"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Tänasest tõuseb vanaduspension keskmiselt 24 eurot, kasvab ka pensionilisa lapse kasvatamise eest (0)
01. aprill 2021
Ilja Matusihis

Tänasest jõustub pensionitõus, millega kasvavad pensionid indekseerimise tulemusena keskmiselt 1,6%. Koos erakorralise pensionitõusuga kasvab keskmise 44-aastase staažiga vanaduspension 24 eurot, millele võib lisanduda pensionilisa iga lapse kasvatamise eest, mis tõuseb samuti 3,6 eurot. Samuti tõusevad indekseerimisega töövõimetoetused. Suuremad pensionid makstakse välja juba aprillis.

„Meie püüdluseks on pensionitõusu kaudu vähendada suhtelist vaesust ning tagada pensioniealistele suuremat kindlustunnet. Tänases COVID-19 kriisis, mis mõjutab kogu ühiskonna majanduslikku toimetulekut on pensionite erakorraline tõstmine ühiskonna väärtusi peegeldava tähendusega. Üksikisikule loob see vanemaealisena paremad võimalused toimetulekuks sh täiendavate ravimikulude katmiseks või vajalike teenuste tarbimiseks. Lisaks loob erakorraline pensioni tõstmine eeldused järgmiste aastate pensionite tõusudele indekseerimise kaudu,“ sõnas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Keskmine 44-aastase staažiga vanaduspension suureneb 24 euro võrra, tänaselt 528 eurolt 552 euroni.

Pensioni baasosa on pärast indekseerimist 219 eurot ja aastahinne 7,206 eurot. Pärast indekseerimist tõstetakse pensioni baasosa erakorraliselt 16 euro võrra, mis tingib pensionide baasosa kasvu 235 euroni. Sellega koos suurenevad riiklikud pensionid, v.a rahvapension. Rahvapensioni määr on pärast indekseerimist 225 eurot. Pärast indekseerimist suurendatakse rahvapensioni määra 30 euro võrra, mis tingib rahvapensioni kasvu 255 euroni. 2021. aasta indeksi ja erakorralise pensionitõusu järgi ümberarvutatud pensionid makstakse välja alates aprillist.

Eesti riik arvutab pensionid igal kevadel ümber, et hoida pensionid tasakaalus palkade ja hindade muutustega. Igale inimesele on arvutatud tema tööpanusest sõltuv individuaalne pension. Praegune pensionide indekseerimise kord hakkas kehtima 13 aastat tagasi, 1. jaanuaril 2008, kui indekseerimine seoti sotsiaalmaksu laekumisega varasemast suuremas mahus. Pärast indeksi kinnitamist arvutab sotsiaalkindlustusamet uute väärtustega ümber kõik riiklikud pensionid.

Lisaks pensionile arvutatakse ümber ka töövõimetoetuse päevamäär: 1. aprillist on see 15,13 eurot (2020. a 14,89 eurot). Osalise töövõimetoetuse suuruseks on 57% kehtivast päevamäärast, keskmiselt 258 eurot kuus (2020. a 254 eurot kuus) ning puuduva töövõime korral 100% kehtivast päevamäärast, keskmiselt 453 eurot kuus (2020. a 446 eurot kuus).

Seoses COVID-19 olukorraga soovitame oma uut pensioni suurust vaadata riigiportaalist eesti.ee (Minule arvestatud pensioni, toetuste ja hüvitiste vaatamine). Lisainfot saab ka sotsiaalkindlustusameti iseteeninduse vahendusel, e-maili aadressilt: info@sotsiaalkindlustusamet.ee  või infotelefonilt 612 1360.

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

asotsiaal
1. apr. 2021 11:56
Paar sõna I ja II samba osatähtusest erineva sissetulekutega peredele. Üks promill populatsioonist(1300 inimest 1,3 miljonist) on nii jõukas, et suudab ise lastetuna tagada oma vanaduse rahaliselt 45 aasta pärast. Ta ei elagi palgast, vaid ettevõtte tuludest ega vaja osavõttu pensionisüsteemist, ei I ega II ega III sambast. Üks protsent populatsioonist(13 000 inimest 1,3 miljonist) on vähem jõukad ega ela reeglina ettevõtte tuludest, vaid kõrgest ja väga kõrgest palgast. Nemad vajavad pensionisüsteemist osa võttu. Nende jaoks oleks vaja, et pensionivalem ei arvestaks laste pensionimaksjaks kasvatamise panust(200kEURi pensionimaksja kohta), vaid tööpanust(palk)(I pensionisammas). Nende jaoks sobib ka II pensionisammas lisaks, sest riigi rahaline panus on suure palga puhul ka suur. Võetakse 4% vaesematelt ja antakse jõukamatele. II pensionisamba kiitja kuulub selle 1% jõukamate palgasaajate hulka. Vanadust on vaja kindlustada ka 99%-il inimestel. Selleks sobiks täiustatud I sammas ehk täissolidaarne pensionisüsteem, milles inimese solidaarne pension oleks proportsionaalne ta panusega pensionimaksjate kasvatamisesse. Nende keskmisele ja väikesele palgale ei lisa riik II pensionisambaga eriti midagi ja sellegi vähese söövad fondihaldurite tasud. Täissolidaarset pensionisüsteemi ei soovi iibepuudeline 2- enamus 90%, sest see arvestaks laste kasvatamise solidaarset panust ja seetõttu üritavad nad säilitada praegust kommunistliku iseloomuga poolsolidaarset I samba pensionisüsteemi, mis meid teebki rahvana iibepuudesse hääbuvaks.
asotsiaal
1. apr. 2021 11:54
I samba raha vanureile tuleb jooksvalt palgatöölisest pensionimaksja palga 20% sotsmaksu pensioniosast igakuiselt ja makstakse kohe kõigi vanurite pensioniks ja nii 45 tööaasta jooksul. Seega kasvab I samba pension vanureile koos pensionimaksjate palga kasvuga kasvava sotsmaksu pensioniosaga. EV Rahandusmin. sotsmaksu riigieelarvesse laekumise prognoos: aasta/miljard EURi 2020/2,1; 2030/3,3; 2040/4,7; 2050/6,4: 2060/8,7; 2070/12,2 II sambasse ullikeste saamiseks ja II samba mittelõpetamiseks HIRMUTAVAD II samba aferistid I samba kokku kukkumisega, mida pole prognoosist näha. Pensioniraha kasvab 6 korda aastaks 2070.