"Kõige rohkem ohustame eesti keelt me ise."

Ivo Linna
PÄEVAINTERVJUU! Viktor Vassiljev: epideemia puhul tuleb alati üle reageerida (7)
30. märts 2021

“Epideemia puhul tuleb alati üle reageerida. Tegemist on tõsise haigusega, mis võib inimese tappa või sandistada. Vaktsineerida tuleb. Võid ennast kaitsta või mitte kaitsta, aga kui sa ennast ei vaktsineeri, siis sa ei austa mind ja seda ma sulle ei andesta,” sõnas doktor Viktor Vassiljev.

 

Üks Tartu Ülikooli teadlane ütles, et kõige olulisem asi, mida Eesti valitsus ja teadusnõukogu ei ole suutnud covidi epideemia teise laine ajal teha, on inimlik selgitus ja lähenemine. Doktor Vassiljev, teid tuntakse kui inimhingede spetsialisti. Mida siis inimene epideemia tingimustes tegelikult vajab?         

Viktor Vassiljev: Teadlaste asi ei olegi inimestele teaduslikke asju seletada. Selleks peavad olema professionaalsed abilised, kes on kommunikatsioonispetsialistid. Teadlane  võib väga kena naeratusega rääkida sellist juttu, et mitte keegi  peale teiste teadlaste sellest aru ei saa ja teised teadlased teevad seda kõik maatasa. Väga hästi oskab asju selgitada doktor Arkadi Popov.  Juba eelmise kriisi ajal oskas ta väga hästi seletada südamest südamesse, lihtsas keeles, samas väga professionaalselt, kindlalt ja usaldusväärselt. Nii et tema sobis sinna seda ülesannet täitma suurepäraselt.                

Mis te arvate, kas teise laine ajal kehtestatud piirangud on piisavad?                

Viktor Vassiljev: Kõigepealt, meil on demokraatia. Viimase küsitluse andmetel tahab 70% Eesti rahvast veel rangemaid piiranguid. Ma arvan, et alati saab midagi juurde keerata. Meie lähinaabrid soomlased ju arutavad praegu, et panna inimesed hoopis koju luku taha, kuigi neil on haigestumisnumbrid tunduvalt madalamad kui meil. Järelikult arenguruumi on. Siin tuleb aga arvestada ka sellega, et millegipärast meil armastatakse rääkida koroonasõjast, aga sõda on absoluutselt midagi muud. Sõda on ikkagi siis, kui ei ole internetti ega elektrit ja laibad on maas. See ei ole mitte sõda, vaid pandeemia. Tegemist on koroonaviirusega ja see on kahtlemata sesoonne viirus. Hooaeg on tal novembrist kuni maikuuni. Nii et kuskil mai lõpus saame pidada võitu nii nagu eelmisel aastal. 

Mulle ei meeldi see ütlemine lainete kohta. Mitte mingeid laineid ei ole olemas. Tegemist on sesoonse viirusega ja ilmselgelt on viiruste kõrghooajal teda rohkem, suvel vähem. Kuna pandeemia on haaranud kogu maailma, siis meid ajab segadusse see pilt, mis toimub lõuna poolkeral. Muuseas, ka gripiepideemia on seal siis, kui meil on täielik suvi, sellepärast, et nendel on siis talv. Need on siiski hooajad, mitte lained.                

No aga siis võiks ju teie jutust aru saada, et gripp, mida me põdesime eelnevatel aastatel justkui sellel aastal seda enam ei ole?   
   
Viktor Vassiljev: Teate, ma olen natuke paanikas isegi sellepärast, et mis temaga juhtus? Ta on kuskile kadunud ja ei kadunud mitte koroona tulekuga, vaid statistika järgi hakkas ta kaduma juba varem. Terviseameti koduleheküljel on kümne aasta statistika. Ägedaid respiratoorseid nakkusi oli kümne aasta jooksul kuskil 200 000, viimane aasta enne koroonat 2019 oli see kõigest 120 000. Viirusnakkused hakkasid vähenema ja grippi oli järjest vähem. Eestis töötab gripiseiresüsteem ja grippi lihtsalt ei ole. Siin on kaks hüpoteesi – me kas ei oska veel neid fakte analüüsida, aga kas gripp suri välja või tuli koroona ja sõi gripi ära? Üsna võimalik, et peame edasi elama ilma gripita.            

Ja see tähendab seda, et koroona on tulnud, et jääda?                

Viktor Vassiljev: Ei ole lihtsalt tulnud. Terviseameti kodulehekülje järgi on keskeltläbi kümne aasta jooksul 200 000 ägedat respiratoorset nakkust aastas. Nendest kümme protsenti oli gripp, mis mitte kedagi imestama ei pane. Teine kümme protsenti ehk keskeltläbi 20 000 juhtumit aastas olid erinevad koroonaviirused. Koroona on väga vana ja kes teab kui kaua ta on koos inimesega eksisteerinud. Aga nii nagu gripi puhul, tekib keskeltläbi iga kümne aasta tagant väga virulentne tüvi. See tähendab väga nakkavate ja  raskete haigusvormidega. Koroona otsustas teha täpselt sama. Gripp kadus ära ja koroona kasutas võimalust ära või sõi ta ära gripi, me ei tea.

