"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Riigivõla tase kasvas eelmisel aastal 18 protsendini SKP-st (0)
25. märts 2021
Scanpix

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk 2020. aastal 4,8 protsenti ja riigivõla tase 18 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatas amet oma pressiteates.

2020. aasta lõpuks ületasid valitsemissektori koondeelarve kulud tulusid 1,3 miljardi euroga.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Evelin Ahermaa sõnul olid möödunud aastal kulud suuremad kui tulud nii keskvalitsusel kui sotsiaalkindlustusfondidel, puudujääk oli vastavalt 991 ja 320 miljonit eurot.

“Valitsemissektori seis oli 2020. aastal märkimisväärselt ebasoodsam kui aasta varem. Kulude kiire kasvu tingisid eelkõige koroonaviirusega seotud meetmed, näiteks toetused. Kohalikel omavalitsustel seevastu ületasid tulud kulusid ja nende eelarve ülejääk oli 5,6 miljonit eurot,” lisas Ahermaa.

Valitsemissektori konsolideeritud võlg (Maastrichti võlg) oli aasta lõpuks ligi viis miljardit eurot. Võrreldes 2019. aastaga suurenes võlg kaks korda ja ühtlasi oli tegemist viimase 20 aasta kõrgeima näitajaga.

Samas on Eesti riigivõla tase jätkuvalt oluliselt madalam Maastrichti kriteeriumi ülempiirist, mis on 60 protsenti SKP-st.

Suurenes nii keskvalitsuse kui kohalike omavalitsuste võlg. Pikaajalised laenukohustused kasvasid aastaga 38 protsenti.

Keskvalitsuse koguvõlg oli 4,9 miljardit eurot, millest 802 miljonit eurot moodustasid kohustused sotsiaalkindlustusfondide ees. Keskvalitsuse moodustavad riigieelarvelised asutused ja eelarvevälised fondid, sihtasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

Välisvõla osatähtsus ehk kohustused välismaailma vastu kasvasid keskvalitsuse võlakohustustes 66 protsendini. Suurenemine toimus riigi pikaajaliste võlakirjade emiteerimise ja Põhjamaade investeerimispangast laenu võtmise tõttu.

Keskvalitsuse pikaajaliste võlakirjade maht suurenes oluliselt, olles aasta lõpus 1,5 miljardit eurot. Jätkus ka lühiajaliste võlakirjade väljaandmine, mille mahuks oli aasta lõppedes 425 miljonit eurot.


Kohalike omavalitsuste alla kuuluvad linna- ja vallavalitsusasutused koos allasutustega ning sihtasutused. Nende koondvõlg suurenes 2019. aastaga võrreldes 16 protsenti ja oli 876 miljonit eurot. Pikaajaliste võlakirjade maht vähenes aastaga 17 protsenti ja laenudega seotud kohustused kasvasid 21 protsenti.


Sotsiaalkindlustusfondid ehk haigekassa ja töötukassa valitsemissektori võlga ei panustanud.

Valitsemissektori võlg ehk Maastrichti võlg on valitsemissektorisse kuuluvate üksuste kohustuste näitaja. Seda mõõdetakse osatähtsusena sisemajanduse koguproduktis (SKP-s). Valitsemissektori võlg näitab seda, kui palju on riik laenu võtnud ja kui suures ulatuses hoiustab ta teiste üksuste raha.

Võla nimetus tuleneb Maastrichti kriteeriumitest, kus on euroalaga liitumiseks muuhulgas sätestatud kandidaatriigi valitsemissektori võla piir (võlg ei tohi ületada 60 protsenti SKP-st).

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.