"Kui veel mõnikümmend aastat tagasi olid progress ja looduse säästmine pigem vastandlikud poolused, siis täna tähendab innovatsioon ja areng just jätkusuutlikkust ja rohelist mõtlemist," ütles linnapea Mihhail Kõlvart.

Tallinn avalikustas täna kliimakava, mille eesmärk on pealinn saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Tulevikku vaatava Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava eesmärk on vähendada linnaelu ja majanduse mõju kliimale, tehes seda majandust ja linnakeskkonda rikastaval viisil. Linn ootab kodanike tagasisidet kliimakavale 7. aprillini aadressil rohepoore@tallinnlv.ee.

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on kliimaneutraalse Tallinna tegevuskava loogiline samm parema ja puhtama tuleviku poole. “Tallinn on selgelt pühendunud rohetulevikule, aga selleni jõudmiseks on vaja linna tegevusi süstematiseerida ja erinevate tegevuste vahel sünergiat luua. Rohepööre on võimalik ainult siis, kui muutused erinevates valdkondades toimuvad samal ajal ja koostoimes,” selgitas linnapea.

“Seetõttu olemegi ette valmistanud kliimakava, mis viib kooskõlla linna erinevate valdkondade arenguplaanid ja tegevused. Kui veel mõnikümmend aastat tagasi olid progress ja looduse säästmine pigem vastandlikud poolused, siis täna tähendab innovatsioon ja areng just jätkusuutlikkust ja rohelist mõtlemist.”

Kliimamõjude vähendamine ja nendega kohanemine

Tallinna strateegilise planeerimise teenistuse direktor Raido Roop märkis, et rohelisem tulevik vajab oluliselt jõulisemaid muutusi, kui me seni oleme ette võtnud.

“Kui me läheme sarnases tempos edasi, tehes neid asju, mida me oleme harjunud tegema, saavutame me 2019. aasta algtasemega võrreldes aastaks 2030 umbes 4% kasvuhoonegaaside vähenemise. Kui me nüüd aga selle kava ellu viime, saavutame me vähenemise 40%,” märkis Roop, kelle sõnul on juba käesoleva aasta linnaeelarves kava ellu viimiseks planeeritud üle 50 miljoni euro.

“Kliimaneutraalne Tallinn” jaguneb mõtteliselt kaheks suureks blokiks – üheks on tulevaste kliimamõjude vähendamine ja teiseks paratamatult tekkivate kliimamuutustega kohanemine.

“Leevendamise mõttes on võtmesõnad hoonete energiatõhusus, liikumisviiside muutused ja energiaküsimused. Kohanemise mõttes on olulisemateks teemadeks maakasutus ja linnaplaneerimine, muuhulgas ka see, kuidas tulla toime tõusvate temperatuuridega. Oluline on ka veemajandus ja elurikkuse küsimus.”

“Kliimaneutraalne Tallinn” seab eesmärgi välja töötada kogukondlike taastuvenergiaühistute mudel, edendada rattaliiklust, parandada ühistranspordi ligipääsetavust ning toetada korterelamute tervikrekonstrueerimist energiatõhususe nõudeid arvestades.

Tihedas koostöös erasektoriga kavandatakse kaugküttevõrgu laiendamist, kaugjahutusvõrgu arendamist ja ringmajanduse põhimõtete rakendamist energia tootmisel. Kliimakindlas linnas toetatakse elurikkust ja kasutatakse looduslike ressursside ringselt, võimalikult väheste kadudega. Need tegevused muudavad linnakeskkonna meeldivamaks ja puhtamaks.

Ühistransport ja rattaliiklus on liikumise tulevik

Liikuvuse osas on strateegiadirektori sõnul oluline tekitada muutus. “Me peame hakkama sõitma vähem autoga ja rohkem ühistranspordiga, käima rohkem jala ja sõitma rohkem jalgrattaga.”

Kõigi plaanide teostamise jaoks on koostöös riigiga ettevalmistatud mitmed eurorahade meetmed, näiteks saab Tallinn uue perioodi rahadest ehitada 26 miljoni euro suuruse toetuse abil Vanasadama trammiliini, lisaks plaanitakse trammiliiklusesse lähiajal investeerida veel 40 miljonit eurot.

“Paljud asjad algavad ikkagi loogilisest lähenemisest ja muutus juba toimub – uus põlvkond juba põhimõtteliselt kasutab rohkem ühistranspordi või sõidab jalgrattaga isegi siis, kui on teoreetiliselt võimalik autot osta ja ma arvan, et see meelsuse muutus hakkab toimuma intensiivsemalt,” tõdes linnapea Mihhail Kõlvart.

“Ühistransport on lahendus ja kindlasti peab Tallinna ühistranspordisüsteem olema tulevikus süsteem seotud naabervaldadega. Ootame, et valmiks sellekohane esialgne projekt riigi poolt.”

Rohepööre eeldab riigi ja EL süsteemset abi

Arengudokument täpsustab valdkonnaüleselt arengustrateegia “Tallinn 2035” rohelise pöörde alaeesmärgi täitmist. Muutustega energiamajanduses, transpordis ja hoonestuses vähendatakse aastaks 2030 süsinikuheidet 40% (võrreldes baasaastaga 2007) ning aastaks 2050 saavutatakse kliimaneutraalsus. Oluline roll on ka kliimamuutustega kohanemisel: looduspõhiste lahenduste kasutamine linnaplaneerimises, ilmastikuoludest tingitud riskidele reageerimise võimekuse parandamine ja mitmekülgne teavitustegevus loovad soodsa pinnase, et vältimatute kliimamuutustega linnakeskkonnas edukalt toime tulla.

“Kliimaneutraalne Tallinn” on koostatud linnapeade paktiga “Mayors Adapt” liitumisel võetud kohustustest. Nii “Tallinn 2035” kui “Kliimaneutraalne Tallinn” lähtuvad Euroopa Komisjoni rohelisest leppest ja Euroopa Liidu pikaajalisest visioonist “Puhas planeet kõigi jaoks” mille valitsus juba 2019. aastal heaks kiitis. Visioon seab eesmärgiks, et aastal 2050 oleks kogu Euroopa Liit kliimaneutraalne ehk meie maailmajagu ei paiska õhku rohkem kasvuhoonegaase, kui ökosüsteem siduda jõuab.

“Tuleb loomulikult lähtuda sellest, et see pole dokument, mille me paneme sahtlisse, vaid kindel teekaart ja seda teed me liigume juba praegu. Meil on olemas arusaam, kuidas nende protsessidega edasi liikuda, aga siinkohal on loomulikult väga tähtis ka rahastamine ja me ootame toetust nii Euroopa institutsioonide kui riigi poolt, aga on tähtis, et mõlema allika puhul oleks tagatud ka meetmete sünergia. Need abipaketid peaksid toetama süsteemset ja pikaaegse perspektiiviga arengut,” ütles Mihhail Kõlvart.

Kliimakava dokumendi leiab aadressilt https://www.tallinn.ee/est/strateegia/Kliimakava