"Riigid, kes täna on vaktsineerimise edetabelites kõrgel kohal, on teinud inimestele hästi lihtsaks sõna otseses mõttes “vaktsiini otsa komistamise”, et inimene ei pea oma tavapärastelt radadelt üldse kõrvale astuma, selleks, et oma vaktsiinisüst kätte saada."

Kersti Kaljulaid, president
KARMIMAD KARISTUSED: Politsei saab rohkem õigusi koroonale vilistajate taltsutamiseks (0)
29. märts 2021
Scanpix

"Juba ammu oleks politseil pidanud olema pisut rohkem õigusi," leiab Kristiine kaubanduskeskuses korda pidav turvamees. "Kui keegi tuleb ilma maskita poodi, siis ütleme, et lahkuge, ja suurem osa kuuletub. Aga mõni ei karda ei meid ega politseid, sest teatakse, et niikuinii ei saa midagi teha."

Kristiine keskuse Prisma juures liigub keskpäeva paiku vähe rahvast ja kõigil on ontlikult maskid ees. Forus Security turvamehe Andrese (nimi muudetud) töö on praegusajal konfliktsem kui kunagi varem selle seitsme aasta jooksul, mil ta on keskuses töötanud. Lisaks pisivarastele, keda kriis pole kuhugi peletanud, kergitavad adrenaliinitaset maskita poodi tulijad. Kunagi ei tea, mida neilt võib oodata.

“Ega jõuga ei saa me muidugi kedagi välja minema sundida,” räägib Andres, ise kogu aeg silmanurgast inimesi jälgides. “Meie saame ainult rääkida. Kui keegi tuleb poodi ilma maskita, siis ütleme, et lahkuge, ja suurem osa kuuletub. Aga mõni ei karda ei meid ega politseid, sest teatakse, et niikuinii ei saa midagi teha. Enamik küll siis, kui politseipatrull tuleb, läheb välja.”

Inimesed on hakanud kaubanduskeskuses maski kandma siiski üha distsiplineeritumalt. Turvatöötajad räägivad, et 98% klientidest. Ühe vahetuse jooksul kohtab Andres kahte-kolme ilma maskita poodi tulnud tegelast. Tavaliselt on nood taltsad ja ostavad maski või lähevad ära. Mõni konfliktsem, kes sõimama kukub, juhtub samuti siiski ette: kui mitte igas vahetuses, siis üle ühe.

Sõna on ainus relv

Andres mõtiskleb, et praegusel ajal võiks ajutiselt anda ka turvatöötajatele rohkem võimu – näiteks võimalus maskita poodi tulija jõuga välja tõsta. “Kui muud enam ei aita, oleme öelnud müüjatele, et nad ilma maskita ei teenindaks – siis vihastatakse, jäetakse kaup maha ja minnakse välja,” räägib Andres. “Tänagi oli kolm sellist. Juba ammu oleks politseil pidanud olema pisut rohkem õigusi.”

Turvatöötajatele ei kavatse muidugi keegi viirusekriisi ajaks volitusi juurde anda. See tekitaks liiga palju juriidilist ja poliitilist segadust. Mida rääkida turvatöötajatest, kui isegi Tallinna munitsipaalpolitseile, mis koosneb 60% ulatuses endistest riigipolitseinikest, pole poliitiliste vastuolude tõttu tahetud volitusi juurde anda. Räägitud on sellest aastaid.

Samamoodi on praegu kirgede keskpunktis riigikogus arutusel olev seaduseelnõu, mis võimaldaks riigipolitseil endal, ilma terviseametita trahvida kroonilisi või raskemaid piirangureeglite rikkujaid. See eelnõu on tekitanud vastakaid arvamusi ja süüdistusi politseiriigi tekitamises.

Kas tõesti see, kui trahvi määramise õiguse saab Terviseameti partnerina tegutsev politsei, teeb meist politseiriigi?
Praegu ei saa riigipolitsei meil kehtestatud piirangute rikkumise korral nimelt ise menetlust alustada. Politseinik saab ainult selle fikseerida, alusmaterjali koguda ning terviseametile edasi saata. Kui nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) muudatusettepanekud jõustuksid, mida praegu riigikogu arutab, saaks ka politsei õiguse määrata füüsilisele isikule karistuse kuni 800 eurot.

