"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
VIDEO! Tallinn liigub kliimaneutraalsuse suunas (0)
30. märts 2021
Ilja Matusihis

"Kui me vaatame hoonete paiknemist, siis me peame vaatama sinna juurde tänava- ja transpordivõrgustikku, autoteedest trammiliinideni. Ei saa ära unustada rattateid, rohealasid, parke ja puistuid. Siia võib võtta juurde nii olmejäätmete sorteerimise kui ka pakendite ja biojäätmete eraldi kogumise," ütles Tallinna strateegilise planeerimise teenistuse direktor Raido Roop.

Tallinna linn hakkab läbi linna planeerimise ellu viima suurprojekti – Kliimaneutraalne Tallinn. Ette on võetud pikk tee, mis viib linna elukeskkonna ja elukvaliteedi sootuks uuele tasemele.

10 aasta jooksul investeerib Tallinn koos Eesti riigi ja Euroopa rahadega linna keskkonna ja energiamajandusse 150 miljonit eurot aastas. Märksõnadeks on kiirtrammid, renoveeritud majad, asfaltkatte vähendamine ja sootuks uue linnaosa  loomine. Täielik kliimaneutraalsus planeeritakse saavutada 30 aastaga, aastaks 2050.

Kliima neutraalsus tähendab, et meie inimesed ei sea ohtu looduse iseregulatsiooni võimet. Linna arendust tuleb vaadata terviklikult, kus majandustegevus toimib linnakeskkonda rikastavalt. Kliimakava on planeeritud läbi energiakasutuse, transpordi, bioloogilise mitmekesisuse ja ringmajanduse.

Tuleb vaadata suurt pilti

“Siin tulebki näha terviklikku vaadet ja see terviklik vaade tuleb tegelikult läbi linnaplaneerimise. Kui me vaatame hoonestuid, hoonete paiknemist, siis me peame vaatama sinna juurde tänavavõrgustikku ja transpordivõrgustikku, autoteedest trammiliinideni,” ütles Raido Roop.

“Ei saa ära unustada rattateid, rohealasid, parke ja puistuid. See on hästi lai teema. Siia võib võtta juurde nii olmejäätmete sorteerimise, pakendite ja biojäätmete eraldi kogumise kui ka ringmajade kontseptsiooni, mis on arendamisel. Väikeettevõtted saaksid võimaluse töödelda ümber vanu materjale ja toota sellest midagi täiesti uut.”

Suuri muudatusi on miljonite eurode eest oodata Tallinna ühistranspordi korralduses. Et muuta liiklemine sujuvaks, muudetakse täielikult ühistranspordi logistikat, kaasajastatakse kõik bussi- ja trammiootepaviljonid ning linn saab juurde uued kiirtrammiliinid. Kliimaneutraalse Tallinna loomiseks on järgmise 10 aasta jooksul planeeritud 150 miljonit eurot aastas.

Hoonete energiatõhustamine säästab miljoneid

“Pool sellest rahast tuleb siis uue 21+ perioodi Euroopa rahast ja sealt on Eestil võimalik saada tegelikult üle 4 miljardi euro ja sellest omakorda kaks miljardit on võimalik sealt välja lugeda selliste roheliste siltide alt,” nentis Roop.

Juba sellel aastal on ette nähtud 22 miljonit eurot koolide-lasteaedade rekonstrueerimiseks, mille tulemusel viiakse energiakasutus vähemalt c- energia tasemeni. TalTechi targa linna kompetentsikeskuses töötatakse välja digilahendust kogu linna hoonete energiatarbimisest. Ülikool on välja töötanud ka paneelmajade renoveerimise elemendid, mis hoiavad energiat ja parandavad elukeskkonda.

“Vanas soojustamata majas  ruumide kütmine moodustab väga suure osa hoone kuludest ja selleks on siis kahtlemata vaja hoonete soojustamine,” tõdes TalTechi ehitiste projekteerimise ja arhitektuuri instituudi professor Martin Thalfeldt.

Selline soojustusmudel aitab kulusid kokku hoida 50 kuni 70 protsenti.

See on näide paneelist, mis siia hoonele paigaldati ja kui me hakkame väljastpoolt tulema, siis sinu viimistluskiht, see on see, mida te näete väljastpoolt. Seejärel tuleb õhkvahe, et kõik niiskus, mis siia konstruktsiooni satub, pääseks siit ka välja. Järgmisena tuleb tuuletõke selleks, et tuul siia  sisse ei pääseks, mis omakorda toimib ka soojustusena. Seejärel on puitsõrestiku vahel paks soojustuskiht,” loetles Thalfeldt.

“Lisaks on paneelidest juba paigaldatud ka aknad. Õhupidava hoone puhul on potentsiaalne oht selles, et see õhk jääb umbseks ja selleks, et seda hoonet ventileerida, on siiasamasse paneelide sisse ära peidetud ka ventilatsioonitorud, mis on ühendatud katusel asuva ventilatsioonikambriga. Värske õhk puhutakse ülevalt katuselt läbi seinas oleva ava meile tuppa,” selgitas professor.

Hundipea linnaosa saab olema heaks näiteks

Koostöös eraettevõtlusega sünnib Tallinna linna uus kliimaneutraalne Hundipea linnaosa. Paljassaare sadama piirkonda rajatav linnaosa töötab niinimetatud naturaalmajanduse põhimõttel – oma elektrivõrk, oma kogukonnaaiad, haljastuse mitmekesisus, oma lasteaed, kauplused, gümnaasium – see tähendab uus elukvaliteet, mis lähtub rohelisest mõtteviisist ja rohelise linna ideest.

“Siin on arendajal eesmärk luua Tallinna esimene kliimaneutraalne linnaosa. Siin on liikuvus hästi korraldatud, sa saad kiiresti ratta ja trammiga, saad teistesse kohtadesse. Siin on hästi korraldatud majade energiavajadused, et kõik energia toodetakse kohapeal, aga mõeldakse ka kohapeal toidu tootmisele, mis võiks olla täiesti linnade tulevik,” märkis Tallinna Strateegiakeskuse juhtivspetsialist Mihkel Kaevats. 

Tulevikku vaatava Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava loomisel saavad kaasa rääkida ka linlased ise. Tallinn ootab kodanike tagasisidet kliimakavale 7. aprillini aadressil rohepoore@tallinnlv.ee.

 

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.