"Riigid, kes täna on vaktsineerimise edetabelites kõrgel kohal, on teinud inimestele hästi lihtsaks sõna otseses mõttes “vaktsiini otsa komistamise”, et inimene ei pea oma tavapärastelt radadelt üldse kõrvale astuma, selleks, et oma vaktsiinisüst kätte saada."

Kersti Kaljulaid, president
Prantsuse naiste võitlus vägivalla vastu: seinad on meie valjuhääldi (0)
25. märts 2021
Scanpix

Kasvanud naistevastased vägivallakuriteod on sundinud prantsuse naisi alustama kampaaniaga, mis tõmbab tähelepanu femitsiidile ehk naisetapule. Suuremates linnades on majade seintele ilmunud sõnumid, mis kutsuvad peatama tänaval ja kodudes toimuvat ahistamist ning tegelema femitsiidide ennetamisega.

Femitsiid ehk naisetapp on soopõhine vihakuriteo termin, mille all peetakse laiemas tähenduses silmas naissoost inimeste tahtlikku tapmist nende soolise kuuluvuse pärast. Prantsusmaal kasutatakse mõistet rääkimaks mõrvadest, mis on pandud toime naiste partnerite või endiste partnerite poolt.

2019. aastal mõrvati Prantsusmaal partneri poolt 146 naist. Rohkem kui 40% ohvritest kannatasid juba varem lähisuhtevägivalla käes ning poolte juhtumite puhul teavitati ka politseid, vahendas The Guardian.

Naisaktiviste, kes kleebivad seintele mõjusaid sõnumeid, nimetatakse “kleepijateks”(prantuse keeles “Les Colleus”). Naised ise nimetavad seda lihtsaks, odavaks ja efektiivseks viisiks, kuidas naiste hääli kuuldavaks teha. Camille Lextray sai “kleepijaks” peale 2019. aastal toimunud brutaalset mõrva, kus ohvriks oli noor naine. Naise partner, keda kuriteos süüdistatakse ei tunnista oma süüd.

“Tema nimi oli Salome ja ta oli ainult 21-aastane kui ta surnuks peksti. Kutsuti politsei, aga nad võtsid seda kui isiklikku pereprobleemi ja ei teinud mitte midagi. Hiljem leiti naise keha prügihunnikust,” sõnas Lextray.

Idee kleepida seintele postreid, mis pööraksid tähelepanu femitsiidi juhtumitele, lõi Marguerite Stern, kes on endine feministliku grupi FEMEN liige. Stern oli šokeeritud Marseille`s 2019. aastal toimunud tapmisjuhtumist, kus 34-aastane kahe lapse ema tapeti oma kodus ekspartneri poolt. Ka selle juhtumi puhul oli naine varasemalt mitmel korral politseid teavitanud, kuid midagi ette ei võetud.

Naised ise peavad postrite kleepimist vabastavaks tegevuseks. “Üks ema, kes kannatas perevägivalla all, läks ja maalis sõnumid seinale koos oma pojaga. See annab meile tagasi kontrolli meie endi elu üle ja on vabastav. Ei saladustele, häbile ja vaikimisele. Me oleme loonud oma meedia platvormi. See on meie oma valjuhääldi,” sõnas Lextray.

Feministid süüdistavad valitsust tegevusetuses

2020. aastal langes femitsiidide arv Prantsusmaal 90 juhtumini, mis on viimase 15 aasta madalam. Kuid 2018. aastal feministliku liikumise NousToutes algatanud Caroline De Haasi sõnul ei ole põhjust rõõmustamiseks, sest ka peaaegu 100 surma on liiga suur arv.

Uuringute järgi kannatab Prantsusmaal aastas koduvägivalla all peaaegu 200 000 naist, kuid politseisse pöördutakse vähem kui ühel korral viiest juhtumist. Probleem on süvenenud koroonakriisi ajal, mil inimesed viibivad kodudes isolatsioonis. Valitsuse poolt loodud vägivalla all kannatavatele naistele mõeldud abiliin sai ühiskonna sulgemise esimese kolme kuu jooksul 45 000 kõne.

