"Inimene peaks saama pühendada end lihtsalt oma elu elamisele. Linnaasutused peaksid olema heas mõttes justnagu nähtamatud – osutades linnakodanikule teenust nii, et nad ise meeldegi ei tule."

Tallinna linnasekretär Priit Lello
Eksperdid justiitsministrile: pooldame seksuaalse enesemääramise piiriks 16 eluaastat (0)
30. märts 2021
Scanpix

“Jõudsime konsensusele, et seksuaalse enesemääramise piir peaks olema kõrgem kui 14 eluaastat ning meie ekspertidega pooldasime vanust 16. Uuringute järgi on Eestis esmase seksuaalvahekorra vanus keskmiselt veidi üle  17 eluaasta ja teaduskirjandus ütleb, et mida nooremalt alustatakse, seda suurema tõenäosusega on see survestatud või sunniviisiline,” sõnas naistearst Kai Part.

Justiitsminister Maris Lauri kohtus esmaspäeval naistearstide, psühholoogide ning ohvriabi esindajatega, et rääkida seksuaalse enesemääramise eapiiri tõstmise teemal.

“Praegu on seksuaalse enesemääramise eapiir Eestis 14 eluaastat ning üks võtmeküsimus on, kas tõsta seda 15 või 16 eluaasta peale. See on küsimus, millele soovime enne otsuste tegemist erinevate ekspertide hinnangut ja arutasime seda ka eilsel kohtumisel. Naistearstide ja psühholoogide hinnangul tuleks eapiiri tõsta 16 eluaasta peale,” ütles justiitsminister Maris Lauri.

Seadus on laste kaitsmiseks, mitte noorte omavaheliste suhete piiramiseks

Justiitsministri sõnul on üheks oluliseks teemaks küsimus, millises vanusevahemikus võiksid toimuda noorte omavahelised seksuaalsuhted, ilma, et sellele järgneks kriminaalvastutus. Mõlema küsimuse juures on oluline arvestada ka noorte enda hinnangut, mistõttu kohtub sotsiaalkaitseminister täna ka noorteorganisatsioonide esindajatega.

Naistearst Kai Pardi sõnul ei tohiks seadus kindlasti hakata kuidagi piirama noorte omavahelisi konsensuslike suhteid, mis on loomuliku arengu osa, ja sellist plaani kellelgi pole. “Paljudest riikidest on tuua näiteid, kus on erisusi kehtestatud selliselt, et noored ei tunne end ahistatuna ja piiratuna. Seadus kaitseb lapsi täiskasvanute poolse ärakasutamise poolt, aga need erisused võiksid luua ka olukorra, kus saame kaitsta lapsi nt teismeliste ärakasutamise eest, nii näiteks 17-aastase ja 10-aastase seksuaalsuhted pole okei,” sõnas Part.

Pardi sõnul ei ole eesmärk selle näite puhul 17-aastaseid kuidagi kriminaalkorras karistada, aga erisused on vajalikud, et ka sellist ebanormaalset olukorda annaks menetleda ja rakendada mõjutusvahendeid 17-aastase suhtes, kelle arvates on normaalne 10-aastasega seksuaalsuhtes olla. 

“Arusaamis- ja otsustusvõimetuse piir on Eestis täna 10-eluaastat ja alla selle arvestatakse automaatselt, et tegu on seksuaalkäitumise kontekstis arusaamisvõimetu lapsega, aga kui oled juba 10 täis siis tuleb menetluses hinnata tema arusaamisvõimelisust, et äkki arenguliselt juba oli võimeline nõusolekut andma. Meie arvame, et ka see piir on liiga madal,” lisas ta.

“See, mis on Eesti jaoks kõige parem, töötavad välja juriidilised asjatundjad ehk justiitsministeeriumi töötajad, aga see oleks üks võimalus, et piir oleks 16-eluaastat ja kui oled 14-15, siis kehtib viieaastase vanusevahe piir, mille korral kriminaalvastutust ei rakendada. Võime eeldada, et kui vanusevahe on vähem kui viis aastat, siis partnerid on enam-vähem samaealised ja ei ole sellist vanuselist ebavõrdsust, mis võiks soodustada ärakasutamist,” lisas Part.