Siin üks tüüpiline näide mõne nädala tagusest politseikroonikast, kus palju pahandust, aga karistuse võimalus väikene.

Korteripeod katku ajal

Tallinnas Narva mnt asuvas korteris käis kella 23 paiku kõva pidu. Politseisse helistaja kurtis, et lärm rikub öörahu. Patrull leidis peoliste isikuandmeid kontrollides, et neli neist olid koroonaviirusega nakatunud ning pidanuksid asuma eneseisolatsioonis.
Ametlik sõnastus politsei pressiteatest näeb välja selline: “Politsei kinnitusel edastati teave eneseisolatsiooni nõuete rikkumiste kohta terviseametile, kes otsustab rikkujate suhtes edasise menetluse alustamise.”

Terviseameti koormatusest annab märku aga muuhulgas lause nende kodulehel: päringutele ei jõuta vahel vastata kiiremini kui 30 päevaga.

Lihtsalt öeldes suudetakse seal praegusel ajal tegeleda vaid kõige vajalikumaga ehk tulekahju kustutamisega.

Lihtsalt öeldes suudetakse seal praegusel ajal tegeleda vaid kõige vajalikumaga ehk tulekahju kustutamisega.
Praegusel ajal niigi üle koormatud politseile tähendas taolise, tegelikult tavapärase juhtumi lahendamine, et nakatunutega kokku puutunud kaks politseinikku ja üks abipolitseinik saadeti koju. Järgmised päevad pidid nad oma tervist jälgima. Seega tõi too pidu ühtlasi kaasa mitme politseiniku ajutiselt rivist välja langemise. Tasub toonitada: tegemist oli lärmaka peoga, mis andis võimaluse sekkuda avaliku korra rikkumise tõttu. Aga kui seda pidu, kus koroonahaiged tervetega segiläbi, oleks peetud vaikselt?

Oluline, et kehtiva seaduse kohaselt saab väärteo korras karistada karantiinireeglite rikkumise eest. Eelnõu kohaselt luuakse võimalus inimesi vastutusele võtta ka siis, kui nad on rikkunud valitsuse või terviseameti kehtestatud nõudeid, näiteks maskikandmise kohustust või liikumisvabaduse või ürituste korraldamise piiranguid.

Terviseamet on muidugi püüdnud politsei rolli jõudumööda kanda, kuid see on raske. Alates eelmise aasta lõpust ehk 28. detsembrist tänavu märtsi alguseni on algatanud koroona karantiininõuete rikkumises 44 väärteomenetlust. Füüsilistele isikutele tehtud trahvid on jäänud vahemikku 60-440 eurot. Kokku on trahve kahe kuuga määratud 30 ringis.

Tasub siiski meenutada, et terviseametil leidub terve regiooni peale tavaliselt vaid üks menetleja. Põhja regioonis saadeti põhiametnikule appi mitu inimest politseist. Seega tekibki küsimus, miks kurnata koroonajõhkardite korrale kutsumise ja trahvimisega terviseametit, kellel hoopis teistsugused ülesanded. Kui juba praegu teeb suure osa tööst niikuinii ära politsei.
“Seaduse muudatus on vajalik, et politseiametnike tegutsemise alused ja piirid oleksid kõigile arusaadavamad ja terviseameti koormus väheneks,” ütleb siseminister Kristian Jaani. “Muudatuse tulemusena luuakse politseile võimalus viia iga juhtumiga seotud menetlus iseseisvalt lõpuni ehk terviseametile menetlust üle andmata.”

Väike hulk rikkujaid annab palju tööd

Õigupoolest on NETS-i muudatused, mis muuhulgas politseile trahvimisõiguse annavad, tugevasti hilinenud. Kuid suvel ju loodeti, et pääseme ilma nn teise laineta. Nüüd püütaksegi NETS-i muudatusi-täiendusi “turbomenetleda”.

Eelmisel kevadel, kui epideemia ja eriolukord olid meie jaoks veel uued, pidi eriolukorra toonane juht, peaminister Jüri Ratas käima isiklikult sulgema karantiiniks ühiselamut ja hooldekodu. Muud juriidilist võimalust polnud. Alamatel ametnikel kasvõi terviseametist puudusid aasta tagasi õigused ja volitused.

