"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud.

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Merits: reeglite leevendamiseks peaks nakatumine olema 10 korda madalam (0)
30. märts 2021
Albert Truuväärt

"Piirangute üldine leevendamine on võimalik vaid oluliselt ehk umbes 10 korda madalama nakatumise juures, kuhu võiks paremal juhul jõuda mai alguseks,“ ütles teadusnõukoja liige, Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits.

Meritsa sõnul muutub sellisel tasemel kontaktide jälgimine (koroonadetektiivid) taas mõjuvamaks. „Lisaks oleme näinud, et Eestimaine hiliskevad ja suvi pole koroonaviirusele soodne ja ka riskirühmade vaktsineerimine peaks maikuuks olema nii kaugel, et raskesti haigestumise tõenäosus ja seeläbi koormus haiglatele on madalam kui praegu,” lootis ta.

Meritsa sõnul on koroonaviiruse kriisis riigid laias laastus teinud sageli korduvalt kaks suurt viga. „Esiteks, on jäädud piirangute kehtestamisega hiljaks ja/või on jäädud poolikuks. Teiseks, piirangute leevendamisega on  kiirustatud ja/või seda on tehtud liiga vara. Üldine piirangute leevendamine -sõltumata sellest, kui head on kavatsused – lõpeb kindlasti tundud tõdemusega, et tahtsime parimat, kuid välja tuli nagu alati,” nentis ta.

Piirangute leevendamine immuunsetele (haiguse läbi põdenud või vaktsineeritud) inimestele on viroloogi arvates ideena atraktiivne, see võimalaks näiteks alustada mitmete valdkondade taasavamist ja teha seda suhteliselt väikese riskiga.

“Samas on selle idee praktiline teostatavus küsitav – kuidas näiteks neid inimesi teistest eristada, eriti nii lühikese aja jooksul. Mulle tundub, et tõenäoline on suure segaduse tekkimine ja negatiivne mõju piirangute toimimisele, mille tulemusena võib üldine piirangute leevendamine edasi lükkuda,” ütles ta.

Meritsa sõnul on ka õigusteaduste eksperdid väitnud, et vaktsineeritutele soodustuste tegemine ei ole õiguslikult võimalik olukorras, kus vaktsineerimist ei ole kõikidele ja tingimusteta võimaldatud. „Laste kooli lubamine 1 nädal enne kooli vaheaega pole ühelgi juhul loogiline samm ja tõenäoline kahju ehk viiruse suurem levik jääb suuremaks, kui võimalik kasu,” lausus ta.

Lutsar: haiglasüsteem on jätkuvalt ülekoormatud

Teadusnõukoja liige Irja Lutsar leiab, et piirangute leevendamisel tuleks lähtuda samadest seisukohtadest, mis olid aluseks piirangute kehtestamisel.

“Tuletan meelde, et piirangute kehtestamise põhjuseks oli ennekõike haiglasüsteemi ülekoormatus, pidades silmas just 3.astme intensiivravi kättesaadavust. Kui muud meditsiinisüsteemi saab võimendada, siis 3. astme intensiivravi on nii spetsiifiline, et selle suurendamine mõne nädalaga pole võimalik – puudub oskustööjõud,” tõdes Lutsar.

“Selles osas tänaseks veel olukord paranenud pole – täna hommikul vajab kolmanda astme intensiivravi 71 inimest, kelledest omakorda on juhitaval hingamisel 51. Need on kõrgeimad numbris kogu pandeemia jooksul ning nii TÜKi kui PERHi osakonnad töötavad üsna ülemiste võimete piiril,” sõnas Lutsar.

“Piirangute leevendamine sõltub ennekõike ajast, mil kaovad ära põhjused miks piirangud kehtestati, aga mitte maagilistest kuupäevadest. Piiranguid saab aga leevendama hakata kohe, kui haiglate koormus, eriti Tallinnas, on vähegi järele andnud. Tuletaks küll korra meelde, et Eestis on piirangud kehtinud lühemalt, kui üheski teises Euroopa riigis,” selgitas ta.

“Olen Jürgen Ligiga nõus, et koolid on ühed esimesed, kus piirangute leevendamine kõne alla tuleb. Lapsed ei põe COVID-19 raskelt ja suur hulk õpetajaid, kes vaktsineerida soovisid on ka vaktsineeritud. Juba esimene doos on piisavalt hea kaitse raske haiguse vältimisel.”

Kiik: reeglite leevendamist enne maikuud ei tule

“Sõltumata sellest, kelle ettepanek see on, siis hinnang on see, et piirangute leevendamisega peame olema oluliselt ettevaatlikumad, kui nende kehtestamisega, sellisel põhjusel, et juba nii-öelda saavutatud edu võib kiiresti pöörduda,” märkis Tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Jürgen Ligi avaldas Postimehes arvamust, et ühiskonda tuleks 12. aprillist juba avama hakata.
“Minu ettepanek on hakata ühiskonda juba 12. aprillist avama. Selleks on ruumi juba veerandi antikehadega inimeste ning selliste piirangute näol, mis on nakkusohuga nõrgalt seotud, millest tõusev kasu ei ületa kahju ja mis on asendatavad ohutusnõuetega, kirjutas Ligi.
Tanel Kiik ei usu, et Ligi poolt välja pakutud kuupäeval veel mingit piirangute leevendamist ette võiks tulla. 

“Oleme seda näinud nii enda kui teiste riikide näitel, ehk kindlasti on oluline vaadata seda, mis saavad olema lähinädalatel. Esiteks nakatumise näitajad, teiseks haiglaravikoormus, kolmandaks mõlema trendid ehk et kas üles-alla liikumine ja loomulikult ka vaktsineeritud inimeste osakaal ühiskonnast,” selgitas minister.

“Ma loodan väga, et aprilli lõpp-mai on see aeg, kus me saame need leevendusi teha, aga alates 12.aprillist täna välja lubada ühtegi leevendust – ma kardan, et see oleks ennatlik.”

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.