"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Kallas: piirangute leevendamine nihkub kaugemasse tulevikku (0)
25. märts 2021
Mats Õun

"Kui me ei saa neid numbreid alla, ei saa rääkida ka piirangute leevendamisest. Meie eesmärk on olnud praegu see, et saaksime viia päevase nakatumise alla 500, et koormus meditsiinisüsteemile oleks väiksem. Praeguste numbrite järgi jääb see eesmärk lähiajal kättesaamatuks ja nihkub kaugemale," ütles peaminister Kaja Kallas.

Kallase sõnul toimub COVIDi-võitlus kolmel erineval rindel, millest esimene on seotud sellega, kuidas meditsiinisektor toime tuleb.

“Tuleb öelda, et meie arstid-õed ja meditsiinisüsteem on väga tublid ja peavad sellele suurele koormusele vastu. Haigeid on endiselt palju ja see on probleem,” nentis peaminister.

Piirangute rindelt võib Kallase sõnul positiivsena öelda, et enamus inimesi peavad piirangutest kinni, inimeste liikumine on vähenenud ning nad kannavad maske ja väldivad kohtumisi varasemast rohkem ent probleemiks on jätkuvalt see, et nakatumiskordaja R on endiselt üle 1.

“Selleks, et nakatumisnäitajaid alla saada, tuleks veel olulisel määral kontakte vähendada. Miks me seda teeme? Selleks, et meditsiinisüsteem peaks vastu. Numbrite järgi satub haiglasse umbes 7% nakatunutest. Nakatumisnumbrid on keskmiselt 1000-1500 inimest päevas ja koormus meditsiinisüsteemile nii pea väiksemaks ei lähe.”

Nakkusohtlikke inimesi on peaministri andmetel 2,5 protsenti Eesti elanikest ja neist 44% põevad seda haigust ilma, et neil oleks üldse mingid sümptomid – see on ka peamine probleem, miks haigust edasi kantakse ja miks seda võib saada kust iganes.

“Kui me ei saa neid numbreid alla, ei saa rääkida ka piirangute leevendamisest. Meie eesmärk on olnud praegu see, et saaksime viia nakatumise alla 500 inimese peale, et koormus meditsiinisüsteemile oleks väiksem. Praeguste numbrite järgi jääb see eesmärk lähiajal kättesaamatuks ja nihkub kaugemale.”

Eesti on vaktsineerimises Euroopa kolmas

Kolmas rinne, millega aktiivselt tegeletakse, on Kaja Kallase sõnul vaktsineerimine, mis on vajalik selleks, et vähendada inimeste hulka, kes haigestuksid ja haigust raskelt põeksid.

“Fookus on tuua riskirühmad riskist välja, vaktsineerida just vanemaid inimesi ja riskirühmade liikmeid. Postiivne on see, et me oleme vaktsineerimistempo poolest Euroopas kolmandad ja oleme suutnud ära kasutada need vaktsiinid, mis on meile jõudnud. Tarnetes on olnud tõrkeid, aga järgmisel nädala peaks Eestisse saabuma taas üle 40 000 AstraZeneca vaktsiini,” teatas Kallas.

“Enam kui 177 000 eesti elanikku on saanud vähemalt ühe vaktsiinidoosi ja ka vanemates vanuserühmades on vaktsineerimine positiivselt vastu võetud ja vaktsineeritute numbrid suurenevad pidevalt,” lisas peaminister.  

“Minister Signe Riisalo juhtimisel oleme pannud kokku vaimse tervise kriisistaabi, et koondada ja aidata inimesi, kellel on vaimse tervise mure. Ma arvan, et see on väga oluline, et me ka vaimselt sellest kriisist tervena välja tuleksime. Samal ajal on riigikogus käima riigi lisaeelarve menetlus, et saaksime aidata ka majandussektoreid, kes nende piirangutega kõige rohkem pihta saavad ja tagada tervishoiu rahavajadust, mis puudutab testimist ja vaktsiine ja kõike seda, mis aitab meil kriisist välja tulla.”

Toetusmeetmete saajaid varasemast rohkem

“Piirangute negatiivse mõju leevendamiseks on kindlasti vaja rahalist ressurssi. Eile oli Riigikogus esimesel lugemisel lisaeelarve eelnõu, mille meetmete seas kõige olulisem ilmselt palgatoetus, mis on nüüdsest tagatud 2 kuuks,” ütles Jaak Aab. 

