis linnapea.

Linn maksab päeva eest toetust 30 eurot

“Inimesed, kellel on sümptomid võivad arvestada, et nad peaksid koju jääma kohe. Linna poolt tuleb täiendav tugi selleks, et inimesi motiveerida koju jääma, aga loomulikult on see mõeldud eelkõige inimestele, kelle sissetulek on väiksem. Otsustasime, et see on universaalne meede, et mitte tekitada täiendavat halduskoormust ja iga inimene otsustab, kas ta vajab seda või mitte,” lisas Kõlvart.

Keskmine Haigekassa poolt Tallinna elanikule makstav haigushüvitise päevamäär on 26,7 eurot. Linn hakkab esimese haiguspäeva eest maksma toetust 30 eurot ja meede hakkab kehtima 25. märtsist alates.

“Peame leidma sellele meetmele kinnitust ja toetust ka linnavolikogus. Loodame, et praeguses operatiivses olukorras ei teki pikka arutelu ja linnavolikogu selle ka kinnitab,” sõnas linnapea.

Linnapea sõnul ei oleks tavaolukorras normaalne, et enne kuulutatakse välja meede ja siis hakatakse seda korraldama, kuid tänases kriisiolukorras võivad inimesed abiga arvestada. Taotleda saab toetust tagasiulatuvalt alates 15. aprillist. “Selleks ajaks on valmis kõik vajalikud rakendused, et taotleda nii internet kui ka linnaosade sotsiaalosakondade kaudu. Lähtuda tuleb sellest, et meede hakkab alates homsest päevast kehtima,” lisas Kõlvart.

Esimese haiguspäeva toetust saab küsida alates homsest, 25. märtsist alanud haiguslehe puhul. Esialgse plaani järgi on esimese haiguspäeva eest kavas tallinlastele toetust maksta aprilli lõpuni, vajadusel meedet pikendatakse. Muudatused sotsiaaltoetuste maksmise tingimuste ja korra määruses peab eelnevalt veel heaks kiitma ka linnavolikogu.

Esimese haiguspäeva toetust taotlemiseks peab inimene tegema ise avalduse Tallinna e-teenuste lehel, toetust saab hakata ka tagantjärele taotlema 15. aprillist e-taotluskeskkonnas  https://www.tallinn.ee/est/toetused või linnaosavalitsuse teenindussaalis.

Toetuse saamiseks peab inimene olema registreeritud Tallinna elanikuks. Haigestumise korral pöördub töötaja esmalt perearsti poole, kes avab haiguslehe. Tööandja esitab haigekassale vajalikud andmed ning kinnitab haiguslehe. Seejärel esitab töötaja linna universaaltoetuste infosüsteemis taotluse. Süsteem kontrollib taotleja elukoha andmeid rahvastikuregistrist ning töövõimetuslehe andmeid haigekassa infosüsteemist ning seejärel teeb linn inimesele väljamakse.

Koroona tõttu kehtestatud haiguslehtede hüvitamise korra järgi on töötaja omavastutus esimene haiguspäev, tööandja maksab hüvitist teisest viienda päevani ning haigekassa maksab hüvitist alates kuuendast päevast. Hüvitise määr on 70% inimese eelmise aasta töötasu päevamäärast.

Keskmiselt alustatakse Tallinnas ühes kuus 25 000 töövõimetuslehte. See tähendab, et ühes kuus võib toetusmeetme hind kujuneda kuni 750 000 euro suuruseks.

Vladimir Svet: kaugtöö ei ole kõigi jaoks võimalik

“Peamised faktorid, miks haigus Lasnamäel nii aktiivselt levib on asustustihedus ja see, et siin elab palju inimesi, kelle töökoht ei võimalda kaugtööd. Kommunikatsioon ei ole siin esimene, teine ega isegi kolmas probleem,” sõnas Lasnamäe linnaosa vanem Vladimir Svet.

Lasnamäe linnaosa on üks Tallinna kõige aktiivsemaid koroonakoldeid. Linnaosa vanema sõnul viiakse koroonakolletega majadesse maske, puhastusvahendeid ning meeldetuletusi. Märtsi lõpuni jätkub maskide jagamine eakatele ja üksikvanematele. Kõige rohkem oleks Sveti sõnul abi aga haigushüvitise tagamine esimesest tööpäevast.

“Meil on päris palju inimesi, kes ei ole võimelised tegema kaugtööd või kelle töö seda ei võimalda. Tööstuses, tootmises ja laos töötavad inimesed ei saa kodus töötada. Me tahame teha kõike, et nende inimeste jaoks oleks haiguslehele või eneseisolatsiooni jäämine võimalikult lihtne, et raha ei mängiks niivõrd olulist rolli nagu ta praegu mängib,” sõnas Svet.

