"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
II pensionisambast lahkuvad suurema summa kogunud inimesed (0)
31. märts 2021
Pixabay

"Mõnevõrra üllatav on tõesti, et keskmine väljavõetav summa ületab keskmist II sambasse kogunenud summat. Üheks põhjuseks võib olla ka parem teadlikkus mineviku madalatest fondide tootlustest ja sellest tulenev pettumus," sõnas rahatarkuse õpiku "Rahaedu põhimõtted" üks autoritest Tarvo Vaarmets.

Nimelt selgub Eesti Panga värskest analüüsist, et esimese lainega võetakse teisest sambast välja rohkem raha, kui seni arvati, sest vastupidiselt ootustele lahkuvad esimeses laines keskmisest suurema pensionisäästuga inimesed.

Ent miks just nii juhtus, et just kõrgemapalgalised ja eeldatavalt ka kõrgemini haritud ja teadlikumad inimesed “pangajooksu” teevad?

“Olukorda võiks selgitada inimeste liigne enesekindlus ehk inimeste usk, et nad suudavad ise paremini investeerida. Teaduskirjandus vaidleb küll vastu ehk keskmiselt jäävad inimesed ise investeerides indeksfondidele nähtavalt alla,” hoiatas Vaarmets.

Ta täpsustas ka, et tänu juba mõni aasta tagasi toimunud muutustele on eeldused tuleviku pikaajaliseks tootluseks oluliselt paremad, kui nad olid aastani 2017. Viimase kolme aasta II samba indeksfondide keskmised tootlused ulatuvadki juba 10% kanti, mis on väga hea tootlus.

PUUST JA PUNASEKS: Faktid, mida tasub teada II pensionisambast lahkujal

Pensioniealine maksab tulumaksu 10 protsenti, teised maksavad 20 protsenti

Kui kogumispensioni teisest sambast lahkuja on pensioniealine või pensioniikka jõudmiseni on jäänud vähem kui 5 aastat, saab kogutud raha korraga välja võtta, esitades ühekordse väljamakse avalduse. Selleks tuleb pöörduda endale sobivasse panka või Pensionikeskusesse. Ühekordne väljamakse pensionieas või kui pensionieani on jäänud vähem kui 5 aastat maksustatakse 10% tulumaksuga. Kellel jääb pensionieani rohkem kui viis aastat, tuleb ära maksta tulumaks 20 protsenti. Selle võrra on siis kontole laekuv summa väiksem.

Pensionile jäädes saab ise valida, kas võtta eluaegne pension või tähtajaline pension või kogu raha korraga välja. Sellest, millise skeem valida, sõltub, kui palju peab oma pensionilt tulumaksu maksma.

31. märtsil lõpeb esimene periood avalduste esitamiseks

Kes on esitanud avalduse enne 31. märtsi, saab oma pensioniraha kätte septembris. Teine periood avalduste esitamiseks on 1. aprill kuni 31. juuli ning kolmas 1. august kuni 30. november. Avalduse esitamise perioodist sõltub raha väljamaksmise aeg, mis tähendab, et avaldus peab olema esitatud vähemalt 5 kuud ette.

Välja saab võtta kogu raha, mis teise sambasse kogutud on. Selleks, et teada, mis summa välja makstakse, saab vaadata oma internetipangas või Pensionikeskuse veebilehelt (www.pensionikeskus.ee).

Välja makstakse korraga kogu raha, mis teise sambasse kogutud on. Kättesaadava summa täpne suurus sõltub sellest, mis hinnaga saab fondihaldur pensionifondi osakud rahaks teha, sest finantsturud võivad vahepealsel perioodil nii tõusta kui langeda.

Pensionisambast lahkuja saab taas liituda kümne aasta pärast

Raha välja võtmine lõpetab ka sissemaksete tegemise teise sambasse. Makseid saab soovi korral uuesti tegema hakata kümne aasta möödumisel raha väljavõtmisest. Kes aga on juba korra teisest sambast raha välja võtnud ning kümne aasta möödumisel uuesti makseid tegema hakanud, siis pärast teist korda raha väljavõtmist on ta teisest sambast lõplikult väljas ja makseid sinna enam teha ei saa mitte kunagi.

II sambast lahkuja saab veel ümber mõelda

Raha väljavõtmise avalduse saab tagasi võtta. Selle puhul on oluline arvestada, et raha väljavõtmise avalduse, mis on esitatud hiljemalt 31. märtsil, võib tagasi võtta kuni 31. juulini. Avalduse, mis on esitatud hiljemalt 31. juulil, võib tagasi võtta kuni 30. novembrini ja avalduse, mis on esitatud hiljemalt 30. novembril, võib tagasi võtta kuni 31. märtsini.

Raha väljavõtmine lõpetab automaatselt ka sissemaksete tegemise teise sambasse.

Puuduva töövõimega inimene võib igal hetkel pensioniraha kätte saada

Kui inimesele on määratud puuduv töövõime, on sõltumata vanusest õigus minna teisest sambast pensionile. Pensionile minnes on valida eluaegne ja tähtajaline pension, aga ka ühekordne väljamakse. Väljamaksed teisest sambast on tulumaksuvabad, sõltumata sellest, millise pensioni saamise viis valitakse. Kui puuduva töövõimega inimene valib pensionile minnes näiteks ühekordse väljamakse, saab ta oma pensioni kätte juba avalduse esitamise kuule järgneval kuul. Ka tähtajalist või eluaegset pensionit hakatakse maksma juba järgmisest kuust.