Lisameetmed on tulemas veel nii turismis, majutuses kui toitlustamise, spaade, kaubanduse ja vedajate osa.

“Põhiline eesmärk on, et järgmise nädala neljapäevaks jõuaks juba määruste eelnõude aruteluni – millega seda lisaeelarve raha jaotatakse, mis tingimustel ja kellele, et lisaeelarve vastu võtmise ajaks oleks kõigil teada, mis tingimustel see raha jagatakse,” tõdes minister.

Ettevõtluse kriisimeetmete paketti tutvustanud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt andis pressikonverentsil teada, et Kredexi uute meetmetega käenduste ja käibelaenude jaoks eraldatakse ettevõtlussektorile 180 miljonit eurot.

“Kredex on oma otsused ära teinud ja need on pankade käes, et meetmed saaksid sõlmitud. Meetmed peaksid olema saadaval taotlusteks alates 5. aprillist,” ütles Sutt, kelle sõnul on toetuste tingimused muutunud.

“Olemasolevate laenude puhul on kahjude katmise piirmäär 50% ja uute laenude puhul 80%, mis teeb meetmed kasutatavaks kindlasti nii pankade kui ettevõtjate poolt.”

EAS poolt koostatav abipakett on ministri sõnul kaheosaline ja selle kaudu suunatakse 25 miljonit eurot turismivaldkonda ning 19 miljonit peaasjalikult jaekaubandusega seotud ettevõtete toetamiseks.

“Oleme laiendanud abisaajate ringi – sinna hulka on arvatud muuhulgas ka reisiettevõtjad ja turismiteenuse pakkujad. Lisaks arutame täpsemalt ka FIE-de abipakettide tingimusi.”

Turismisektorit on plaanis abistada veel lisaks 9,7 miljoni euroga, ent selle tarvis ootab valitsus hetkel Euroopa Liidu komisjoni riigiabi luba.

“Optimistliku stsenaariumi järgi soovime EASis selle meetme avada veel märtsikuu jooksul. Kõige olulisem on see, et seekord ei tule nõndanimetatud “nobedate näppude voor, vaid on vooruline taotlemine ja kõikidel on taotluste esitamiseks piisavalt aega ja EAS-il on piisavalt aega ka neid menetleda.”

Lisaeelarvest toetatakse kultuuriministeeriumi haldusalasse jäävaid asutusi ja ettevõtteid 42 miljoniga.

“Kõige suurema summaga on toetusmeede kultuurikorraldajatele – 21,3 miljonit, aga uue meetmena on filmitootmise katkemisest tingitud toetus ja toetuse saajate seas on ka kinod ja filmilevitajad. Eraomanikest spordiobjektide omanikele on toetusteks ette nähtud miljon eurot,” loetles Ott mõned toetuse saajatest.

“Lisaks on suurürituste riskifond, millesse suunatud 1,5 miljonit on mõeldud spordiürituste ja ülejäänud kultuurivaldkonna suuremate ürituste toetamiseks, mis on kriisi tõttu ära jäänud.”

Toetuse täpsemad jaotustingimused töötatakse Anneli Otti sõnul välja järgmiseks nädalaks.

Rally Estonia saab 2,5 miljonit

Täna sai ametlikult teatavaks ka see, et autoralli maailmameistrivõistluste etapina peetakse tänavu juulikuus taaskord Rally Estonia võistlust, mida riik toetab 2,5 miljoniga.

“Saame öelda, et valitsus on otsustanud toetada Rally Estonia korraldamist sel suvel 2,5 miljoni euroga,” ütles riigihalduse minister Jaak Aab, kelle sõnul tegi põhimõttelise otsuse ralli toetamise kohta juba eelmine valitsus.

“Korraldajad teevad Terviseametiga tihedat koostööd juba praegu ning  otsustamiskoht seisneb selles, kas saab pileteid müüa planeeritud või vähendatud mahus või ei saa neid üldse müüa. Korraldajad on kõigiks kolmeks variandiks valmis,” märkis Aab.

“Eelmisel aastal saime väga hea kogemuse, kus etapil osalese 26 000 inimest ja suudeti ära hoida nakatumine. Selle aasta peamine eesmärk on see, et võistlus toimuks turvaliselt. Täna ei oska öelda, kas publikut on võimalik lubada või mis tingimustel, aga peamine eesmärk on see, et terviseohutuse tagamiseks oleks kõik vajalikud abimeetmed kasutusele võetud. Aga ka TV-ülekandena saavad sellest üritusest osa sajad miljonid inimesed,” kiitis kultuuriminister Anneli Ott.

