"Riigid, kes täna on vaktsineerimise edetabelites kõrgel kohal, on teinud inimestele hästi lihtsaks sõna otseses mõttes “vaktsiini otsa komistamise”, et inimene ei pea oma tavapärastelt radadelt üldse kõrvale astuma, selleks, et oma vaktsiinisüst kätte saada."

Kersti Kaljulaid, president
Pentus-Rosimannus: lisaeelarvega toetatakse vaktsineerimist ja kiirteste (0)
25. märts 2021
Ilja Matusihis

"Kriisiolukorras on arstid teinud päevade kaupa ületunde, töötanud võimete piiril ja see on kestnud pikalt. Haiglate olukord püsib kriitiline, peame seda arvestama. Plaanilise ravi taastamine on kaetud lisaeelarvega," ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus, kui andis neljapäeval Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjonile ülevaate 2021. aasta lisaeelarve meetmetest.

“Kõik piirangud jaanipävani ei kestagi, jaanipäevaks võiks riik olla piirangutest vaba. Selle nimel me kõik pingutame, et suvi tuleks,” ütles ta.

Pentus-Rosimannus selgitas, kogu lisaeelarve mõte on, et ettevõtlus saaks taastuda ja saaksime naasta normaalsesse ellu suviseks pööripäevaks. “Kuid viiruse arengus võib tulla ka aasta teises pooles ootamatuid arenguid, selleks on loodud puhver, et vajadusel maksta näiteks palgatoetusi ja katta erakordseid kulusid,” sõnas ta. Selleks nähakse ette vahendeid suurusjärgus 100 miljonit eurot.

Majutus- toitlustus ja jaekaubanduses kompenseeritakse ka neid kulusid, mis pole palgakulud – näiteks liisingute maksmist. Toetuse määr on kuludest 50 protsenti, ent majutuse puhul kuni 70 protsenti ning maksmise kriteeriumiks käibe kadu. Ta rõhutas, et see toetus on just nimelt lisaks senisele palgakulude kompenseerimisele.

Samas jäid rahandusministri sõnul toetustest ilma need taotlused, mis olid laiemad kui praegune kriis või mis ei tulenenud piirangutest või kriisist. “See printsiip lepiti kabinetis juba eelnevalt kokku, et lisaeelarvesse neid ei lülitata,” ütles ta.

Osa kulusid jäävad valitsusasutustes kriisi tõttu tegemata

Erahuvihariduse toetuseks on Pentus-Rosimannuse sõnul mõeldud 20 eurot kuus lapse kohta, toetust makstakse märtsi ja aprilli eest. Samuti nähakse ette toetusraha lasteaedade ja koolide ventilatsioonisüsteemide parandamiseks läbi kohalikele omavalitsuste. “Mõistlik ja vajalik on sellega praegu alustada. See tuleb määrusega koos, kuid on siiski soovituslik,” sõnas ta.

Ta osutas, et osad kulud jäävad valitsusasutustes kriisi tõttu tegemata – koolitused ja lähetused, aga ka kontorite ülalpidamine seoses kodubüroode kasutuselevõtuga. Seetõttu saab neid ülejäänud rahalisi vahendeid kasutada kriisi leevendamiseks.

Ta tõi näiteks siseministeeriumi, kus on kasvanud järelevalvekulud ning kus ülejäänud kasutamata kulude arvelt on võimalik neid kulusid katta. See puudutab tema sõnul kõiki ministeeriume. Koolitus ja lähetuskulude vähendamisega saavutati kärbe kuni 20 miljonit eurot ning eelmisel aastal suunati see raha IT lahenduste väljatöötamiseks. “Näiteks õpetajatele mõeldud tugiliin loodi justnimelt sellise ministeeriumisisese kulude ümbersuunamise arvel,” ütles rahandusminister.

Lisaeelarvega kaetakse ka inimeste teistkordne vaktsineerimine, kuna teadusnõukogu hinnangul kestab vaktsineerimisel immuunsus kuus kuud kuni aasta. Ta meenutas, et 750 000 inimest peaks saama tänavu vaktsineeritud ning Eesti on broneerinud selleks 2,5 miljonit doosi.

“Kriisiolukorras on arstid teinud päevade kaupa ületunde, töötanud võimete piiril ja see on kestnud pikalt. Haiglate olukord püsib kriitiline, peame seda arvestama. Plaanilise ravi taastamine on kaetud lisaeelarvega,” kinnitas ta.

Lisaeelarvest toetatakse ka kiirteste, ehkki nende kasutamisel on oldud seni ettevaatlik, kuna on oht, et saadakse valenegatiivseid tulemusi. Ta märkis siiski, et näiteks koolis saab seda teha kooliõe juhendamisel. “Kiirtestide laiem kasutuselevõtt on aja küsimus, osades riikides kasutatakse seda juba laialt ning me ei tohiks olla vähem suutlikud,” sõnas ta.

Rahandusministeerium: majanduslangus oli kardetust väiksem

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe tutvustas rahanduse olukorda ning seda, milline on lisaeelarve mõju makroindikaatoritele.

Ta osutas, et kuna rangemad piirangud hakkasid kehtima 11. märtsil, siis statistikat, kuidas ettevõtetel läheb, veel pole. Lättemäe osutas, et kuna eelmisel aastal oli majanduslangus 3 protsenti, siis läks majandusel paremini, kui me ootasime riigieelarvet koostades. “Tervel Läänemere piirkonnal läks hästi, mistõttu põhi on tugevam, millelt piirangutesse läksime. Esmane ehmatus kriisist oli suurem, kui see langusena välja kukkus. Kõik riigid maailmas on välja tulemas šokist,” sõnas ta.

Ta osutas, et Hiina, kes on maailma suurim tööstuskaupade tootja, tegi küll toodangu mahus väikese jõnksu allapoole, kuid majandusaktiivsus seal jätkus ning kaupu osteti edasi. See paistab välja ka meie ekspordinumbritest, tööstusel polegi olnud kõige hullem, kuid kannatada sai teenuste pool. Euroopa liidu majanduslangus oli 6,2 protsenti, mis on poole suurem kui meil. “Me oleme kuni viimase hetkeni majandust võrdlemisi vähe piiranud, oleme Euroopa piirangute pilve alumises otsas,” ütles Lättemäe.

Ka majanduse kindlustunde indeksi järgi oli ehmatus väiksem kui kümme aastat tagasi puhkenud kriisis. Lättemäe viitas ka sellele, et töötlev tööstus oli juba nõrgemas olukorras enne kriisi, seal on vähendatud töötajate arvu. ent nõudlus on säilinud. “Kõige ebakindlamalt tunneb ennast eraisik, kes on maksnud lõivu töötuksjäämise tõttu. Ettevõtjate ehmatus oli alguses suurem, kuid nemad on toibutud, ent eraisikute puhul see nõnda pole juhtunud,” märkis ta.

Lättemäe osutas, et majutus- ja toitlustussektoris kadus palju töökohti ning vähenes ka töötasu. Mujal sektorites jätkus hoopis palgakasv. “Ettevõtted on muutunud paindlikumaks, kasutatakse e-kaubanduse võimalusi. Kuna meie naaberriikide olukord on veidi parem kui meil, siis on see abiks töötlevale tööstusele, sest nende nõudlus meie kaupadele pole nõnda palju langenud,” ütles ta.

 

 

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.