Märkimisväärne, et seesama NETS, mida nüüd täiendatakse, ja millest kardetakse sündivat politseiriiki, on kehtinud aastast 2003. Hoopis teisest ajastust. Lihtsalt öeldes pärineb terviseameti korrakaitsja roll muretumatest aastatest, mil “tõsiseks probleemiks” olid MMS-i nimelise “imevahendi” müüjad.

NETS-i ei suutnud aasta tagasi, kui nakkushaigus juba levis, ühtemoodi tõlgendada isegi juristid – et mis ametkonnad ja mis ministeeriumid mida peavad tegema.

Kui enne oli pendel teises servas, et vastutajaid leidus palju, siis nüüd jõuti teise serva, ehk “uputati” üks ametkond ülesannete koormasse.

Mullu kevadisest eriolukorrast toibudes seati juhtimisahelad paremini paika. Teisalt jäi terviseameti muutmisest üheks peamiseks kriisi juhtimise staabiks väheks. Kui enne oli pendel teises servas, et vastutajaid leidus palju, siis nüüd jõuti teise serva, ehk “uputati” üks ametkond ülesannete koormasse. Tajumata, et kui terviseamet suutis olla ressursilt jm näitajatega olla “MMS-taseme probleemide korrakaitsja”, siis praeguses viirushaiguse plahvatuslikus levikus jäädakse oma ühe menetlejaga regiooni kohta väga hätta.

“Teadusnõukogus on küll arutatud, et piirangutel pole mõtet, kui neist kinni ei peeta,” ütleb viroloogiaprofessor Irja Lutsar, kelle sõnul pole küll nõukogus otseselt jõulisemat sekkumist riigijuhtidelt nõutud. “Muidugi peaks aga terviseamet saama tegeleda selle tööga, milleks ta on ellu kutsutud. Ja kuigi rikkujaid on väike hulk, kulub nende peale palju energiat. Tundub, et heast sõnast ei saada alati kahjuks aru.”

Nõnda on Lutsari sõnul praegugi vastuseta, mida ja kes peaks ette võtma olukorras, kus ilmselge koroonaviirushaige ilma maskita mööda kaubanduskeskust hulgub. Seaduseelnõu järgi saaks politsei terviseameti partnerina õiguse ta koju vm alalisse viibimispaika toimetada, et ta teisi ei nakataks.

Lutsar on igati selle poolt, et terviseametilt koormust maha saada.

Suurim summa, mis terviseamet võib piirangute rikkujale praegu, enne NETSi muudatuste jõustumist määrata, on kuni 9600-eurone sunniraha. Võimaluseks nii suured summad on jäänudki. Trahvitud on neljakohalise summaga vaid üksikuid.

Näiteks mullu 30. detsembril määras terviseamet meelelahutusasutuse Urban Bar haldajale 1500 euro suuruse sunniraha. Ametnike hinnangul polnud ansambli Terminaator kontserdi kuulajad piisavalt hajutatud. Baaripidajad küll pingutasid, et vähem külastajaid sisse lasta, aga peo lõpus mindi ikka lava ette “näppu viskama”.

Oluline signaal, mitte trahvi suurus

Samamoodi läheb tõenäoliselt ka NETS-i muudatustega – kui need peaksid seaduseks saama. Kui politsei saabki õiguse ise, ilma terviseametita kuni 800 eurot kellelegi eraisikule trahvi teha, rakenduks taolinegi määr ilmselt haruharva – kui üldse. Sama juhtub ka uue ettevõtetele võimaliku maksimummääraga: 32 000 eurot.

“Küsimus ei ole siin karistusmäära suuruses, vaid inimestele signaali andmises,” arvab vanalinna elanik ja asumiseltsi üks eestvedajatest Tõnu Pullerits lihtkodanikuna. “Oluline, et politsei saaks rikkujale kohe naksti väikese, kasvõi 12-eurose trahvi ära teha, nagu vales kohas tänava ületajale, ja ei peaks seejuures  uppuma paberitöösse. Aga niimoodi, et moosivargal peab olema nägu moosine ja veel lusikas samuti otsapidi suus… et ainult nii on tõestatav… nii ei ole see mäng mitte kuidagi mängitav. Sellest on vähe, et me ainult räägime ja räägime.”

