"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
200 ettevõtet osaleb Peaasi.ee emotsionaalse enesetunde küsitluses (0)
28. märts 2021
Scanpix

Käimasoleva Peaasi.ee vaimse tervise vitamiinikuuri raames sai 200 organisatsiooni võimaluse osaleda emotsionaalse enesetunde küsitluses ning osalejate seas on nii suuri kui väikeseid ettevõtteid, avalikke ja era- ning ainult Eestis tegutsevad kui rahvusvahelisi ettevõtteid.

“Oleme viimasel ajal saanud palju küsimusi selle kohta, kuidas toetada oma töötajaid olukorras, kus suhted pingestunud, kasvanud läbipõlemise risk ja tajutakse üldist muserdunud olekut. Küsitluses osalemine annab ülevaate töötajate emotsionaalsest enesetundest,” ütles vaimse tervise portaali Peaasi.ee tegevjuht Anna-Kaisa Oidermaa.

Iga küsitluses osalenu saab oma tulemuste kohta tagasiside koos soovitustega tervise tugevdamiseks. Iga osalenud ettevõte saab Peaasi.ee meeskonnalt koondtulemuse oma ettevõtte kohta. Koos tulemusega on võimalik saada ka esmaseid soovitusi, kuidas oma töötajaid toetada. Üheks neist on meeskondadele mõeldud vaimse tervise tugevdamise praktikate katsetamine.

“Ühtlasi kogume küsitluses osalenud ettevõtetelt häid eeskujusid ja tegevusi, mis neid on aidanud ning jagame neid ka teistega,” ütles Oidermaa.

Ta lisas, et viimastel aastatel on ikka ja jälle jutuks olnud, kas inimese vaimse tervise hoidmine on ainult tema enda, psühhiaatrite-psühholoogide, lähedaste või ka tööandja vastutus. “Rõõmustav, et on üha enam ettevõtteid, kes näevad oma töötajate toetamises võimalust nii oma majandustegevust turgutada kui sotsiaalselt vastutustundlikult käituda. Vaimse tervise hoidmine võiks edaspidi olla jagatud vastutus ning just praeguse kriisi ajal on hea läbi mõelda, kuidas seda vastutust täpsemini jagada – mida saab teha üksikisik, mida tööandja või haridusasutus ja mis osas saame loota meditsiinisüsteemile või riigile.”

Esimesed tulemused ettevõtete küsitlusest hakkavad organisatsioonidele lõppevast nädalast laekuma, küsitluse tulemuste kokkuvõte valmib aprilli alguses. Praegu on vastanud üle 7600 inimese, kuid osades suuremates organisatsioonides veel testimine käib. Küsitlus toimub koostöös Eesti Tööandjate Keskliiduga.

Kuni 4. aprillini toimuv Peaasi.ee vaimse tervise vitamiinikuur keskendub vaimse tervise tugevdamisele, kuid oluline on olla teadlik ka vaimse tervise raskustest. See võimaldab õigel ajal pöörata tähelepanu enesehoiule, kasutada lähedaste või kolleegide tuge ning vajadusel professionaalset abi otsida.

Peaasi.ee lehel saab igaüks ka oma vaimse tervise tasakaalu testida.

MTÜ Peaasjad tegeleb vaimse tervise edendamise, probleemide ennetuse, varase sekkumise ja häbimärgistamise vähendamisega meie ühiskonnas. Peaasjad on pälvinud oma tegevusega 2020 Aasta tervisesõbra tiitli ning Presidendi Sotsiaaltöö aastapreemia. 2020. aasta lõpus sai MTÜ Peaasjad Kodanikuühiskonna Aasta tegija 2020 – Aasta vabaühenduse tiitli.

Peaasi.ee: koroonakriis on suurendanud veebiväsimust

Vaimse tervise portaali Peaasi.ee tegevjuhi ja kliinilise psühholoogi Anna-Kaisa Oidermaa sõnul on koroonapandeemia aasta kasvatanud hüppeliselt veebiväsimuse teket, kuna suur osa tööelust ja ka eraelust on kolinud veebi.

