"Riigid, kes täna on vaktsineerimise edetabelites kõrgel kohal, on teinud inimestele hästi lihtsaks sõna otseses mõttes “vaktsiini otsa komistamise”, et inimene ei pea oma tavapärastelt radadelt üldse kõrvale astuma, selleks, et oma vaktsiinisüst kätte saada."

Kersti Kaljulaid, president
Tuhanded kõrghariduseta inimesed hauvad II samba rahaga riskantset plaani (0)
26. märts 2021
Scanpix

"Lihtsalt öeldes, inimene loobub kasvavast investeeringust, et tasuda laen, mille kuumakse muutub iga aastaga suhteliselt väiksemaks," selgitas BestCrediti juhataja August Käära. "Väga tõenäoliselt kujuneb sellest inimese jaoks napi finantskirjaoskuse tõttu kallis ja kahjulik otsus."

Enam kui 10 000 valdavalt madalama haridusega inimest plaanivad pensioniinvesteerigust loobuda ja tasuda rahaga eluasemelaenu, näitab BestCrediti finantskäitumise uuring.
 
“Lihtsalt öeldes, inimene loobub kasvavast investeeringust, et tasuda laen, mille kuumakse muutub iga aastaga suhteliselt väiksemaks,” selgitas BestCrediti juhataja August Käära. “Väga tõenäoliselt kujuneb sellest inimese jaoks napi finantskirjaoskuse tõttu kallis ja kahjulik otsus.”
 
Käära meenutas, et üldise sissetulekute kasvu taustal moodustab näiteks kümnendi eest ostetud korteri kuumakse iga aastaga üha väiksema osa inimese kuludest. Pensioniinvesteering aga kasvab nii sissemaksete, liitintressi kogunemise kui riigi panuse tõttu.
 
Madala intressiga kodulaenude tasumiseks kavatsevad investeeringust loobuda eeskätt madalama haridusega inimesed. “Kolmveerand neist on kõrghariduseta inimesed, suurima tõenäosusega Ida-Virumaalt.”
 
Käära kinnitusel võib pensionisamba kasutamine kõrgema intressiga laenude tagasimaksmiseks olla ka õigustatud, kuid sellisel juhul tuleb pärast laenu tasumist hoolikalt taas pensioniinvesteeringut koguma hakata.
 
BestCrediti 2021. aasta uuring analüüsis 1000 eestimaalase finantskäitumist ja -teadlikkust. 
Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

igaühele oma
26. märts 2021 16:26
Kui keegi soovib oma raha põletada siis lasku käia kelle asi igaühele oma. Mingid tädid-onud tegevat isegi ülekandekinke kurat teab kellele ilmselt igavusest.
enn
26. märts 2021 15:02
Teine tegelane, kes mängib inimeste ettekujutusega on suur "majandusspetsialist" Kristjan Lepik, kelle väitel tähendab pensionisambast raha väljavõtmine, et 25 aasta pärast on kõik kartulid otsas ja nälg majas. Milline paatos! Samas ta ei maini inimestele, et kui pangad ei suuda isegi inflatsiooniga sammu pidada, rääkimata muust tootlusest, võiks öelda, et kui inimene paneb oma kartulid praegu teise sambasse ja pank ei lase neil küll ära mädaneda, siis 25 aasta pärast on need ikkagi üdini kuivetunud ja oma väärtuses kõvasti kaotanud kraam. Imelik, et käib totaalne inimeste petmine ja manipuleerimine, samas kui keegi ei kutsunud pankasid korrale 20 aasta jooksul, et inimeste pensioniraha põleb. Ei Riigikontroll, ei õiguskantsler, rääkimata korrumpeerunud poliitikutest või pangandustegelinskitest.
to
26. märts 2021 15:22
Pealegi, kui inimene lõpetab teise samba, siis edaspidi jääb ju neli protsenti ehk veerand esimesest sambast riiklikku pensioni alles. Nii et pole suht midagi kaotada.
enn
26. märts 2021 14:56
Kohutav sogamine käib teise pensionisamba teemal. Kohutav nii numbrite kui inimeste petmise mõttes. Toomas Kivimägi Reformierkonnast kirjutas suurelt ja rasvaselt inimestes segaduse tekitamiseks järgmise lolluse: "Isegi kui fondi enda tootlus on null, olete teeninud ikkagi lisa 200 protsenti riigipoolse sissemakse näol. Pole paha." Üks kahest, kas Kivimägi on ise väga rumal või on ta eestimaalaste suhtes pahatahtlik. Sest paha ja väga paha on see, et riigipoolne sissemaks on inimese enda raha. Nii nagu pensionisamba reformi algaastatel valetati, et riik paneb neli protsenti juurde, jätkab mõni samal lainel. Ja on inimesi kes ikka usuvad. Kuigi see 4 protsenti võetakse ära inimese esimesest sambast ja riiklik pension jääb ju veerandi võrra väiksemaks. Seega pole see tootlus mitte 200 protsenti, vaid negatiivne, kuna riikliku pensioni puhul arvestatakse iga aasta inflatsiooni ja ka on erakorraline tõus, aga pangad ei ole kohustatud inflatsiooni arvestama. Seega Kivimäe "Pole paha" jutt ajab ikka täitsa pahaks, sest see on lausvale ja inimeste petmine.
tallinnast
26. märts 2021 19:32
Suur pettus on II samba moodustamine algusest peale