Üsna inetu intsident juhtus märtsi alguses, kus kaubanduskeskuses püüdis ilma maskita klient poodi tulla. Tema ja kolme turvamehe vahel tekkis rüselus. Tagantjärele jääb üle vaid spekuleerida, kas see võinuks juhtuda ka siis, kui rüseleja pea kohal oleks rippunud võimalus riigipolitseilt trahvi saada. Kuigi tõsisemaid juhtumeid õnneks esineb terves Eestis üksikuid, saab praegu igaüks, kel mask ei meeldi, minna kaupluse turvamehega verbaalselt “rammu katsuma” – teades, et sellest ei tulene või ei järgne peale näpuviibutuse midagi. Kui ta karantiininõuet ei rikkunud, ei saa midagi teha. NETS-i täienduste jõustumisel aga oleks ta juba võimalik trahvitav ehk maskikohustuse või piirangu rikkuja.

Valitsuse või terviseameti nõuete rikkumine muutub karistatavaks

• Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse täiendamise eelnõus täpsustatakse, et peale laste- ja sotsiaalasutuste sulgemise võivad terviseamet ja valitsus nende tegevust ka ajutiselt piirata. Lisaks koosolekute ja ürituste keelamisele võimaldab eelnõu kehtestada nõudeid nende korraldamisele. Juba praegu on seaduse kohaselt võimalik kehtestada ka muid liikumisvabaduse piiranguid.

• Eelnõuga lisatakse seadusesse ka võimalus kaasata politseid ja teisi korrakaitseorganeid terviseameti ülesannete täitmisse. Siiani on terviseamet saanud korrakaitseorganitega koostööd teha vaid ametiabi taotluste või ametnike vahetamise kaudu.

• Kehtiva seaduse kohaselt saab väärteo korras karistada karantiinireeglite rikkumise eest. Eelnõu kohaselt luuakse võimalus inimesi vastutusele võtta ka siis, kui nad on rikkunud valitsuse või terviseameti kehtestatud nõudeid: näiteks maskikandmise kohustust või liikumisvabaduse või ürituste korraldamise piiranguid.

• Nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamise nõuete rikkumise eest saab eelnõu kohaselt karistada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut (800 eurot), juriidilisele isikule on ette nähtud rahatrahv kuni 32 000 eurot. Siiani oli suurim karistus kuni 9600 eurone sunniraha.

• Nähakse ette eriline sekkumisvõimalus: terviseamet võib korrakaitseseaduse §-s 46 sätestatud korras vältimatu vajaduse korral nakkushaige kinni pidada toimetamiseks tema elu- või viibimiskohta, kui ta on enda või teiste elule või tervisele ohtlik. Täideviijaks on sel juhul politsei.

• Pikendatakse tänavu jaanuari algusest aprilli lõpuni kehtivat haiguspäevade hüvitamise korda kuni aasta lõpuni. Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kompenseerib tööandja haiguslehe 2.-5. ning haigekassa alates 6. haiguspäevast. Koroonaviiruse leviku piiramiseks saavad samasugustel tingimustel haiguslehel olles hüvitist ka nakatunute lähikontaktsed.

SISEMINISTER: Põhiliseks jääb endiselt selgitustöö

• “Seaduse muudatus on vajalik, et politsei tegutsemise alused ja piirid oleksid kõigile arusaadavamad ja terviseameti koormus väheneks,” ütles siseminister Kristian Jaani. “Muudatuse tulemusena luuakse politseile võimalus viia iga juhtumiga seotud menetlus iseseisvalt lõpuni ehk terviseametile ei pea enam menetlust üle andma.”

• Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangute järelevalves on politseikontrollide eesmärk eelkõige selgitustöö ja vajadusel ka maskide jagamine. Jaani sõnul jääb see nõnda ka pärast nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muudatust. Kui politsei aga tabab piirangute korduvrikkuja ning vaja on läbi viia väärteomenetlus, siis selleks saab politsei suuremad ja selgemad õigused.

• “Kindlasti ei muutu seaduse muudatusega politsei töö fookus,” väitis Jaani. “Lihtsalt kogemata korraks libastujaid trahvima ei hakata. Endiselt jääb politsei järelevalve peamiseks ülesandeks selgitamine ja ennetav töö. Kui keegi kogemata mõne piirangu vastu eksib, tuletab ka edaspidi politsei talle kõigepealt seda lihtsalt meelde. Saame viirusest jagu ainult ühiselt pingutades, mistõttu on piirangutest kinnipidamine oluline.”

