"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Aas: pika teede ehituse kava kõrvale on vaja ka pikaajalist rahastust (0)
25. märts 2021
Rene Suurkaev

Majandus- ja taristuministri Taavi Aasa sõnul oleks riigil vaja pika teede ehituse plaani kõrvale ka kindlamat pikaajalist rahastust. Valitsus arutas neljapäevasel kabinetiistungil järgmise nelja aasta 2+2 teede ehituse ajakava ja rahastust, kuna teede väljaehitamiseks on vaja juurde leida 186 miljonit eurot, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM).

Riigiteede hooldamiseks on riigieelarves ettenähtud iga-aastane käibemaksuta baasrahastus 178 miljonit eurot. Baasrahastus katab MKM-i teatel vaid teedevõrgu hoolduse, säilimise ja administreerimiseks vajalikke kulutusi ning mõningal määral ka teedevõrgu arendamiskulusid. Suuremahulised arendustööd, näiteks uute 2+2 või 2+1 teede ja eritasandiliste ristmikute ehitamine, sõltub iga aasta riigieelarve läbirääkimistest.

“Valitsused võivad muutuda, kuid üks mõte on ajas kinnistunud. Eesti suurte linnade vahel peab olema kvaliteetne ja ohutu maantee. Neljarajaliste teede jätkuv ehitamine on liiklusõnnetuste ennetamiseks ning maapiirkondade elavdamiseks vaieldamatult vajalikud,” ütles Aas pressiteates.

Viimastel aastatel on MKM-i teatel teede arendamiseks baasrahastusele lisaks eraldatud ligikaudu 60–90 miljonit eurot aastas. Sellel aastal on riigiteede hoiuks eraldatud senisest suurim summa – kokku 274 miljonit eurot. 2022. aastaks on hetkel planeeritud 235 miljonit eurot, kuid 2023. ja 2024. aastateks on kavandatud vaid baasrahastus 178 miljonit eurot.

“Aastast aastasse käib valitsuses sama tango – tuleb välja võidelda ohutumate teede jätkuv rahastus,” nentis Aas. Tema sõnul on võimalusi mitmeid – kasutada välisvahendeid, avaliku-erasektori koostööd (PPP), võib laenu võtta, võib kaaluda rahastamist ka maksutulust.

“Teede olulisus ei kao igapäevast kuhugi ning ka rohepöördes on tulemas peale nullheitega autod, mistõttu ootame kaugemas tulevikus ka maanteedel kasvuhoonegaaside langust,” selgitas minister.

Kolme põhimaantee Tallinn–Pärnu, Tallinn–Tartu ja Tallinn–Narva maanteelõikudel on kaherajalisi teelõike, mis tuleb neljarajaliseks ehitada, kokku veel 340 kilomeetrit. Nende teede ehitamisele kulub hinnanguliselt 1,7 miljardit eurot.

Teehoiukava järgi saab Tallinn–Tartu ja Tallinn–Pärnu neljarajaline tee valmis 2030. aastaks ning Tallinn–Narva 2038. aastaks kui tagatakse piisav rahastus. Aastatel 2022–2025 on lisarahastuse vajadus kokku 345 miljonit eurot, millest 159 miljonit on võimalik katta välisvahenditest. Ülejäänud 186 miljonit tuleks leida maksutuludest või laenust.

“Rahastusvajadus on pikaajaline ning suur, mistõttu selleteemalised arutelud jätkuvad riigi eelarvestrateegia 2022–2025 läbirääkimistel,” lisas Aas.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.