"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
KLIIMAKAVA: Aastal 2030 paiskab Tallinn õhku 40% vähem kasvuhoonegaase (0)
29. märts 2021
Arhiiv

Bussipeatused ja inimestele vajalikud asutused asuvad kodu juures, ühistranspordi ja sooja jaoks on kasutusel roheline energia ning WC-poti uhab puhtaks joogivee asemel vihmavesi. Sellise eesmärgi seab linna uus kliimakava, mille jaoks on juba tänavu eelarves üle 50 miljoni euro.

“Oluline on vältida linna rohealadel sellist käitumist, nagu Eesti metsades tehakse: võtame metsa maha ja põletame selle, et uus mets hakkaks rohkem süsihappegaasi siduma,” selgitas tunnustatud bioloog Tõnu Ploompuu. “Linnas ei tohi näiva parema CO2 sidumise nimel suuri puid  asendada väiksematega, ei tohi teha sellist “heategu”.”

Vältida tuleks tema sõnul ka linna rohealade liigset “metsastamist” kõigi metsalagendike täisistutamisega. “Linna loodus on ikkagi vajalik selleks, et inimese elukeskkond oleks kvaliteetne ja väärikas, et inimene tunneks ennast siin mugavalt,” rääkis bioloog. “See tähendab, et linna metsad ja haljastud peavad lähtuma pargimaastikust. Et seal kasvab eri puid – nii noori kui ka vanu. Ja et puude kosutus täielikult mõjule pääseks, peab  parkides olema ka piisavalt  lagendikke, et saaks päikest nautida.”
Ploompuu rõhutas, et rohealade hooldajad peavad teadma muudki, kui et kuidas lilli istutada, muru niita või oksi saagida. “Oleks vaja tõelisi pargiaednikke, kes tunnetaksid põhjalikult kogu oma hallatavat ala,” ütles ta. “See suurendaks kindlasti oluliselt elurikkust Tallinna rohealadel.”

Muuhulgas seisab elurikkuse ja linna rohelisuse eest ka linna värske kliimakava, mis seab eesmärgi, et 2050. aastal ei tekita Tallinn kliimat muutvat saastet.

Rattasõit roheluses

Kliimakavas seisab, et linn peab ühendama senised pargid ja haljasalad omavahel “roheliste” koridoridega, kus loodus saab vohada ja inimesed liikuda jalgrattaga vm keskkonnasõbraliku sõidukiga.

“Asja mõte on, et ühelt poolt taimed, putukad ja linnud saavad endale oma asuala ilma katkestusteta. Teiselt poolt, et inimesed saaksid liikuda ilma mürata ja mõnusas keskkonnas,” ütles rohepöörde kompetentsikeskuse juhtivspetsialist Mihkel Kaevats. “Sellise koridori esimene näide on Putukaväil, Telliskivist Astangule kulgev 12-kilomeetrine rohekoridor. Ja kuna puhas vesi on maailmas üha ohustatum ressurss, on kavas kasutada tarbeveena rohkem nt vihmavett. Arukad vanakooli inimesed teavad, et kõige lihtsam asi sademevee ärakasutamiseks on lihtsalt panna endale räästa alla tünn ja siis kasta selle veega kuival ajal,” selgitas Kaevats. “Nüüdisaegne lahendus on näiteks see, et vesi jookseb räästast maja all asuvasse paaki ja seda kasutatakse WC-s loputusveena. Praegu me kasutame kempsus ka puhastatud, põhimõtteliselt joogiks kõlbulikku vett, see on tegelikult jabur.”

Tallinna strateegilise planeerimise teenistuse direktor Raido Roop märkis, et rohelisema tuleviku nimel peame tegutsema kiiresti. “Kui me muudame asju praeguses tempos, saavutame 2019. aasta algtasemega võrreldes aastaks 2030 umbes 4% kasvuhoonegaaside vähenemise,” selgitas ta. “Kui me nüüd aga selle kava ellu viime, saavutame vähenemise 40%.”
Juba käesoleva aasta linnaeelarves on kava elluviimiseks planeeritud üle 50 miljoni euro.

Muutus on võimalik

Juba aastal 2030 paiskab Tallinn õhku 40% vähem kasvuhoonegaase kui praegu. “Kasvuhoonegaaside heitme vähendamine üheksa aastaga on kindlasti keeruline, aga ühest küljest teeb linn olemasolevate võimaluste piires kõik, et see nii läheks, ja selge on see, et ka elu ise muutub. Inimeste ja ettevõtete mõtlemine on muutumas ning kõik  üritavad üha vähem raha ja ressursse raisata,” ütles Kaevats. “Ka tehnoloogiad lähevad paremaks ja odavamaks. Seepärast ma arvan, et algus on meil üpris raske, aga lõpuks läheb suhteliselt lepase reega.”