Liikumisharrastuse kontseptsioon ja kultuuritoetus põhikoolinoortele

“Kultuuriministeeriumi poolt üle antud spordipoliitika 2020. aasta aruandes toome välja, et autostumise ja digiajastuga on suurenenud väga oluliselt probleemid liikumisharrastusega: vaid 25% lastest liigub täna piisavalt,” ütles kultuuriminister Anneli Ott.

“Meie üldine liikumisaktiivsus on üsna madal; see võiks olla 65-70 % peal, aga mulluste andmete põhjal on see vaid 35-40 %,” lisas Ott, kelle sõnul on liikumisharrastuse kontseptsiooni välja töötamine ja selle temaatikaga sisulisem tegelemine üks Kultuuriministeeriumi prioriteete.

“Kabinetiistungil hakatakse arutama põhikooli lastele plaanitavat uut meedet, mis on vajalik selleks, et noored oleks eesti kultuurilooga hästi kursis. Selleks on Kultuuriranitsa rahastu, kus võimaldaks põhikooli õpilastele alates järgmisest aastast läbi haridus- ja teadusministeeriumi ning läbi kohalike omavatitsuste saada võimaluse 1-2 korda aastas külastada mõnd muuseumi, kontserti või teatrietendust.”

 

 

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

vabatahtlik, teadlik, tasuta
26. märts 2021 07:12
Seltskonnale vaktsineerimine on vabatahtlik, teadlik ja tasuta vaba inimese vaba valik. Ja isiklik vastutus. Ja ei mingit u kraiinatamist, turismindust ja reisimist väljamaades katkuajal. Kõiksugu liputamiseks töllerdamiseks priilt aega kui katkuga saab ümber vähemalt selleks korraks. Elik taastada Eestis täies mahus sanitaar-epidemioloogiline teenistus Wuhani viirus ei jää viimaseks lugupeetavad. Teadmised ja oskused just see mis jääb puudu Prüsselis ja prüsseliitidel.
rammusalt viirust
25. märts 2021 19:37
Rammusalt viirust otse koroonapõrgust U kraiinast midagi juba hakkab kujunema.
mait
25. märts 2021 18:59
Kaks mõtet - oleks jaanuaris piirangud teinud, ei peaks inimstele kevadet ja Kaja hirmutamise suvet lukku panema, kes tainapead meid küll juhivad??? Teiseks - Soome pani peale liikumispiirangud just suurtele linnadele, miks meil Tallinn veel lahti on??? Kolmandaks - kui aus olla, siis saaks Eesti suguse väikeriigi ära vaktsineerida nädalaga, kus on see väikeriigi eelis nüüd, kas me peame tõesti ära ootama, kuni Saksamaa 80 mijonit vaktsineeritud saavad. Makske kaks korda rohkem vaktsiinide eest, aga riigi ja majanduse saaks kiirest käima ning see kulutus tuleb kirresti tasa. Mis me aga praegu teeme - kas me oleme solidaarsed või olme idioodid. ja ükski teine rahvas ei eelista teiste ees lõmitamist oma rahva tervise ja suremisele. Eesti väikerahvas on nüristunud ja ei suuda enam terve mõistusega mõelda. Eriti kui selline peaminitripreilinna....
lennukeeld, totaalne
25. märts 2021 14:01
Järsku kohene lennukeeld Eestis ja üle Euroopa saab viirusest lahti koheselt lahti. Kunagist olla keegist Grete kuid ilmselt säänne juba kuhugi kadunud unustet. Vast tarmukas Kaja paneb kehtima totaalse lennukeelu ei mingit viirust isegist mitte Aafrikast ja Afgaanist. Kõik turistid siis metsaüksindust nautima sisekaemust.
endel
25. märts 2021 13:30
Nakatumisnäitaja oli alla 500 enne kui Kaja Kallas peaministriks sai. Ja niipea kui proua soovitas piiranguid leevendada, haigestumine kiiresti suurenes. Seega pakuks järgmise ja värske viiruse ohjamise meetme - Kaja Kallas peab tagasi astuma. Kui Eesti riik on suures tervise- ja majanduskriisis, siis ei saa meie rahvas lubada peaministriks olemise mängimise või eksperimendiga, mida Kaja Kallas on. Meil on KRIIS! Miks meid ei juhi siis targad inimesed? Kuhu kadusid Eestis targad juhid? Kas Eesti rahvas ongi rumal lambakari?