"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Lauri: autorite õiguste eest seismine edendab kogu kultuurimaastikku (0)
01. aprill 2021
Mats Õun

"Klassikaliste ärimudelite kõrval on oluline aga vaadata ja hinnata ka autorite õiguste kaitset innovaatiliste lahenduste puhul, mida turule üha juurde tekib ning mille kasutajate hulk üle maailma hoomamatul kiirusel kasvab," selgitas justiitsminister Maris Lauri. 

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks justiitsministeeriumi poolt ettevalmistatud seadusemuudatuse eelnõu, mis annab tarbijale tulevikus laiema juurdepääsu autoriõigusega kaitstavale sisule, hinnates samas vääriliselt ka õiguste omajate panust. Muudatustega võetakse üle kaks Euroopa Liidu autoriõiguse direktiivi, mis olid osaks Euroopa Komisjoni poolt 2016. aastal avaldatud ja palju kõneainet pakkunud autoriõiguse reformipaketist. 

Lauri sõnul edendab autorite õiguste eest seismine kogu kultuurimaastikku, millest lõpptulemusena võidab enim tarbija. “Autoriõiguse reformipaketi juhtivaks eesmärgiks oli muuta kaitstud infosisu paremini kättesaadavaks, aga selle taustal tagada ka õiglane turu toimimine autoriõiguse seisukohalt. See omakorda muudab ärilises plaanis loomesisusse investeerimise ja levitamise atraktiivsemaks ning lubab autoritel keskenduda kvaliteedile,” sõnas ta. 

Läbirääkimispositsioonide parandamine

Olulise muudatusena parandatakse füüsilisest isikust autorite ja esitajate läbirääkimispositsiooni autorilepingute sõlmimisel, kohustades näiteks teist lepingupoolt andma neile infot õiguste kasutamise kohta. Tegemist on kaitsemeetmega lepingu nõrgema poole huvides, et neil oleks võimalik pikemas perspektiivis hinnata, kui palju nende toodang õiguste omajale tulu teenib ja mis on selle majanduslik väärtus.  

Samuti sätestatakse autorile ja esitajale võimalus teatud tingimustel oma õigused tagasi võtta. Seda on praktikas vaja läinud juhtudel, kui litsentsitud või üle antud õigusi tegelikult ei kasutata. Seega saab tulevikus autoritel ja esitajatel pärast mõistliku aja möödumist olema võimalus leping ühepoolselt lõpetada, mis omakorda võimaldab neil teos siiski kasutusse suunata läbi uute lepingute. 

“Klassikaliste ärimudelite kõrval on oluline aga vaadata ja hinnata ka autorite õiguste kaitset innovaatiliste lahenduste puhul, mida turule üha juurde tekib ning mille kasutajate hulk üle maailma hoomamatul kiirusel kasvab,” selgitas Lauri. 

Seega lisataksegi üks täiesti uus autoriõigusega kaasnevate õiguste kategooria, mis hakkab reguleerima ajakirjandusväljaande (nt Eesti Päevaleht, Eesti Ekspress) kirjastajatele kuuluvaid varalisi õigusi väljaande kasutamiseks veebis mõne infoühiskonna teenuse pakkuja (näiteks  uudisteagregaatorite) poolt, kes koguvad arvutiprogrammide teel infomatsiooni väga erinevatest allikatest, seda süstematiseerivad, uuendavad ja kasutajatega jagavad (nt Fark, Google News). Edaspidi peavad ka nemad oma tegevuseks saama teatud tingimustel loa väljaande kirjastajalt.

Vääriliste hüvitiste pakkumine

Veel reguleeritakse täpsemalt veebiplatvormide nagu näiteks YouTube ja Facebook kohustust õiguste omajatele väärilist hüvitist pakkuda olukorras, kus nende teost on platvormi kaudu jaganud kolmandad isikud.

Et kord juba loodud sisu, mis enam kaubanduskäibes ei osale, saaks aga kultuuripärandina üldsusele tutvustada, luuakse sellega tegelevatele asutustele (raamatukogud, muuseumid, arhiivid) paremad võimalused selliste teoste kasutamiseks. Samuti antakse eelnõuga võimalus laiendatud litsentsilepingute sõlmimiseks teoste kasutamisel, kui igalt üksikult õiguste omajalt loa saamine oleks kasutajale liigselt koormav.  

Eraldi oluline aspekt on Lauri sõnul autoriõigustega kaitstud sisu kasutamine haridusvaldkonnas, teadus- või arendustöös. 

“Näiteks lubatakse haridusasutustele distantsõppe läbiviimisel autoriõigustega kaitstud sisu kasutada ka piiriüleses kontekstis, samuti kehtestatakse reeglid teksti- ja andmekaeveks,” lisas ta. 

Seda nii haridus- või kultuuripärandiasutustes teadusuuringute eesmärgil toimuva andmekaeve kui sellest väljapoole jääva andmekaeve puhuks, mis võib toimuda näiteks valitsemissektori teenuste pakkumisel, keerukate äriotsuste tegemisel ja uute rakenduste või tehnoloogiate arendamisel.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.