• Alates möödunud aasta novembrist on politsei üle Eesti kontrollinud piirangutest kinnipidamist ligi 52 000 asutuses ning jaganud 60 016 maski. Märtsis planeeritud Covid-19 järelevalveks avalikus ruumis panustab politsei 22 300 töötundi, aprilliks on planeeritud töötunde samuti ligikaudu 22 300. Politsei hinnangul on võrreldes möödunud aasta sügisega maskikandjate arv suurenenud, nüüd kannab hinnanguliselt sajast inimesest maski juba ligi 97-98.

Terviseamet on inimesi trahvinud 60-440 euroni

• Terviseamet on määranud kahe kuuga koroonaga seotud karantiininõuete rikkumise eest trahvi 28 korral, piirangureeglite rikkumise eest on määratud sunniraha kahel korral.

• Alates 28. detsembrist kuni märtsi alguseni on algatanud koroona karantiininõuete rikkumises 44 väärteomenetlust. Füüsilistele isikutele tehtud trahvid on jäänud vahemikku 60-440 eurot.

• Kõige enam on esinenud karantiininõuete rikkumist inimese poolt, kes on ise Covid-19 haigusega. Kui 34 juhtumil jõudis selline rikkumine menetluseni, siis palju suurem osa lõppes kirjaliku või suusõnalise juhendamisega, kuidas on õige. Nõustati 162 inimest, kes said oma rikkumisest aru ja täitsid edaspidi terviseameti korraldusi.

• Teises samalaadses valdkonnas ehk valitsuse kehtestatud piirangureeglite rikkumises on terviseamet alustanud järelevalvemenetlust märtsi alguse seisuga 77 korral.

Mupo saaks riigipolitseid tõhusamalt aidata – kui vaid volitusi laiendataks

Kuidas saaks terviseameti partner-korrakaitseorganina lisaks riigipolitseile tegutseda ka Tallinna munitsipaalpolitsei? Selle eelduseks oleks pikalt oodatud seaduse vastuvõtmine, et mupo ametnike õigusi laiendataks.

“Tallinn on omalt poolt selleks kõik teinud, et vastav seaduseelnõu, mis mupo ametnikele volitusi lisaks, saaks seaduseks,” ütles abilinnapea Kalle Klandorf. “Me oleme üldse teinud kõike, mis võimalik, et riiki omalt poolt aidata koroonaviirushaiguse leviku lõpetamisel – näiteks jagame maske, kontrollime alkoholi müüki, mupo kontrollib baare, anname nõu ja hoiatame. Aga selge, et mupo karistada kedagi praegu ei saa, ja ei saa ka nõuda midagi. Me saame lihtsalt ennetavat tööd teha. See on kummaline, et samas kui otsitakse tikutulega vabatahtlikke, töötab meil 150 inimest, kes võiksid teha veel rohkem. Loomulikult leidub meil tööd endalgi küllalt, ikka linna puudutavate ülesannetega. Aga teatud eriolukordades, nagu praegu, saaksime oma tööd ümber korraldada ja riigi politseilt koormust maha võtta.”

Praegu puudub kohalikel omavalitsustel teatavasti õigus piirangute eirajat mingil viisil takistada, tema isikut kontrollida või teda trahvida. Siseminister Kristian Jaani arvates peaksime kriisi puhul tõsiselt kaaluma, et  laiendada linna- ja vallavalitsuste korrakaitseametnike volitusi.

“Kindlasti tuleks ka käesoleva eelnõu raames tõsiselt kaaluda, kas kohalike omavalitsuste korrakaitseametnikke peaks saama kaasata terviseameti partnerina samas mahus nagu politseid,” märkis Jaani Pealinnale.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Riks
3. apr. 2021 21:51
Lugege kogu kavandatav seadusemuudatus läbi- seal nt. naaber helistab et teine naaber aevastas kodus- saadetakse K-komando inimest trellide taha viima. Jõuga, ust maha murdes.
F. L
3. apr. 2021 13:23
Ajakirjandus olgu vaba ja tsensuurita, siis saab nähtavaks ka algpõhjus, miks inimesed ei kuuletu.