"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Eesti kodanikud on esmakordselt oodatud astronaudiks kandideerima (0)
31. märts 2021
Pixabay

"Kõik algab baastreeningust, kus õpitakse näiteks kosmose süsteemide ja masinate kohta, aga ka vene keelt ja ellujäämisoskusi. Sealhulgas ka kolmenädalane treening, mis viiakse läbi koopas, et simuleerida astronaudi elukutse juurde käivat isolatsiooni," ütles Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) Eesti kosmosebüroo juht Madis Võõras.

Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) avas kolmapäevast astronaudiks kandideerimise vooru, mis kestab 28. maini ja mille kaudu saavad esmakordselt kandideerida ka Eesti kodanikud.

“Kandidaat peab olema mõne ESA liikmesriigi kodanik, omama vähemalt magistrikraadi, soovitavalt inseneriteaduste, loodusteaduste, infotehnoloogia või meditsiini valdkonnas, oskama väga hästi inglise keelt ning teiste keelte oskus tuleb samuti kasuks,” tõdes Madis Võõras.

Tema sõnul on tegemist esmakordse võimalusega. “Viimati otsis ESA uusi astronaute 11 aastat tagasi ning siis ei olnud Eesti veel ESA liige,” ütles Võõras.

Erinevalt eelmisest korrast otsitakse nüüd kahte tüüpi astronaute. Esiteks karjääriastronaudid, kes võetakse ESA-sse tööle ning kes osalevad mitmetel kauakestvatel missioonidel – miks mitte ka Kuule ning kaugemalegi. Teiseks projektiastronaudid, kes moodustavad nn astronautide reservi ja saavad sobiva missiooni korral kutse tulla ESA-sse tööle, käia kosmoses ning täita näiteks konkreetne ülesanne maalähedasel orbiidil. Karjääriastronaute valitakse kuni kuus ning projektiastronaute valitakse kuni 20.

Valituks osutunud läbivad aastaid kestva treeningprogrammi.

“Kõik algab baastreeningust, kus õpitakse näiteks kosmose süsteemide ja masinate kohta, aga ka vene keelt ja ellujäämisoskusi. Sealhulgas ka kolmenädalane treening, mis viiakse läbi koopas, et simuleerida astronaudi elukutse juurde käivat isolatsiooni. Meeskond peab koopas piiratud varustusega, väga täpselt kõiki eeskirju silmas pidades, täitma erinevaid teaduslikke ülesandeid,” rääkis Võõras.

Ta lisas, et kui põhioskused on omandatud, siis keskendutakse juba konkreetsemate ülesannete täitmisele – näiteks, kuidas mingeid kindlaid katseid kosmoses läbi viia või kosmosejaama tehnikat hooldada.

EAS-i Eesti kosmosebüroo on Eesti kosmosevaldkonna ettevõtluse arendaja ning Eesti ja ESA vaheliste suhete hoidja.

“Pakume Eesti ettevõtetele võimalust osaleda ESA hangetel ning täita tellimusi. Näiteks on kosmoseagentuuri usalduse võitnud meie IT ettevõtted. Proekspert arendab tehisintellekti kasutamist satelliitide eluea pikendamiseks ja Guardtime on loonud plokiahela rakenduse kosmoseandmete terviklikkuse tagamiseks,” ütles Võõras, kelle sõnul avab selline koostöö ettevõtetele uusi ärivõimalusi kõrgtehnoloogiat loovatel turgudel.

Lisaks ettevõtete toetamisele vahendab Eesti Kosmosebüroo ka ESA karjäärivõimalusi, nii stažeerimiseks kui ka töötamiseks. ESAs töötab praegu kümmekond eestlast, neist pooled stažööridena.

Euroopa kosmoseagentuur (ESA) loodi 1975. aastal, et kujundada Euroopa kosmosevõimekuse arengut ja tagada, et kosmosesse tehtavad investeeringud tooksid kasu Euroopa ja kogu maailma kodanikele. ESA-l on 22 liikmesriiki: Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Madalmaad, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari ja Ühendkuningriik. Sloveenia ja Läti on assotsieerunud liikmed. Eesti liitus ESA-ga aastal 2015.

Rohkem teavet leiab ESA kodulehel https://www.esa.int/About_Us/Careers_at_ESA/ESA_Astronaut_Selection

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.