Pensionikoguja võib jätkata oma rahaga III sambas

Kes otsustab jääda teise sambasse, saab jätkata kogumist pensionifondis või võtta kasutusele isikliku pensioni investeerimiskonto ja kanda oma kogutud raha sinna.

Kes aga otsustab teisest sambast lahkuda ja võtta kogu raha välja, võib sellega muidugi teha, mida soovib – näiteks võib selle raha ka oma kolmandasse sambasse kanda. Arvestama peab siis, et teisest sambast raha saades tuleb maksta tulumaks 20 protsenti ja nüüd selle summa kolmandasse sambasse kandes saab tulumaksu tagasi vaid kolmanda samba sissemakselt, mis ei ületa 15 protsenti aastasest tulumaksuga maksustatud tulust ega 6 000 eurot.

Fondipension on kindla tähtajaga

Kui inimene elab kauem, siis fondipension saab läbi ja pensioni maksmine teisest sambast lõpeb. Eluaegset pensioni pakub elukindlustusseltsiga sõlmitav eluaegne pensionileping. Peale surma lähevad nii teise samba osakud kui pensioni investeerimiskonto vara üle pärijale, kes võib kanda osakud üle oma pensionikontole ja/või pensioni investeerimiskonto vara oma pensioni investeerimiskontole või teha need kõik rahaks.

Enne pensioniiga pensionipärandi rahaks tegemine tähendab päritud pensionivaralt 20-protsendilise tulumaksu maksmist. Kui pärija võtab päritud pensionivara oma sambasse, siis maksutagajärgi esialgu ei kaasne ning hiljem sõltub selle maksustamine juba sellest, millal ja mismoodi pärija oma teise samba raha välja hakkab võtma. Pension, mida makstakse inimesele tema elu lõpuni ja pikk tähtajaline pension, mille tähtaeg on määratud vähemalt keskmiselt elada jäänud aastate alusel, on tulumaksuvabad. Lühemad tähtajalised pensionid ja ühekordsed väljamaksed on maksustatud tulumaksuga, määras 10 protsenti. Inimese maksuvaba tulu arvestust teise samba pension edaspidi ei mõjuta.

Allikad: rahandusministeerium, pensionikeskus.ee

 

 

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

põhjus
4. apr. 2021 14:46
Haldustasud on suuremad kui kliendi arvele laekuv raha.
asotsiaal
1. apr. 2021 11:50
I samba raha vanureile tuleb jooksvalt palgatöölisest pensionimaksja palga 20% sotsmaksu pensioniosast igakuiselt ja makstakse kohe kõigi vanurite pensioniks ja nii 45 tööaasta jooksul. Seega kasvab I samba pension vanureile koos pensionimaksjate palga kasvuga kasvava sotsmaksu pensioniosaga. EV Rahandusmin. sotsmaksu riigieelarvesse laekumise prognoos: aasta/miljard EURi 2020/2,1; 2030/3,3; 2040/4,7; 2050/6,4: 2060/8,7; 2070/12,2 II sambasse ullikeste saamiseks ja II samba mittelõpetamiseks HIRMUTAVAD II samba aferistid I samba kokku kukkumisega, mida pole prognoosist näha. Pensioniraha kasvab 6 korda aastaks 2070.
asotsiaal
1. apr. 2021 11:48
https://www.err.ee/1608161854/kristjan-lepik-esimesele-pensionisambale-lootma-jaada-on-naiivne Paar sõna I ja II samba osatähtusest erineva sissetulekutega peredele. Üks promill populatsioonist(1300 inimest 1,3 miljonist) on nii jõukas, et suudab ise lastetuna tagada oma vanaduse rahaliselt 45 aasta pärast. Ta ei elagi palgast, vaid ettevõtte tuludest ega vaja osavõttu pensionisüsteemist, ei I ega II ega III sambast. Üks protsent populatsioonist(13 000 inimest 1,3 miljonist) on vähem jõukad ega ela reeglina ettevõtte tuludest, vaid kõrgest ja väga kõrgest palgast. Nemad vajavad pensionisüsteemist osa võttu. Nende jaoks oleks vaja, et pensionivalem ei arvestaks laste pensionimaksjaks kasvatamise panust(200kEURi pensionimaksja kohta), vaid tööpanust(palk)(I pensionisammas). Nende jaoks sobib ka II pensionisammas lisaks, sest riigi rahaline panus on suure palga puhul ka suur. Võetakse 4% vaesematelt ja antakse jõukamatele. II pensionisamba kiitja kuulub selle 1% jõukamate palgasaajate hulka. Vanadust on vaja kindlustada ka 99%-il inimestel. Selleks sobiks täiustatud I sammas ehk täissolidaarne pensionisüsteem, milles inimese solidaarne pension oleks proportsionaalne ta panusega pensionimaksjate kasvatamisesse. Nende keskmisele ja väikesele palgale ei lisa riik II pensionisambaga eriti midagi ja sellegi vähese söövad fondihaldurite tasud. Täissolidaarset pensionisüsteemi ei soovi iibepuudeline 2- enamus 90%, sest see arvestaks laste kasvatamise solidaarset panust ja seetõttu üritavad nad säilitada praegust kommunistliku iseloomuga poolsolidaarset I samba pensionisüsteemi, mis meid teebki rahvana iibepuudesse hääbuvaks.
tallinnast
1. apr. 2021 01:42
Kõrgemapalgalised lahkuvad seepärast, et nende võit riigi lisatud 4% arvel on tunduvalt suurem, kui alla keskmise palgalistel. Kõrgepalgaliste huvides oli ju II sammas loodud ja nüüd nad kasutavad seda hüve mõistusepäraselt.