"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Bioloog Tõnu Ploompuu: Inimese energiatõhusust tuleb suurendada (0)
28. märts 2021
Albert Truuväärt

"Kliimaneutraalsuse eesmärk on ju põhimõtteliselt see, et inimesed ei raiskaks energiat oma elutegevusega ja seega peaks eesmärkidest olema esimesel kohal inimeste energiatõhususe suurendamine," tõdes Tallinna Ülikooli bioloogialektor Tõnu Ploompuu.

Tallinn avalikustas teisipäeval kliimakava, mille alusel on pealinnal kindel kavatsus saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks. 2030. aastaks plaanitakse kasvuhoonegaaside heidet vähendada 40% võrra. Kava laiem eesmärk on vähendada linnaelu ja majanduse mõju kliimale, tehes seda majandust ja linnakeskkonda rikastaval viisil.

“Kasvuhoonegaaside heite vähendamine üheksa aastaga on kindlasti keeruline, aga ühest küljest teeb linn olemasolevate võimaluste piires kõik, et see nii läheks ja selge on ka see, et ka elu ise muutub. Inimeste ja ettevõtete mõtlemine on muutumas ning inimesed üritavad üha vähem raha ja ressursse raisata,” ütles Rohepöörde kompetentsikeskuse juhtivspetsialist Mihkel Kaevats.
“Tehnoloogiad lähevad paremaks ja odavamaks, inimeste mõttemaailm muutub. Seepärast ma arvan, et selle tee alguses on meil üpris raske, aga lõpuks läheb suhteliselt lepase reega,” märkis Kaevats.

Üheks oluliseks teemaks kliimaplaanis on rattateede rajamine, et vähendada autostumise kasvu ja parandada linnaõhku ning linlaste tervist.

“Iga rattur, kes juurde tuleb, võib olla üks auto liiklusvoos vähem: nii võidavad kõik. Juba sel aastal investeeritakse 8 miljonit eurot rattateedesse ja mõeldakse ka sellele, et kuidas luua kiireid lahendusi kesklinnas, kus tegelikult selle “päris” rattatee saab teha alles siis, kui tänav täielikult ümber ehitatakse. Aga see on kallis ja võtab aega ning hetkel on vaja kiirelt midagi ette võtta,” ütles Kaevats, kelle sõnul rajatakse juba jaanipäevaks Tallinnasse juurde hulgaliselt jalgratastele mõeldud sõiduradasid.

Energiatõhusust saab suurendada ka maksuseaduste kaudu

“Kliimaneutraalsuse eesmärk on ju põhimõtteliselt see, et inimesed ei raiskaks energiat oma elutegevusega ja seega peaks eesmärkidest olema esimesel kohal inimeste energiatõhususe suurendamine, milleks on hoonete energiatõhususe parandamine vaid üks võimalus,” ütles Tallinna Ülikooli bioloogialektor Tõnu Ploompuu kliimakava eesmärke kommenteerides.

“Vägagi palju on Tallinnas selliseid maju, mis on pooltühjad. Kui inimene elab üksi ühes suures majas või ühes suures korteris – on ta väga väikese energiatõhususega. Ma ei räägi kindlasti sundasustamisest, vaid sellest, kui näiteks vanainimene on jäänud oma majja üksi elama, on tema jaoks tänu bürokraatiale mõne toa või majaosa üürile andmine tihtipeale keerulisem ja kulukam, kui sellest saadav võimalik kasu,” nentis Ploompuu, kelle hinnangul võiks siinkohal maksuseadusi keskkonnasäästlikumaks muuta.

Energiatõhususe saavutamiseks uute ehitiste rajamisega  kaasneb Ploompuu arvates aga teatavaid küsimusi.

“Kui üritada energiatõhusust saavutada seda kaudu, et kasutada hästi palju betooni uute energiasäästlike hoonete ehitamiseks, siis saavutatakse see, et hoone ise ei kuluta küll palju energiat, aga selle ehitamine on samas väga energiamahukas protsess, kuna kõik protsessid alates kaevamisest ja betooni tootmisest nõuavad tohutult energiat. Piltlikult öeldes on nii, et linna tulevast elektrijuhtmest kasutatakse vähem elektrit, aga Eesti peale kokku on vaja märksa rohkem elektrit selle linnamaja energiatõhususe saavutamiseks,” tõdes Tõnu Ploompuu.

“Inimese energiatõhusust oleks vaja suurendada seeläbi, et anda targale inimesele võimalus ise enda elamise energiatõhusust suurendada. Seeläbi võiks olemasolevate väiksema energiatõhususega ehitiste kasutamine olla terviksüsteemi jaoks palju energiasäästlikum, kui uute ehitamine.”

Rohevõrguga kaetud linn ja targem ressursside kasutus

Ülelinnalise rohevõrgustiku sidususe tagamiseks on Mihkel Kaevatsi sõnul vaja luua väikseid “rohelisi” koridoride või kanaleid,  kus loodus saab nii-öelda vohada ja inimesed saavad ka liikuda kas siis jalgrattaga või mis iganes sõidukiga.