Hüpotees on see, et ta siiski teeb oma arengu läbi, kaob ära ja tulevad meile uuesti need vanad head tuttavad, mis tekitasid alati kahepäevast palaviku ja nädalast nohu, mitte midagi muud. 

Kas meetmed, mis oleme kasutusele võtnud, on liiga ennetavad või võiksime olla rahulikumad?                

Viktor Vassiljev: Ei, epideemia puhul ei ole liiga ennetavaid meetmeid, sest epideemia puhul tuleb alati üle reageerida. Ülereageerimine on alati parem kui alareageerimine. Tegemist on tõsise haigusega, mis võib inimese tappa, teda sandistada ja tekitada üsna raskeid haigusvorme. 

Mis te ütlete neile, kes arvavad, et vaktsineerida ei ole vaja?                

Viktor Vassiljev: Meil on vaba maa, inimestel on täielik vabadus otsustada – tahad ela, tahad sure. Kõik on vabatahtlik, aga nakkushaigustel on ka sotsiaalsed meetmed ja külg. Kui sina ei kaitse ennast nakkuse eest, siis sead ohtu teised inimesed. Täpselt sama nagu on leetrite-punetiste ja teiste nakkustega.                 

Mis teie arvate, millised on need vaktsiinide järelmõjud ja kui ohtlikud need on?                

Viktor Vassiljev: Iga  vaktsiini tootja annab kaasa instruktsiooni, kus on vaktsiini võimalikud kõrvaltoimed kõik ilusti-kenasti ära märgitud.  Igal vaktsiinil omad, aga keskeltläbi võib esineda  punetust süstekohas, väike valu,  Astra Zeneca puhul ka koroona läbipõdemine  kerges vormis.  On ka võimalik iiveldus ja kõhulahtisus. Aga siis muidugi üsna levinud kõrvaltoime on lihtsalt suur ehmatus. Inimene läheb lihtsalt  niivõrd närvi, et võib ära minestada.                 

Karta ei maksaks?                

Viktor Vassiljev: Saba ja sarved ei kasva ja mis puudutab tromboosi, siis  selliseid raskeid tüsistusi on igal ravimil. Oht nakatuda ja nakatada ka teisi, põhjustades sinu vanaema surma, on tunduvalt suurem tõenäosus, kui saada tõsised tüsistused. Väikesed tüsistused on üsna tõenäolised, aga tõsiseid tüsistusi on tunduvalt vähem, kui see oht, mis varitseb sind juhul, kui sa vaktsiini ei tee. Nii et vaktsineerida tuleb. Ennast võid kaitsta või mitte kaitsta, sinu enda asi, ei koti ausõna, aga sellel on sotsiaalne meede. Ja kui sina ennast ei vaktsineeri, siis sa ei austa mind ja seda ma sulle ei andesta. 

Kas viimasel ajal turule tulnud kiirtestid on usaldusväärsed ja kas on nendega mõtet ennast testida?                

Viktor Vassiljev: Minu teada on juba 30-40 aastat igasugused kiirtestid kasutusel. Need on  jagunenud kahte lehte. Ühed on professionaalsed kiirtestid, mida kasutatakse tervisasutustes, kes on võimeline seda hindama ja teine on midagi rasedustesti taolist, mida võib apteegis kõigile müüa. Arvan, et  nende hindamine siiski vajab professionaalset sekkumist ja nad ei ole kuigi täpsed.                

Tänane kõige suurem mure on ikkagi, et see stabiilsus on saavutatud meil natukene liiga suurtel numbritel.                 

Viktor Vassiljev:  Kõigepealt inimesed, lähme kirikusse ja paneme küünla ja palume Jumalat, et see oleks siiski saavutanud stabiilsuse, aga mitte lihtsalt järjekordne platoo.

Nüüd on Terviseamet kokku võtnud aasta statistika alates esimesest haigestumisest aasta tagasi. Numbrid näitavad praegu, et suremus on kuskil 0,8 protsenti, nii et ta ei ole oluliselt kõrgem kui gripi oma. Aga jällegi ta võib olla suur või väike. Kümne aasta statistika näitab, et Eestimaal sureb keskeltläbi  iga jumala päev 43 inimest  mitmesugustel põhjustel. Olgu see vähk, olgu see koroona või telliskivi. Nii et selle 43 seas ütleme on 10 inimest, kes on surnud viirusnakkusest. On seda palju või vähe?  See on jällegi väga libedale teele minek, hakata hindama, kas keegi suri nüüd asja pärast või mitte. Iga surm on surm, see on väga tõsine asi. Nii et igal juhul laibahunnikuid meil ju tänaval ei ole, krematoorium ei ole umbes. Jah, intensiivravipalatid on umbes, aga ega seal ka mingit katastroofi ei ole. 

Mul on selline hirm, et te ütlete selle lause, et kõik põevad nagunii selle ükskord läbi.                

