"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Koroonaviiruse kogus reovees on taas kasvanud (0)
01. aprill 2021
Mats Õun/ Foto on illustreeriv

"Viirusekogused on kasvanud kogu Eestis, mistõttu on kindlasti mõistlik praegu kehtivate piirangutega jätkata," ütles uuringu juht, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete professor Tanel Tenson.

Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu tulemused näitavad sel nädalal taas koroonaviiruse leviku kasvu. Kõige enam on viirusekogused suurenenud Lõuna- ja Lääne-Eestist kogutud proovides. 

Kui eelmisel nädalal andsid analüüsitulemused lootust, et viirusekogused hakkavad kahanema, siis sel nädalal on suure koroonaviirusesisaldusega proove isegi rohkem kui kahe nädala eest. Tenson tõdes, et eelmisel nädalal tekkinud lootus olukorra paranemisele oli ennatlik. “Viirusekogused on kasvanud kogu Eestis, mistõttu on kindlasti mõistlik praegu kehtivate piirangutega jätkata,” ütles Tenson.

Tulemuste kaardil nüüd ka väiksemad asulad

Sellest nädalast on reoveeuuringu tulemusi kajastaval kaardil suuremate linnade kõrval näha ka väiksematest asulatest võetud proovide tulemused. Kui suuremate linnade analüüsid peegeldavad ööpäeva jooksul puhastisse jõudnud vees leiduva viirusekoguse keskmist tulemust, siis väiksematest asulatest on võetud punktproovid, mis kajastavad viirusekogust reovees proovivõtu hetkel.

“Punktproovid on kergesti mõjutatavad sellest, kas nakatunud inimesed on proovivõtu paiku kasutanud tualetti. Seega on oluline vaadata väiksemate asulate tulemusi mitme nädala võrdluses, et hinnata, kas nakatunuid võib juurde tulla või on puhang vaibumas,” selgitas Tenson. “Punktproovides võib tõenäoliselt usaldada viiruse olemasolu kinnitavat tulemust. Samas ei pruugi viiruse puudumist näitav ühekordne proov alati tähendada, et asulas nakatunuid ei ole,” selgitas ta.

Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes, üle 10 000 elanikuga linnades ja vastavalt vajadusele ka väiksemates asulates. Uuring on Terviseametile abistav tööriist, andes varajast infot viiruse leviku hindamiseks enne kliiniliste haigusjuhtude tuvastamist. Uuring aitab avastada varjatud koldeid ja jälgida muutusi puhangudünaamikas. Terviseametit teavitatakse tulemustest regulaarselt.

Proovide kogumisel teeb Tartu Ülikool koostööd Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ja vee-ettevõtetega, kes käitavad linnade reoveepuhasteid. Proovide analüüsid tehakse Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi laborites.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.