"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
VIDEO! Heeroldi jutud: martsipanitoast leiab nii karu Miša kui ka hülgepoeg Vigri (0)
29. märts 2021

“Nõukogude ajal martsipani tavapoodides ei müüdud, kuigi seda toodeti. Seda võis saada ainult valuutapoest, sest siis arvati, et martsipan seostub roiskunud kapitalistliku ühiskonnaga. Nüüd aga on martsipan rehabiliteeritud ja kui ta teile silma alla satub, siis nautigem seda,” sõnas heerold Jüri Kuuskemaa.

Kohvik Maiasmokk martsipanituba on rajanud maiustustevabrik Kalev kahel eesmärgil: et müüa oma toodetud martsipani ja šokolaadi ning luua martsipanimuuseum, sest martsipan on aukartustäratava eaga ja väga väärikas maius, mida tuntakse antiikajast peale.

Sõna “martsipan” tuleb ladinakeelsest väljendist “panis martius” ehk marsileib. Mars on teatavasti sõjajumal ja arvati, et martsipan annab meestele vägevat jõudu iga olukorras, nii sõjas kui ka eraelus.

Kunstnik maalib igava kuju säravaks kunstiteoseks

Martsipani tooraineks on mandlipulber ja tuhksuhkur. Kuna mandlid meil ei kasva, siis tuuakse neid Ameerikast. Georg Stude alustas martsipani tootmist 1870. aastatel ning Kalevi käsutuses on osa neid vorme, millega valati mitmesuguseid kujukesi. Muuseumist leiab nii erinevaid loomi kui palju muud. Kui martsipanimass vormi pannakse, siis tekib hele ja visuaalselt igav kujukene. Selleks, et ta saaks kunstilise ilme, istub muuseumis tähtsa lambi all tavaliselt kunstnik, kes toiduvärve kasutades kujud säravaks maalib.

“Vorme on vanemaid, aga esimene martsipanese siin väljapanekul on pärit esimesest Eesti ajast,” selgitas Kuuskemaa. Saja aastaga ära pleekinud martsipanuku leiab nii riiulist kui suurendatud kujul aknalt. Tegemist on pulmakingitusega peigmehelt pruudile. “Ilmselt lootuses, et varsti saavad nad ka tütre. Ma ei tea, kuidas selle perega läks, aga Kalev on teinud selle tüdruku jäljenduse märksa suurema, et teda kõik aknal märkaksid.”

Muuseumi vitriinid on üleni täis väikeseid kirjuid kujukesi. Sealt leiab nii Moskva olümpiamängude purjeregati meened nagu karu Miša ja hülgepoeg Vigri. Tuleb aga meeles pidada, et kui martsipanist kuju osta, siis tuleks see ära süüa kolme kuu jooksul, muidu muutub see liiga kõvaks, nii et võib hambad ära murda. Küllaltki palju sellest on aga niivõrd esteetiline, et ei tarvitsegi ära süüa, vaid võibki jääda koduvitriini meenutama mingit sündmust või tähtpäeva.

Martsipan sobib iga tähtpäeva kingituseks

Täiendavaks väärtuseks sellel väljapanekul on šokolaadi, martsipani ja karamellkommide pakendid, millest mõningad on lausa niisugused kunstiteosed, et pane või seina ja raami ära. Osa neist on plekist ja osa papist. Leidub erinevas stiilis kaanekujundusi, kuid eriti populaarsed on lillelised karbid.

Georg Stude juures toodeti ka n-ö kalendaarset martsipani – tähtsamatel pühadel vooliti ja maaliti vastava teemaga kujud. Jõulude ajaks võib leida trobikond jõuluvanasid ja pöialpoisse, aga leidub ka südamekujulisi martsipane, mis võiksid sobida hästi sõbrapäeva kingituseks. Leidub ka jäneseid ja mune, mis sobivad eriti peatselt saabuvateks lihavõteteks.

Nõukogude ajal martsipani tavapoodides ei müüdid, kuigi seda toodeti. “Seda võis saada ainult valuutapoest, sest ju siis arvati, et martsipan seostub roiskunud kapitalistliku ühiskonnaga. Erand aga tehti Moskva Kremli kongressipaleele, kuhu riigijuhtide sünnipäeva eel pidi Kalev saatma suured kogused martsipani. Nüüd aga võiks öelda, et martsipan on rehabiliteeritud ja kui ta teile silma alla satub, siis nautigem sedan ii visuaalselt kui keele peal!” sõnas Kuuskemaa.

 

SARNASED LOOD:

VIDEO! Heeroldi jutud: Tallinna vanimas kohvikus sai juba 1870.a. 70 erinevat sorti torte

VIDEO! Heeroldi jutud: mida peidab endas Mihkli kiriku muuseumi aardekamber

VIDEO! Heeroldi jutud: kosmiline reis kultuuripärandisse Kaljo Põllu loominguga

VIDEO! Heeroldi jutud: vaata, millised loomad on Tallinnas elanud

VIDEO! Heeroldi jutud: vaata, kuidas toimetasid Tallinna raehärrad

VIDEO! Heeroldi jutud: vaata, millise kuninganna võib leida raesaali kambrist

VIDEO! Heeroldi jutud: vaata, kuidas pildipiibel asendas meie esivanematele aabitsat

VIDEO! Heeroldi jutud: Püha Vaimu kirik on linlastele lohutust pakkunud üle 400 aasta

VIDEO! Heeroldi jutud: vaata, milliseid aardeid peidab antiigiäri varasalv

VIDEO! HEEROLDI JUTUD: vaata, millest sai alguse jõulukinkide tava

VIDEO! HEEROLDI JUTUD: milline seos on Mustpeade vennaskonnal sõjandusega?

VIDEO! HEEROLDI JUTUD: milline on Tallinna kõige suurejoonelisem ehitus

VIDEO! Heeroldi jutud: millised olid sajandite tagused pidude traditsioonid? 

VIDEO! Heeroldi jutud: Tornide väljaku purskkaev kujutab salapärast naisfiguuri

VIDEO! Heeroldi jutud: vaata, miks ja millal sai Toompeal asuv Rootsi bastion endale nimeks Lindamägi 

VIDEO! Heeroldi jutud. Kummitavate vaimude tänav

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.