Macroni valitsus lubas olukorra parandamiseks pingutada, kuid feministlikud grupid on selles osas väga kriitilised ja skeptilised. “Nad ütlesid, et võitlevad seksismi vastu ja peavad seda oluliseks teemaks, aga need olid vaid tühised sõnad ja midagi ei ole muutunud. Oleme kaotanud enesekindluse meie poliitikutesse. Me oleme pettunud. Me peame muutma patriarhaadi psühholoogiat,” kõlas feministide sõnum.

Valitsus vastas probleemile uue seadusandlusega, mis sisaldab endast 40 hädaabi meedet nagu näiteks elektroonilised võrud, mis peaksid vägivallatsejaid ohvritest eemale hoidma. Kriitikute sõnul on meetmete mõju liiga aeglane.

Saksamaa ja Prantsusmaa on femitsiidide arvu poolest Euroopas esirinnas

Femitsiidide definitsioon erineb riigiti, seega on keeruline võrrelda olukorda erinevates riikides, kuid Eurostati 2017. aastal kogutud andmete põhjal on Rumeenias ja Põhja-Iirimaal kõige kõrgemad numbrid, mis näitavad naiste tapmist partnerite poolt. Üleüldise femitsiidide osas on kõige hullem statistika aga Saksamaal ja Prantsusmaal.

Suurbritannia uuringute põhjal sureb partneri vägivalla tõttu üks naine iga nelja päeva tagant. Fataalse lõpuga naistevastase vägivalla juhtumite arv pole seal langenud juba aastast 2009.

Soomet on kiidetud kui riiki, kus võrdsus on kõige rohkem kaitstud, kuid naistevastaste mõrvade arv on siiski suur, mis lubab arvata, et statistika, mida avalikult jagatakse ei ole korrelatsioonis tegelikkusega.

Eurostat valmistab ette Euroopa Liidu ülest küsitlust soopõhise vägivalla teemal, mille vastuseid on oodata aastaks 2023.

Ühiskond on muutumas

De Haasi sõnul on prantsuse politsei ühiskonna sulgemise järel lähisuhtevägivalla kaasustesse rohkem sekkunud ja see annab põhjust mõõdukaks optimismiks. “Iga mõrvatud naine on üks naine liiga palju, aga ma olen optimistlik. Asjad ei ole kunagi igal tasandil nii kiiresti liikunud. Ühiskond on muutumas. Osutatakse ka vastupanu, aga vastuvõitlejaid jääb aina vähemaks,” sõnas aktivist De Haas.

NousToutesi liikumine küsitles hiljuti 100 000 heteroseksuaalsetes suhetes olevat naist. Iga kaheksas naine kümnest ütles, et nad on kannatanud füüsilise või vaimse vägivalla all seksuaalsuhetes ja rohkem kui pooled ütlesid et neid on sunnitud seksuaalvahekorda vähemalt ühe korra elus. Üks kolmandik vastanutest olid 35-aastased ja üle poole nooremad kui 25-eluaastat.

Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti poolt 2014. aastal läbi viidud uuringu vastused sarnanesid Suurbritannia uuringutele. 44% vastanud naistest ütlesid, et on kannatanud füüsilise või seksuaalse vägivalla käes.

De Haasi sõnul on patriarhaat ühiskondliku vägivalla allikas. “Me ei pea võitlema mitte ainult naiste ja laste vastase vägivallaga, mis on omane meie majanduslikule, sotsiaalsele ja poliitilisele süsteemile. Igasugune vägivallal on samad juured: domineeriv maskuliinsus ehk patriarhaalsus,” sõnas ta.

“Peamised seksuaalvägivalla ohvrid on naised ja lapsed, aga on ka teisi ohvreid. Me oleme dominatsiooni ühiskond: mehed versus naised, valged versus mustad, rikkad versus vaesed. Selline ebavõrdsus viib vägivallani,” lisas ta.

 

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

valloon
26. märts 2021 21:40
https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/islamo-gauchisme-ja-intellektuaalide-koloniaalpohmell-prantsusmaal/ https://objektiiv.ee/henri-christian-giraud-de-gaullei-suul-langes-kesk-euroopa-kommunistide-kuusi/
vaja Prantslannat
26. märts 2021 08:39
Prantslanna Prantsusmaa presidendiks kõikidest skuutrimeestest ja neegersemmidest eest ja takka ei ole tegelt asja. Marin Prantsusmaad juhtima ainus võimalus. Ja kõik muhameedlased Aafrikka.