“Asja mõte on selles, et ühelt poolt elusloodus ehk siis taimed, putukad ja linnud saaksid endale selle oma asuala ilma katkestusteta, teiselt poolt see,  et inimesed saaksid liikuda ilma mürata ja mõnusas keskkonnas. Sellise koridori esimeseks näiteks on Putukaväil, mis on Telliskivist Astangule jooksev 12-kilomeetrine rohekoridor,” selgitas Kaevats.

Kuna kliimamuutuste tõttu on kogu maailmas oluliseks küsimuseks puhta joogivee piisav kättesaadavus, siis oleks ka Eestis ning Tallinnas aeg mõelda vee kui ressursi targemale kasutamisele. Kliimaplaanis on üheks kavatsuseks suurendada sademevee nutikamat kasutamist nii linnataimede kastmisel kui ka muuks otstarbeks.

“Arukad vanakooli inimesed teevad ikka, et kõige lihtsam asi sademevee ärakasutamiseks on lihtsalt panna endale räästa alla tünn ja siis kasutada seda näiteks kuival ajal kastmiseks. Kaasaegseks lahenduseks on näiteks see, et vesi jookseb räästast maja all asuvasse paaki ja seda vett kasutakse näiteks WC-des loputusveena. Praegu me kasutame kempsus ka puhastatud, põhimõtteliselt joogiks kõlbulikku vett ja see on tegelikult jabur,” märkis Kaevats.

Kliimaplaani on sisse kirjutatud ka see, et linn võib osta vajadusel strateegilises kohtades maad – seda näiteks Pargi ja Reisi parkla või trammiteede rajamiseks.

“Selle punkti eesmärgiks on, et me mõtleksime oma olulised säästva liikuvuse koridorid läbi juba pikalt ette ja kui saame, siis ostame need vajalikud maad juba varakult ära, et hiljem ei oleks meil selles osas peenike pihus,” ütles Kaevats.

Tulevikus on Kaevatsi sõnul koostöös erasektoriga kavas integreerida linna transpordisüsteemi rohkem ka rendiautode ja rendirataste pakkujate teenuseid, mis oleks mugava rakenduse kaudu ühtseks teenuseks seotud.

“Nii saab iga reisi ette võtta täpselt nagu parasjagu vaja: trammi ja tõuksiga või lühirendikaubikuga, kui seljas on parasjagu seinakapp.”

Elurikkuse tagamiseks võiksid appi tulla pargiaednikud

Elurikkuse parandamisele aitaks tunnustatud bioloogi Tõnu Ploompuu arvates kaasa rohealade haldamise tööde täpsustamine ja kohapealne kogemuslik põhjendamine.

“Rohealade hooldajad peaks olema mitte mingid palgatöölised, kellel on vaid tehnilised oskused seal, kus vaja, lilli istutada, muru niita või oksi saagida – sellest üksi elurikkuse suurendamiseks ei piisa. Oleks vaja selliseid pikema perspektiiviga pargiaednikke, kes tunnetaksid põhjalikult kogu oma hallatavat ala.  See suurendaks kindlasti oluliselt elurikkust Tallinna rohealadel,” nentis Ploompuu.

“Oluline on vältida linna rohealadel sellist käitumist, nagu Eesti metsades tehakse: võtame metsa maha ja põletame selle, et uus mets hakkaks rohkem CO2 siduma. Linnas ei tohi näiva parema CO2 sidumise nimel suuri puid  asendada väiksematega, ei tohi teha sellist “heategu”,” muigas mees.

Vältida tuleks ka linna rohealade liigset “metsastamist” kõigi metsalagendike täis istutamisega.

“Linna loodus on ikkagi vajalik selleks, et inimelukeskkond oleks kvaliteetne ja väärikas, et inimene tunneks ennast siin mugavalt. Ja see tähendab seda, et linna metsad ja haljastud peavad lähtuma pargimaastikust. Et peab sisaldama erinevaid puid, nii noori, kui vanu. Ja et puude kosutus täielikult mõjule pääseks, peaks parkides olema ka piisavalt  pargilagendikke. Seal peab saama ka päikest nautida.”

Kliimakava dokumendi leiab aadressilt https://www.tallinn.ee/est/strateegia/Kliimakava

 

SAMAL TEEMAL:

VIDEO! Kõlvart: kliimakava on kindel teekaart, mida mööda liikuda

Kõlvart: ELi toetused peaksid süsteemsemalt toetama linnade rohelist tulevikku

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

lennukeeld Tallinna
28. märts 2021 09:20
Vast kõige lihtsamaks esmaseks lahenduseks Tallinnas lennukeeld totaalne ja Tallinn-Ülemistele massiivse avara linnaaia rajamine tõeline kogukonna kommuuna tunne. Teat erandina lubada Ämari võimaluste kasutamist kuid vaid arvestades liitlaskohustusi. Järgnevalt üle-eestiline aktsioon elik kõik vissid otse tapamajja ja juba kergem mahedam lausa. Erandina siis üks-kaks vissit Loomaaeda tegelt kui sedagi. Tubli Grete ja Kristin töhe ja koheselt koos usinate assistentidega. Tallinn-Ülemistele lennukeeld ja asemele linnaed-kommuuna.