"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Eesti teadlaste uuring näitab väljasuremiskriisi uues valguses (0)
27. märts 2021
Scanpix

Tartu ülikooli (TÜ) ­makroökoloogia kaasprofessori Carlos Pérez Carmona juhitud ja enam kui 75 000 liiki hõlmanud uuring selgitas välja, et kõige rohkem on ohustatud ennekõike just inimesega sarnased liigid.

Uuringu kaasautori, TÜ botaanikaprofessori Meelis Pärteli sõnul on saadud tulemused hämmastavad. Enim ohustatud on mõõdult suhteliselt suured ja pigem aeglaselt paljunevad liigid, olgu need siis mereimetajad või mitmed okaspuud. Teadlased tõid ajakirjas Science Advances ilmunud selgitavas artiklis välja, et selline suundumus sobitub ­hästi ka teadmisega pleistotseenist alates toimunud välja­suremistest, ­mille käigus kadus tohutul hulgal nii suuremõõtmelisi kui ka pisemaid liike, kirjutab Postimees.

Keskkonnakriis süveneb ka ÜRO all tegutseva elurikkuse ja loodushüvede koostöökogu kinnitusel – väljasuremisohus on miljon liiki ehk laias laastus iga kaheksas. Enne TÜ teadlaste uuringut polnud aga hinnatud, milliseid bioloogilisi tunnuseid või ökoloogilisi rolle täitvad liigid on enim ohustatud.

“Ökoloogilised seosed on üldjuhul väga komplekssed, seega on täiesti hämmastav, kui erinevate liigirühmade puhul need siiski sarnaselt välja joonistusid. Kui teame üldkehtivaid seoseid, aitab see seletada ka väljasuremisega seotud protsesse,” tõdes Pärtel.

Ta lisas, et sellised järeldused võimaldavad seada looduskaitseprioriteete: suurtele ja aeglastele liikidele peaks pöörama rohkem tähelepanu ning nende elus hoidmine peaks olema looduskaitsetegevuses esmatähtis.

“See on eriti tähtis ka inimliiki toetavate ökosüsteemide vaatest, kuna paljud need liigid täidavad meile väga olulisi rolle,” märkis Carmona. “Sellised taimed salvestavad hulga süsinikku, loomad osalevad toitaineteringes ja levitavad taimeseemneid ja nii edasi. Üldisemalt öeldes on tegu võtmeliikidega, kes toetavad kogu ökosüsteemi toimimist. Kui need liigid on suuremas väljasuremise ohus, siis on see ka isekalt inimlikust vaatenurgast halb uudis.”

“Veel mõni aasta tagasi ei oleks selline uuring võimalik olnud, kuid nüüd on juba aina enam andmebaase nii liikide esinemise, populatsioonitrendide kui ka palju muu jaoks,” selgitas Pärtel. “Keegi ei jaksa ju mingile küsimusele vastamiseks 10 000 liiki üle mõõta. Suurandmete puhul piisab aga vaid õige küsimuse küsimisest.”

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.