“Päevad läbi veebikohtumistel olemine ning seejärel ka sõpradega vaid veebis suhtlemine tekitab inimestes veebiväsimust ning mõjub tuntavalt igaühe vaimsele tervisele. Veebiväsimus ei ole vaid moodne termin, vaid reaalne murekoht, millele üha rohkem tähelepanu pöörata, kuna iseloomult on see sarnane läbipõlemise ja vaimse kurnatusega,” lausus Oidermaa.

Veebiväsimuse peamisteks tunnusteks on nii vaimne kui kehaline pingetunne, ärrituvus või ärevus, üldine väsimus, tülpimus, keskendumisraskused ja tunne, et teistega ei olda emotsionaalses kontaktis. “Tänaseks on juba päris palju uuritud, et videopõhine koosolekute pidamine on väsitavam, kui reaalelus peetud kohtumised. Seda tasub kindlasti arvestada koosolekute planeerimisel ning leida võimalusi, kuidas töötajate päevad vaid veebikohtumisi täis ei oleks,” sõnas Peaasi tegevjuht.

Näiteks võiks mõelda, kas osa töönõupidamistest võiks pidada e-kirjade või telefonivestluse vahendusel, kas koosolekuid saab teha lühemaid või väiksemaks koosseisus, et kõik saaksid sõna võtta, või ehk kaaluda ka mõne veebikohtumise ära jätmist.

Circle K Eesti personalijuht Piret Kask tunnistab, et tugevaid veebiväsimuse märke on Circle K kontoritöötajate seas märgata alates möödunud aasta novembrist. “Kuigi suve lõpus käisid vähesed töötajad vahetustega ka aeg-ajalt kontoris, siis sisuliselt on juba aasta möödunud aktiivses kodukontoris. Suures kontsernis töötades on aga väga palju nii Eesti üksuse siseseid kui ka rahvusvahelisi koosolekuid, mis töötajate päevi täidavad. Tihti on juba hommikul kella kümneks kolm veebinõupidamist peetud ning toss väljas,” sõnas Kask.

Lisaks koosolekutele ja kohtumistele on praeguseks ka kõik koolitused ja üritused üle veebi.

Kask nentis, et pidev veebis töötamine ning kolleegidega silmast silma suhtluse puudus on suureks murekohaks, millega ettevõtte personalispetsialistid tegelevad, sest on tunda, et veebiväsimus mõjutab nii iga töötaja enda tervist kui ka töö efektiivsust. “Pakume igapäevaselt töötajatele tuge nii otseste juhtide kui ka personaliosakonna poolt, samuti võtsime kasutusele nõustamisteenuse Võõras Sõber, kus soovijad saavad anonüümselt vaimse tervise ekspertidega oma murekohti arutada ning lahendusi leida,” lausus Circle K Eesti personalijuht.

Anna-Kaisa Oidermaa tõi välja, et veebikoosolekutel osalemise teeb ärevamaks ja pingelisemaks ka see, et on raskem lugeda inimeste mitte-verbaalset suhtlust ning leitud on isegi seda, et kui teine inimene ekraanil väga lähedal paistab olevat, siis võib see tekitada ajule mulje, et ta tahab meid justkui rünnata. “Seega lülitub aju kohe võitle või põgene režiimile olukorras, kus selleks tegelikult põhjust ei ole,” selgitas Oidermaa.

Ta lisas, et ärritav on kindlasti ka tehniliste viperuste tekkimine või enda pildi vaatamine suurel ekraanil, muutes inimesed ülearu enesekriitiliseks. Kui vähegi võimalik, soovitab Oidermaa videokõne ajal enda pildi näitamine peitu panna, lükata arvutiekraan endast kaugemale ja vältida kõne ajal rööprähklemist.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.