“Kliimaneutraalne Tallinn” seab eesmärgi, et ressursse taaskasutatakse võimalikult väheste kadudega. Need tegevused muudavad linnakeskkonna meeldivamaks ja puhtamaks.

Üks olulisem teema kliimaplaanis on rattateede rajamine, et vähendada autostumist ning parandada linnaõhku ja elanike tervist. “Iga rattur, kes juurde tuleb, võib olla üks auto liiklusvoos vähem. Nii võidavad kõik,” märkis Kaevats. “Juba sel aastal investeeritakse 8 miljonit eurot rattateedesse ja mõeldakse ka sellele, kuidas luua kiireid ühendusi kesklinnas, kus tegelikult selle päris rattatee saab teha alles siis, kui tänav täielikult ümber ehitatakse. See on kallis ja nõuab aega, aga ka enne seda on vaja kiirelt midagi ette võtta. Juba jaanipäevaks lisandub hulgaliselt jalgratastele mõeldud sõiduradasid.”

Aita kliimakava paremaks ja linna rohelisemaks muuta!

“Kui veel mõnikümmend aastat tagasi olid progress ja looduse säästmine pigem vastandlikud poolused, siis täna tähendab innovatsioon ja areng just jätkusuutlikkust ja rohelist mõtlemist,” ütles linnapea Mihhail Kõlvart.

Linn ootab kodanike tagasisidet kliimakavale 7. aprillini aadressil rohepoore@tallinnlv.ee.  

Kõlvarti sõnul on kliimaneutraalse Tallinna tegevuskava loogiline samm parema ja puhtama tuleviku poole. “Paljud asjad algavad ikkagi loogilisest lähenemisest ja muutus juba toimub – uus põlvkond kasutab rohkem ühistransporti või sõidab jalgrattaga isegi siis, kui on teoreetiliselt võimalik autot osta. Ma arvan, et see meelsuse muutus hakkab toimuma intensiivsemalt,” tõdes linnapea. “Tallinn on selgelt pühendunud rohetulevikule, aga selleni jõudmiseks on vaja linna tegevusi süstematiseerida ja eri tegevuste vahel sünergiat luua. Rohepööre on võimalik ainult siis, kui muutused eri valdkondades toimuvad samal ajal ja koostoimes. Ühistransport on lahendus ja kindlasti peab Tallinna ühistranspordisüsteem olema tulevikus seotud naabervaldadega. Ootame, et valmiks sellekohane esialgne projekt riigi poolt.”

 

 Mida linn kliimakavaga saavutada loodab?

• Aastal 2030 paiskab Tallinn õhku 40% vähem kasvuhoonegaase kui praegu.

• Linn kohaneb kliimamuutustega – sagedasemate kuumalainete, üleujutuste ja elurikkuse vähenemisega, muutes hooneid säästlikumaks, vältides sõidukitel fossiilseid kütuseid ning tootes elektrit ja soojust puhtamatest allikatest. Bussiootepaviljonid kaitsevad ilma eest paremini.

• Säästlikud ja soojapidavamad korterelamud hoiavad kokku kütte, sooja tarbevee, gaasi ja elektri pealt.

• Ka kaugküttes ja kaugjahutuses kasutatakse puhtaid energialiike. Tänavalaternad süttivad liikumise peale, mitte ei põle kogu aeg. Kokkuhoiuks tuleks asutada energiaühistuid.

• Rattateed on aasta ringi kasutatavad ning mugav ühistransport on ligipääsetav kõigile. Kasutusel on elektri- ja biokütused, isikliku auto järele puudub suurem vajadus.

• Linna planeeritakse ja ehitatakse mugavamaks, ilusamaks ja rohelisemaks, nii et inimesed ei koliks linnast välja. Keegi ei pea kaugele poodi, kooli või trenni minema. Kõik igapäevased teenused peavad asuma kodu või töökoha lähedal.

• Rohealad ja kaugjahutussüsteem aitavad kuumalainetega paremini toime tulla. Praeguste rohealade ühendamine aitab säilitada liigirikkust linnas.

• Parema keskkonna nimel tegutsevad ka ettevõted, kogukonnad ja elanikud

SAMAL TEEMAL:

Bioloog Tõnu Ploompuu: Inimese energiatõhusust tuleb suurendada

VIDEO! Kõlvart: kliimakava on kindel teekaart, mida mööda liikuda

Kõlvart: ELi toetused peaksid süsteemsemalt toetama linnade rohelist tulevikku

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.