"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Kriminaalmenetlus muutub täielikult digitaalseks (0)
01. aprill 2021
Rene Suurkaev/ Foto on illustreeriv

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks justiitsministeeriumis ette valmistatud kriminaalmenetluse seadustiku revisjoni eelnõu, millega muutub kriminaalmenetlus täielikult digitaalseks ja mis annab paindlikumad võimalused menetluse läbiviimiseks.  

“Täielikult digitaalsele menetlusele üleminek on eelnõu kõige olulisem muudatus. Tänapäeva tehnoloogiliste võimaluste juures ei ole mõistlik, et kriminaalmenetluse toimikuid peetakse siiani paberil. Digitaalse teabevahetuse tagamiseks peetakse toimikut tulevikus üksnes e-toimiku süsteemis. Seadus muutub tehnoloogianeutraalseks ning loobutakse terminitest, mis viitavad paberdokumentide vormistamisele. Näiteks ei ole edaspidi enam nõuet digidokument välja printida ja allkirjastada,” rääkis justiitsminister Maris Lauri. 

Kriminaalmenetlus muutub eelnõu jõustumisel ka paindlikumaks. “Menetlejal on edaspidi võimalus süüteomenetlust mitte alustada, kui on ilmne, et menetlust ei õnnestu enne teo aegumist lõpule viia. Senisest enam on võimalik kasutada lepitust. Vähese avaliku huviga väiksemate kuritegude korral ei pea menetlust alustama, kui pooled on omavahel leppinud,” ütles justiitsminister.

Ressursi kokkuhoidmiseks ei pea sama tõendi kogumisel ja vormistamisel enam tulevikus tegema dubleerivaid tegevusi. Menetlustoimingute protokollimise nõuded muutuvad lihtsamaks ning heli- ja audio-videosalvestised on tulevikus üldjuhul protokolliga võrdsed. Sarnased muudatused tehakse ka väärteomenetluse seadustikus.

Menetlusressursi kokkuhoidmisele on suunatud ka menetlusdokumentide koostamise nõuete lihtsustamine ning tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamine ilma teda kohtus üle kuulamata, kui pooled on sellega nõus. 

Kohtu roll kohtueelses ja täitemenetluses muutub selgemaks ning kohtukorraldus paindlikumaks. Seadusest kaovad eeluurimiskohtuniku ja täitmiskohtuniku mõisted ning kohtuniku taandumise alused muutuvad täpsemaks.  

Tulevikus on võimalik kasutada vahistamise asemel suuremat hulka erinevaid tõkendeid, näiteks liikumiskeeld või kohustus mitte suhelda teatud inimestega, kohustus kontrollida oma e-posti jne. Muudatus aitab vähendada vajadust kahtlustatavate vahistamiseks ning kaitsta kannatanuid.

Selleks, et senisest paremini tagada juriidiliste isikute vastutuselevõtmine kuritegude toimepanemise eest, on eelnõus pakutud ühe lahendusena välja piirata selliste toimingute tegemist, mille tulemusena nad kustutataks registrist. 

Eelnõu on kavandatud jõustuma 1. juunil 2022. Osas, mis eeldavad veel tehnilisi arendusi, on siiski kuni 2. maini 2025 lubatud juhinduda ka seaduse senisest regulatsioonist.  

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.