“Arutasime neid nüansse, aga meie ei ole õigusspetsialistid. Mujal maailmas näeme aga, et erisused on just sellisel moel lahendatud. Tulemus sõltub sellest, kuidas Eesti justiitsministeerium need erisused välja töötab. Üldpõhimõttena pooldame, et vanust tuleb tõsta ja teha ka vanuselised erisused, et kaitsta ka noorte eakohast seksuaalkäitumist, kus partmerid on samaealised ja võrdsed ja suhted on konsensuslikud,” sõnas Part.

Praegune seadus ei kaitse piisavalt lapsi ja toeta ekspertide tööd

Naistearsti sõnul on maailmas avaldatud hulk teaduskirjandust, mis ütleb, et mida nooremalt seksuaalsuhetega alustatakse, seda suurem on tõenäosus, et see ei ole soovitud või on tegemist lausa sunniviisilise olukorraga. “Laps ei pruugigi ise sellel hetkel mõista seda, mis temaga toimub. See selgub tihtipeale alles aastaid hiljem ja avaldub ka see kahju, mis alaealiste seksuaalne ärakasutamine tegelikult põhjustab. Sellest ärakasutavast iseloomust hakatakse alles hiljem aru saama ja see põhjendab, miks tullakse lugudega avalikkuse ette nii harva ja hiljem nagu seda tehakse,” lisas ta.

Vahel jäävad aga ka arstide käed lühikeseks, sest pole piisavat seaduslikku tuge. “Arstidena näeme lugusid, kus noored ei saa aru, et nad on täiskasvanu poolt manipuleeritud suhtes. Nad võivad olla isegi armunud, tähelepanust meelitatud ja tihtipeale ei avalda seda, et neil on mitukümmend aastat vanemate inimestega seksuaalsuhted,” sõnas Part. Vähim, mis arstid teha saavad on pakkuda rasestumisvastaseid vahendeid, nõustamist ja suguhaiguste testimist, aga sellest ei piisa. “Peame neid lapsi esmakorras kaitsma, et üldse selliseid suhteid ei saaks toimuda,” lisas ta.

Arstidel ja psühholoogidel on kasutuses lipusüsteemi meetod, mille abil otsustada, kas noore suhe on eakohane, sobimatu või lubamatu. Selle süsteemi järgi hinnatakse konkreetseid kriteeriume, näiteks  kas olemas on nõusolek ja vaba tahe, võimalikku vanuselist ebavõrdsust ja muud ebavõrdsust näiteks võimupositsiooni ärakasutamine või majanduslik üleolek, arengut ja eakohasust, taustasobivust ja kahju, mis võiks kellelegi sündida.

Näiteks võivad noored olla küll sama vanad, kuid kui üks neist on intellektipuudega ja teine mitte, siis on tegemist ebavõrdse olukorraga. Lipusüsteemi järgi antakse käitumisele värvid – roheline on eakohane ja sobiv, kollane piire ületav ja võib-olla sobimatu , punane on lubamatu must täiesti lubamatu. Punast ja musta lippu võib nimetada kindlalt  vägivaldseks käitumiseks. “See ei ole ainult nõusolek, vaid mitu aspekti, mida hindame, et aru saada, mis toimub ja kas meil on vajadus reageerida,” lisas ta.

“Keerulised on olukorrad, kus meie näeme, et see suhe on ebavõrdne kuigi nõusolekuga, aga näeme, et see pole eakohane vajadus ja pikas perspektiivis last kahjustav, aga seaduse silmis okei, sest seadus lubab olla 14-aastasel täiskasvanuga seksuaalvahekorras,” sõnas Part.

“Riik peab neid lapsi kaitsma. Seadus on väga selge signaal, et riik ei luba täiskasvanutel lapsi ära kasutada. Fookus peab olema toimepanijatel, mitte alaealistel,” sõnas Part.

Justiitsminister Maris Lauri sõnul arvestatakse eelnõu koostamisel naistearstide ja psühholoogide esindajate nägemusega eapiiri osas. Justiitsministeerium asub eelnõu koostama eesmärgiga saata see aprilli lõpus kooskõlastusringile.

 

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

lugeja
30. märts 2021 17:37
http://www.whale.to/b/sex_inc.html