"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Ajaloolane Juhan Kreem: iseseisvad linnad olid tugevamad kui riigid (0)
26. märts 2021

Ajaloolane Juhan Kreem ütles saates „Siin Tallinn“, et selle üle käib suur vaidlus, millal saab asustatud punktist linn. „See, mida Lääne-Euroopas linnaks peetakse, hakkas siin kujunema 13. sajandi alguses,“ ütles Kreem Tallinna kohta. 

 

Kreem väitis, et Araabia rännumehe Al Idrisi Tallinna mainimine aastal 1154 on väga vaieldav teema — kui lugeda piirkonna geograafilist kirjeldust, siis ei saa Kreemi hinnangul eriti millestki aru, kohanimed on moonutatud.

„Tuleb arvestada, et ta ei käinud Tallinnas kohal, vaid lähtus kirjeldustest. Selle, et Qlwr tähendab Tallinna, pani 1930. aastatel püsti üks Soome arabist, kuid tema kohanimede interpreteerimises on väga suuri küsitavusi,“ selgitas Kreem. 

Kindel märk Tallinna kohal olnud asustuse olemasolust on aastal 1213, mil siin maabus Taani kuningas Valdemar. „Ta ei maabunud tühja koha peale, on teada, et sellel kohal oli eestlaste linnus, aga millise koha peal ja milline oli asula, selle üle on palju vaieldud,“ tutvustas Kreem ajaloo uurimise pahupoolt.

Ta lisas, et on oletatud üht ja teist varianti ning teooriad on esitatud 2019. aastal ilmunud põhjalikus teoses „Tallinna ajalugu I“. „See teos näitab praegu meie teadmiste taset,“ täpsustas Kreem.

See teos jõuab aastani 1561 ning sealt tuleb välja, et Härjapea jões oli sadama koht ning Roosikrantsi tänava kohal, kus praegu käivad väljakaevamised, oli Tallinna seisukohast oluline koht.

100 aastat pärast Al Idrisi kirjutist oli Tallinn juba Hansalinn, mis kuulus tugevasse kaupmeeste ühendusse. Juhan Kreem kommenteeris, et iseseisvad linnad olid tol ajal tugevamad kui riigid, mille piirid võisid olla väga ebamäärased.

„Kaupmehed tulid kokku ja sõlmisid kokkuleppe, et oma õiguste eest seista,“ selgitas Kreem. Tol ajal olid kaupmehed enamasti Põhja-Saksa päritolu, kohalikku rahvast väga palju nende seas ei kohanud.

„Eestlased ajasid samamoodi äri, näiteks Riia 13. sajandi võlaraamatus kohtab palju neid, kes võisid olla kohalikud äri edendajad, mastaap oli võib-olla nii suur kui siinsetel Saksa päritolu kaupmeestel,“ rääkis Kreem.

Keskaegse Tallinna asjaajamise keel oli alamsaksa keel, millest tänase maailma kontekstis saavad väga hästi aru hollandlased. „Eestlased olid kohal, aga nende hulka on väga raske määratleda,“ ütles ta.

Kreem lisas, et abiks võib olla mõne paganluse aegse eesnime esinemine. „Kui on Kipper Matthias Scwarte, kes teises allikas on Must Mattias, siis võib öelda, et ta ei olnud päris eestlane,“ täpsustas ta.

Kreemi sõnul oli saksastumine linnas väga lihtne ja kiire tulema ning käis kaasas sotsiaalse tõusuga. „See kestis kuni Koidula ja Bornhöe perioodini välja,“ tunnistas Kreem. 

Põlistest tallinlastest rääkides ütles Kreem, et ka sakslaste perekonnad vahetusid: linnas olid epideemiad ning muud põhjused, miks ühed pered lähevad ja teised asemele tulevad,“ selgitas Kreem. 

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

plattdüütsch
27. märts 2021 12:04
Alamsaksi laenud eesti keeles: arst, haamer, ingel, kool, köök, naaber, püss, õli, üür. https://et.wikipedia.org/wiki/Alamsaksa_keel
linnriiklane
27. märts 2021 11:13
Aastal 1930 reklaamis Saksa finantsist ja hilisem Hitleri valitsuse majandusminister Hjalmar Schacht teistele rahvusvahelistele finantsistidele Hitlerit kui rahvusriikide likvideerijat ja vabaturu tekitajat Euroopas. Toetades Hitlerit, luuakse Euroopa suurune Veneetsia. Veneetsia üheks omapäraks oli keskajal ka see, et seal puudusid vasallsuhted kodanike vahel. https://et.wikipedia.org/wiki/Veneetsia_vabariik