Sveti sõnul näitas nädalavahetusel toimunud vaktsineerimine, et huvi oli suur. “Nägime, et kui pakkuda vaktsineerimisvõimalust õigete kanalite kaudu ja teha seda nii eesti kui vene keeles ja võimaldada registreerimist nii telefoni kui digiregistratuuri kaudu, siis inimesed on valmis vaktsiini vastu võtma,” lisas Svet.

“Meil on riigikantseleilt tellitud uuring, mis näitab, et venekeelsed inimesed on sama hästi teadlikud koroonaviirusest kui eesti keelt kõnelevad inimesed. Kommunikatsioon ei ole kindlasti peamine probleem. Haigushüvitise tagamine esimesest päevast soodustaks seda, et sümptomitega inimesed ja lähikontaktsed jätavad tööle minemata ja võtavad haiguslehe, vähendades sellega haiguse levikut töökohal,” ütles Svet.

Linnapea ei nõustu valitsusliikmete kriitikaga

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ei nõustu valitsusliikmete kriitikaga, nagu ei oleks linnavõim suutnud tõhusalt korraldada covidi kommunikatsiooni ja seda eriti venekeelsete elanike hulgas. 

Kõlvarti sõnul said kõik teisipäeva õhtusest peaministri pöördumisest teada, et olukord koroonarindel on halb ning on oht, et see ei parane ka suveks. Ühtlasi märkis Kõlvart, et Tallinna linnale on korduvalt ette heidetud, et viiruse kontekstis pole pealinnas kommunikatsioon olnud piisav. “Nii ma hakkasingi mõtlema, et mida me siis oleme valesti teinud. Ja mulle tundub, et ma sain isegi aru, kus on viga tekkinud. Oleks olnud vaja teha Facebooki postitus, et kommunikatsioon oleks olnud süsteemne lähtuvalt kriisiolukorrast,” oli Kõlvart irooniline. 

“Ja kui ma oleksin selle teinud, siis tõenäoluselt oleks olnud linna roll sellega täidetud, eriti, mis puudutab venekeelset kommunikatsiooni. Kui aga rääkida tõsiselt, siis kui alguses ma arvasin, et tegemist on poliitilise retoorikaga, siis nüüd tundub, et ongi selline usk, et probleem on rahvuspõhine ja omavalitsused, antud juhul Tallinna linn, pole piisavalt teinud, et probleemi sisu ja olulisust kommunikeerida,” ütles Kõlvart. 

Tema sõnul on talle vastuvõetamatu lähenemine, et avaliku võimu esindajad pöörduvad enda valijate poole, mitte tallinlaste või Eesti elanike poole. “Minu arvates pole ka see arusaadav, et me pöördume eraldi eesti ja vene inimeste poole. Ja kõige suurem probleem on, et pole sisulist arusaama, kus on tegelikult probleemid ja ei ole oskust luua ka vajalikku süsteemi, et probleeme lahendada,” rääkis Kõlvart. 

Selleks, et midagi arvata ja otsustada, tuleb kasutada statistilisi andmeid, märkis linnapea. “Ja need näitavad, et pole suurt vahet, kuidas praegust olukorda tajuvad eestikeelsed ja venekeelsed inimesed meie riigis. Pole suurt vahet, millised on infoallikad, mille kaudu teavet tarbitakse,” ütles Kõlvart.  

Ka vaktsineerimise osas pole Kõlvarti sõnul rahvuspõhist suurt vahet – eestlaste hulgas on vaktsiiniusku 62 protsenti, venelaste seas 53 protsenti. “Jah, venelaste hulgas on see näitaja veidi väiksem, kuid see pole eksistentsiaalne vahe,” ütles Kõlvart. 

Ta meenutas, et Tallinna linn alustas covidi kommunikatsiooni juba septembris ning linna lehed on seda teemat käsitlenud peaaegu igal nädalal. Ka on viiruse teema pidevalt laual linna pressibriifidel, mida kannab üle ka ETV+. Ühtlasi korraldab Tallinn kõigile linlastele kampaaniaid, näiteks maskide jagamise kampaaniaid. “Kõik see oli kommunikeeritud mõlemas keeles ja just seda võib nimetada süsteemseks kommunikatsiooniks,” rõhutas Kõlvart. 

SEOTUD LUGU: VIDEO! Tallinna linnapea saatis peaministrile kümme ettepanekut koroonaviiruse peatamiseks

 

 

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

kuidas keegi
26. märts 2021 20:33
https://www.err.ee/1608156961/polluaas-haiguspaevade-huvitamine-esimesest-paevast-ei-oleks-moistlik