Viktor Vassiljev: Mina pole öelnud, et kõik põevad selle nagunii läbi, sest kõik inimesed pole ka koroonaeelsel ajal grippi põdenud. Oli koroonaeelne aeg, koroonaaeg ja koroonajärgne aeg. Võib-olla me näeme ka seda kunagi, ma ei tea.  Koroonaeelsel ajal ka mitte kõik inimesed grippi ei põdenud.  Nii, et see ei tähenda, et kõik põevad läbi juba täna. Aga jällegi on olemas universaalne immuunsus, nii et kui inimesel on olnud kokkupuude viirusega, siis mingisugune immuunmälu on tal olemas . Kui on mingisugune immuunsus olemas, siis põed seda ka natuke kergemalt.                

Öelge nüüd vaatajatele-kuulajatele kolm sellist soovitust, mida ilmtingimata tuleb teha, et jääda koroonast puutumatuks või kui sa oled nakatunud, siis mida  teha?                

Viktor Vassiljev: Kõigepealt, katsu olla terve ja hoia oma tervist. Hakka jälgima kehakaalu, ela tervislikult, ära joo, ära suitseta ja tee sporti. Praegu lubatakse välitingimustes sportida. Teiseks jälgi kõike seda, mida targad inimesed ütlevad, sest sulle võib meeldida või mitte meeldida keegi teaduse komitee liige või valitsus, aga need on targad soovitused ja neid tuleb täita, sest need on kõigi huvides. Lisaks peske käsi, kandke maski, ärge perekonnaväliselt kallistage. Väga moodne põhimõte. Tuleb meelde ema õpetus, et kui väljast tuled, siis enne süüa ei saa, kui käed pestud ja ette näidatud! Nii et käituge mõistlikult ja olge palun terved.

 

 

 

 

Kommentaarid (7)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Pfft
3. mai 2021 22:11
Vassiljev, kui sa pasa oleks iseenda propageeritud piirangutest samamoodi majanduslikult mõjutatud, nagu enamus inimesi, siis sa pasa ei propageeriks neid valedest pakatavaid meetmeid. Põhulõig raisk.
meenutaja
1. mai 2021 21:00
Hispaania gripp kestis sajand tagasi kaks aastat ja siis kadus.
Vaktsineerima, seltsimehed!
2. apr. 2021 14:02
Vaktsiini tootja ja üldse mitte keegi ei vastuta mitte ühegi vaktsiineerimise tagajärjel saadud tervisekahjustuse eest. Üliusaldusväärne vaktsiin!
miljon doosi
1. apr. 2021 06:30
Austria ostab miljon doosi Sputnikut kuni siis Euroopa rahulikult uurib vene vaktsiini omadusi kiiret ju pole katkuaeg. Klassikaline Prüssel saaks vaid teha alla ja oodata tolmumaske lennuväljal. Eestis siis lootus vaid Zveroboi peal sutsakas kätte põhiline kõik rahul tõeline Jambo Congo.
Vaatleja
31. märts 2021 08:42
Sõna "ülereageerima" tähendab eesti keeles seda, et suitsu lõhna tundes esimese asjana kohe aknast välja hüpatakse olenemata isegi korrusest kus parasjagu viibitakse. Kas härra Vassiljev soovitab meile nüüd vaktsineerimisega seoses samuti käituda, sõltumata kellegi tervislikust seisundist, kroonilistest haigustest või mistahes muudest asjaoludest: vaktsiinisüst kohe õlavarde ja pärast tulgu või veeuputus, kui samas pole veel isegi otsestel asjatundjatel vastuseid kõigile kasutatavate vaktsiinidega seotud küsimustele? Minu arvates on härra Vassiljevi soovitus tervikuna küll lihtsalt äärmiselt egoistlik ja paljudele ehk isegi eluohtlik ja isiklikult sõnastaksin selle küll ümber selliselt, et vaktsineerige kindlasti kui tunnete selle endile vajaliku olevat ning teil pole selleks parasjagu ka mingeid eeldatavaid vastunäidustusi, millisel juhul konsulteerige vähemalt enne kindlasti oma otsese raviarstiga.
vabatahtlik, teadlik, tasuta
31. märts 2021 07:09
Epideemia katk on tõsine asi mille vastu aitab vaktsineerimine. Kuid inimene peab teadma millega teda vaktsineeritakse ei ole nii kelle asi mida kasutatakse. Just seda peavad asjatundjad inimestele selgitama. Ja hoopis veidraks tegelt kas mitte lubamatuks asjaolu AstraZeneca nimelise vaktsiini muundumiseks hoopistükki Vaxzevriaks hops ja valmis! Just oli AstraZeneca ja nüüd Vaxzevria järsku venepäraselt lausa Zveroboi nii või? U kraiinalased Üüratul Ääremaal asusid mingite tüüpide poolt maale taritud kalli ersatsi asemel hoopis mingit loomatohtrite preparaati manustama totaalne zveroboi. Järsku veidi rahva valgustamist kriitilisest vaatenurgast ei ole nii ei ole kellegi asi millega vaktsineeritakse tõsine asi igati.
70%
30. märts 2021 18:21
https://www.telegram.ee/ajaviide/piltuudis-milliseid-inimesi-isa-ja-tutar-siim-ja-kaja-kallas-silmas-peavad