"Riigid, kes täna on vaktsineerimise edetabelites kõrgel kohal, on teinud inimestele hästi lihtsaks sõna otseses mõttes “vaktsiini otsa komistamise”, et inimene ei pea oma tavapärastelt radadelt üldse kõrvale astuma, selleks, et oma vaktsiinisüst kätte saada."

Kersti Kaljulaid, president
Notarite Koja esimees: kriisi tõttu tegi notariaat aastaga tohutu arenguhüppe (0)
30. märts 2021
Scanpix/ Foto on illustreeriv

"Juba kaks kuud pärast käivitamist rakendus kaugtõestamise teenus täies mahus, laienedes pea kõigile ametitoimingutele," ütles Notarite Koja esimees Merle Saar-Johanson.

Saar-Johanson, et kuigi möödunud aasta oli keeruline, võimaldas kriis kiireid muutusi. Sellega viitas Saar-Johanson notaritehingute kaugtõestamisele, mis käivitati loetud nädalad enne möödunud kevade eriolukorda ning on võimaldanud notaritehingute tegemist ka karmimate piirangute ja reisitõrgete tingimustes.

“Algselt oli uue kaugtõestamise rakendamiseks planeeritud pikem testperiood, kuid pandeemia tõttu meil seda aega ei olnud ning juba kaks kuud pärast käivitamist rakendus kaugtõestamise teenus täies mahus, laienedes pea kõigile ametitoimingutele,” ütles Saar-Johanson esmakordselt veebi vahendusel toimunud aastakoosolekul.

Kaugtõestamine kui uus normaalsus

Notarite Koja esimehe hinnangul on Eesti notariaat võrreldes paljude teiste riikidega oluliselt paremas olukorras, sest kui mujal alles otsitakse võimalusi notaritehingute distantsilt tegemiseks, on Eestis saanud kaugtõestamisest uus normaalsus. Ka koosolekul osalenud justiitsminister Maris Lauri tunnustas notariaati selle eest, et ebakindlate aegade kiuste on notarid pakkunud inimestele kindlustunnet ja usaldusväärsust, hoides oma teenused pidevalt kättesaadaval. Saar-Johanson lisab, et kui koroonaajal võimaldas kaugtõestamine piirata inimkontaktide arvu, siis normaaltingimustes aitab see kokku hoida tuhandetele sõidukilomeetritele kuluvat kütust ja aega.

Möödunud aastal tehti kokku 8220 ehk 6% kõigist notaritehingutest kaugtõestamisega ning käesoleva aasta esimeste kuude põhjal võib ennustada selle protsendi kahekordistumist.

Merle Saar-Johansoni sõnul tuleb erilist tähelepanu pöörata ühiskonna haavatavamale osale ehk eakatele. Viimane aasta näitas, et paljud vanemaealised on küll hämmastavalt digivõimekad, kuid on ka neid, kes vajavad kõrvalist abi ja kelle ärakasutamise oht on kiirelt arenevas digimaailmas veelgi suurem. “Muuhulgas tasub notaritel mõelda ka oma teenuste ampluaa laiendamisele. Eeskätt pean siin silmas nõustamisteenuste pakkumist väiksemates kohtades, kus inimestel on kohapeal asjatundlikku õigusabi leidmine keeruline,” ütles Saar-Johanson.

Toimingute arv langes enim Harjumaal

Eelmisel aastal tegid notarid kokku 298 433 ametitoimingut, mida on 9,1% vähem võrreldes 2019. aastaga. Kõige rohkem langes toimingute arv Harjumaal (13%), Ida-Virumaal (-15%) ja Valgamaal (-13%). Samas Võru ja Põlva tööpiirkondades ametitoimingute arv kasvas, vastavalt 9% ja 7%.

Ametitoimingute statistika kohaselt langes kinnisvaratehingute arv võrreldes 2019. aastaga 2% võrra. Kõigist kinnisvaratehingutest 51% tehti Harjumaal.

Eestis töötab praegu 88 notarit. Notarid töötavad kõigis maakonnakeskustes ning lisaks Narvas, Sillamäel, Räpinas, Otepääl, Sauel ja Elvas – seega on teenus kättesaadav üle Eesti.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.