"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Eesti majandus ja eksport on tavalisest keerukamate majandusoludega hästi kohandunud (0)
30. märts 2021
Albert Truuväärt/ Pilt on illustreeriv

"Kriisiaasta on olnud keeruline kõigile Eesti ettevõtetele, kuid hea meel on näha, et möödunud aasta viimases kvartalis kasvas kaupade eksport juba oluliselt," sõnas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt.

Kuigi COVID-19 kriis tõi 2020. aastal kaasa nii kaupade kui teenuste ekspordi järsu vähenemise, on Eesti majandus ja eksport viimastel aastatel tavalisest keerukamate majandusoludega üsna hästi kohandunud, selgub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, EASi ja Välisministeeriumi tellitud uuringust. 

“Kriisiaasta on olnud keeruline kõigile Eesti ettevõtetele, kuid hea meel on näha, et möödunud aasta viimases kvartalis kasvas kaupade eksport juba oluliselt. Meie ettevõtjad on suutnud edukalt kohaneda uute tingimustega, mis näitab meie majanduse üleüldist tugevust,” rääkis Sutt. Ministri sõnul on COVID-19 piirangute tõttu enim kannatanud veo ja reisiteenuste eksport, kuid üldpildis on Eesti majandus ja eksport üsna hästi kohandunud.

Kuigi uuringu järgi peab suurem osa ettevõtetest toodete kvaliteeti, tõhusat töökorraldust ja paindlikkust uute toodete juurutamisel oma ettevõtte olulisteks konkurentsieelisteks, siis sellele vaatamata jääb Eesti olulisemate eksportivate majandusharude tööjõu tootlikkus siiski 2-3 korda Soome ja Rootsi vastastavast näitajast maha. Suti sõnul võidavad kriisist need ettevõtted, kes tegelevad arendustööga ja suurendavad oma tootlikkust. 

Kvalifitseeritud tööjõu puudus

“Eesti ettevõtete jaoks on jätkuvalt suureks probleemiks kvalifitseeritud tööjõu puudus ja see pärsib majanduse arengut ning kriisist väljumist. Inimeste ümberõpe, täiendava kvalifitseeritud tööjõu kasutamise ning inseneeria ja kutseõppe populariseerimine aitavad koostoimes leevendada nii tööjõu- kui tööpuudust ja tõsta majanduse kasvupotentsiaali,” selgitas Sutt. Ministri sõnul pakub EAS erinevaid toetusmeetmeid, et suurendada ettevõtete motivatsiooni teadusmahukate ja innovaatiliste tehnoloogiate loomisse ja kasutuselevõttu panustamiseks. “Ka rohepöördega seotud kasvuvõimalused annavad lähiaastatel olulise panuse äritegevuse tõhusamasse korraldamisse ning kasumi kasvatamisse. See on teema, millele täna pöörab tähelepanu vaid umbes viiendik Eesti ettevõtetest,” lisas minister. 

Kõikide uuritud sektorite lõikes soovitakse tulevikuperspektiivis siseneda kõige enam Rootsi, Saksamaa, Soome ning Norra turule. “Kuigi kaugemad turud nagu Jaapan, Hiina või Ameerika Ühendriigid on vähem esindatud, siis näeme, et nende osatähtsus on tõusmas. Riskide hajutamiseks on igal juhul mõistlik ekspordi sihtriikide valik lai hoida,” ütles EASi juht Peeter Raudsepp.

Uuringust selgus, et peamisteks takistusteks ekspordi arendamisel peetakse tehniliste nõuetega seonduvaid regulatiivseid takistusi, mis on eriti teravaks probleemiks töötlevas tööstuses. Lisaks kolmandates riikides kehtivatele nõuetele tekitavad segadust ka EL ülesed regulatsioonid, mida vaid üksikud liikmesriigid pruugivad rakendada või siis kehtivad vaid ühes konkreetses liikmesriigis ettevõtjate jaoks tehnilised nõuded, mida mujal ettevõtjate käest ei nõuta. 

Erinevad kasvuprogrammid

Riigi toetusmeetmete osas on ettevõtjatel kõige kõrgem teadlikkus EASi toetusmeetmete osas. “Sinna alla kuuluvad nii otseselt ekspordi toetamisele suunatud tegevused nagu kasvuprogrammid, ekspordikoolitused, kontaktide leidmine, ühisstendid messidel kui ka kaudsemad toetusmeetmed, mis aitavad ärimudeli või tootearendusega tegeleda,” ütles Raudsepp.

Tema sõnul kinnitab uuring, et EASi suund ettevõtete toetamisel on õige. “Lisaks otseselt ekspordile suunatud tegevustele muutub aina olulisemaks just innovaatiline tootearendus ning teadus- ja arendustöö – see on vajalik, et murda välja hinnakonkurentsist ja liikuda suurema keerukusega tootegruppidesse,” selgitas Raudsepp.

Uuringu eesmärk oli kaardistada Eesti eksportööride konkurentsivõimet toetavad ja pidurdavad tegurid ning uurida kas ja kuidas on need tegurid viimaste aastate jooksul muutunud. Uuringu tulemusel töötati välja poliitikasoovitused Eesti eksportööride konkurentsivõime tõstmiseks.

Uuringu tellisid EAS, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Välisministeerium ning viisid läbi Ernst & Young Baltic AS ja Policy Lab OÜ.

Tutvu uuringuga MKMi kodulehel.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.