"Riigid, kes täna on vaktsineerimise edetabelites kõrgel kohal, on teinud inimestele hästi lihtsaks sõna otseses mõttes “vaktsiini otsa komistamise”, et inimene ei pea oma tavapärastelt radadelt üldse kõrvale astuma, selleks, et oma vaktsiinisüst kätte saada."

Kersti Kaljulaid, president
Koolidirektorid: oleme koroonakiuste riigieksamiteks valmis, kuid tulevikus võiks aegunud süsteemist loobuda (0)
31. märts 2021
Mats Õun

“Kiirtestimine enne eksameid, maskide kandmine ja hajutatus viiksid ohu minimaalseks,” sõnas Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi direktor Raino Liblik. Pelgulinna Gümnaasiumi direktor Tõnu Piiburi arvamuse kohaselt ei olekski vaja tingimata riigieksameid korraldada. “Riigieksamid on sellisel kujul väga vanas kinni," lausus ta.

Seoses COVID-19 kriisi ja distantsõppe jätkumisega, kaalutakse riigieksamite edasi lükkamist. Pealinn uuris, kas koolid oleksid valmis eksameid ohutult läbi viima. Samuti on arutluse all riigieksamite lahti sidumine kooli lõpetamisest.

Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi direktori Raino Libliku hinnangul võiksid eksamid siiski kõiki meetmeid arvesse võttes 19. aprillist alates toimuda. “Võimalik variant võiks olla enne eksamit kohapeal kiirtestimine, mis välistaks ohtu. Eksami ruumideks suuremad ruumid ja õpilased istuvad kahemeetriste vahedega, enne ja pärast eksamit maski kandmise kohustus. Kui nendest peetakse kinni, siis on oht väga minimaalne,” sõnas Liblik.

Liblik pooldab riigieksamite lahti sidumist põhikooli lõpetamisest. “See oleks teema. Samas suuri allahindlusi pole ka vaja teha ja seda just gümnaasiumi osas, sest vastasel korral kaotaksid eksamid oma mõttekuse ja poleks varasemate aastatega võrreldavad,” sõnas ta. “Ehk ongi eksam ka heaks hinnanguks, kuidas kool ja koolipidaja on panustanud, kuidas õpetajad on kohanenud ja kuidas me kõik oleme õppinud!” 

Libliku sõnul ta isiklikult suur eksamite austaja ei ole ning leidub nii neid, kellel esineb neid sooritades tagasilööke, aga ka neid, kellele selline vorm hästi sobib.

Tõnu Piibur: riigieksamid ei ole tingimata vajalikud

Pelgulinna Gümnaasiumi direktor Tõnu Piiburi arvamuse kohaselt ei olekski vaja tingimata riigieksameid korraldada. “Riigieksamid on sellisel kujul väga vanas kinni. Iga õpilase õpingute kohta on võimalik joonistada praeguste olemasolevate andmete alusel kõikehõlmav pilt nii tabeli kui teksti vormis ja eksamite korraldamine on põhimõtteliselt üks rudiment,” sõnas Piibur.

“Olukorra keerukust ja pealesunnitud muutusi võiks õppekorraldamise kaasajastamiseks ära kasutada ja eksamite asemele koostada lõpetajatele õpitu ja õppimata jäetu sisulised analüüsid,” lausus ta. “See oleks töömahukam, aga vähemalt samm edasi. Saan aru, et paljud õpetajad soovivad traditsioone alles hoida, sest koolitraditsioonid on ilusad ja armsad, paraku teadmiste ja seni õpitu kontrollimiseks on eksam üks äraspidine meetod.” 

Eksamite läbiviimiseks ohutu ja hajutatud tingimuste loomine ei ole direktori sõnul probleem ka siis, kui riigieksamite toimumise kuupäev langeks samale päevale, kui õpetajad saavad kätte teise doosi vaktsiini. “Saame kõigega hakkama vastavalt vajadustele ja kehtestatud korrale. Vaktsineerimised ja eksamid ei sega teineteist, sest ei toimu nii ehk naa samas ruumis. Kui koolis on ainult eksami tegijad, siis saab piisavalt hajutada,” lisas ta.

Mari-Liis Sults: vajame selgust

Tallinna Kunstigümnaasiumi direktori Mari-Liis Sultsi sõnul ei peaks eksameid edasi lükkama, kuid peab olema selgus, kas ja millal need toimuvad, olenemata määratud kuupäevast.

Eelmise aasta kogemus näitas, et eksameid on võimalik korraldada ohutult. “Paigutasime õpilased kooli kõige suuremasse ruumi ja tagasime neile laudade vahel kahemeetrised vahed. Lisaks sisenesid õpilased kooli kindla graafiku alusel, mõõtsime nende temperatuuri ja suunasime esialgu istuma teineteisest võimalikult kaugele. Sel aastal teeme arvatavasti sarnasel viisil,” sõnas Sults.

Lisaks on kooli ostetud ka kiirteste ning plaanis on õpilased ära testida päev varem. Kehtib ka maski kandmise kohustus, seega kannavad õpilased eksameid sooritades maske. Kui õpilasel maski ei ole, tagab selle kool ja neile, kellele on maski kandmine vastunäidustatud, antakse visiir.

Sultsi sõnul näitas eelmine õppeaasta, et enamus õpilasi teeb ka vabatahtlikult riigieksameid, seega võiks jääda see ka tulevikus kehtima, et riigieksamite tulemused on lahti seotud kooli lõpetamisest.

“Mina arvan, et eksamite tegemine peakski olema lahti seotud kooli lõpetamisest,” sõnas ta. “Hetkel ma ei näe, et õpitulemused jääksid saavutamata. Oleme oma õpetajatega teinud 15 minuti fookusintervjuusid ja keskmine õpitulemuste saavutamine on 80% piiril, mis on täiesti normaalne, sest riiklik õppekava ei ole kirjutatud hindele 5, vaid 4. Seega riikliku õppekava õpitulemused saavutatakse 100% määral.” 

 

 

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

unistus bantustanist
31. märts 2021 17:06
Miskit nn lugemist ja nn kirjutamist piisab töllerda ja häälitse fuck.