"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
VIDEO! Tallinn saab aastaks 2050 kliimaneutraalseks (0)
24. märts 2021
Ilja Matusihis

"Eelkõige tuleb alustada sellest, et meie rohetulevik ei ole projekt. See on süsteemne tegevus ja me peame arvestama sellega, et eesmärgi saame saavutada vaid juhul, kui meil kõigil, mitte ainult avalikul sektoril, vaid ka erasektoril, aga ka igal inimesel tekib arusaam, miks see on vajalik ja tähtis," sõnas Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart.

Kliimaneutraalsus plaanitakse Tallinnas saavutada aastaks 2050, tehes seda majandust ja linnakeskkonda mitmekesistaval, uuenduslikul ja majanduslikult arukal moel. Aastaks 2030 jõutakse vahe-eesmärgini, milleks on kasvuhoonegaaside heite vähenemine 40%.

Linnapea sõnul tuleb luua erinevate valdkondade vahel sünergia, kuna kõik on omavahel seotud: nii linnaplaneerimine kui transport, aga ka energeetika. Rääkimata sellest, et meie roheline infrastruktuur vajab tähelepanu ja rahalist panust.

“Erinevates valdkondades me juba realiseerime erinevaid tegevusi, kas see on jalgrattateede võrgustik, uued rohelised objektid nagu Tondiraba park, putukaväil, teised pargid, kliimaneutraalne ühistransport,” selgitas linnapea.

Lisaks on läbiv teema ruumiline planeerimine ja maakasutus – kuidas kavandada elamualasid ja haljastust, nende sidumine ühistranspordi ja kergliiklusteedega.

“Kui nüüd võtta  kõik need suured sambad: energeetika, hoonete energia tõhusus, erinevad transpordiliigid ja bioloogiline mitmekesisus, prügimajandus ja ringmajandus, siis võti on hoonete rekonstrueerimises ja autostumise vähendamises, ühistranspordi, kergliikluse ja jalgsi käimise suurendamises. Kõige suurem võit kasvuhoonegaaside vähendamisel tuleb sealt,” rääkis Tallinna strateegilise planeerimise teenistuse direktor Raido Roop.

Inimeste mõtteviisi muutus ja autoga liikumisest loobumine tuleb väga pika aja jooksul ja seda soodustab kergliiklusvõrgustiku välja ehitamine, ühistranspordi marsruutide uuendamine ja kiire ühenduse loomine linna ja naabervaldade vahel. Ent kas kõige selleni on võimalik 9 aastaga jõuda?

“Me ei räägi projektist, vaid oma laste tulevikust ja just sellepärast peab selle saavutamine olema reaalne,” sõnas Kõlvart.

SAMAL TEEMAL:
VIDEO! Kõlvart: kliimakava on kindel teekaart, mida mööda liikuda

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.