"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Uuring: laagrites järgiti Covid-19 ohutusmeetmeid üldiselt hästi (0)
01. aprill 2021
Albert Truuväärt/ Pilt on illustreeriv

Enim valmistas raskusi majutuse korraldamine nii, et rühmad omavahel kokku ei puutuks, toitlustamisel noorte järjekordade vältimine, kolmandate isikute laagri territooriumilt eemale hoidmine ning noorte omavaheliste liigsete kontaktide vältimine.

Laagrikorraldajad said suvel Covid-19 ohutusmeetmete järgimisega üldiselt hästi hakkama, vahendas BNS haridus- ja noorteameti 2020. aasta lõpus tellitud Eesti Uuringukeskuse uuringut. 

Enim valmistas raskusi majutuse korraldamine nii, et rühmad omavahel kokku ei puutuks, toitlustamisel noorte järjekordade vältimine, kolmandate isikute laagri territooriumilt eemale hoidmine ning noorte omavaheliste liigsete kontaktide vältimine.

Uuringust selgus, et enam kui pooled uuringus osalenutest kasutasid enim lühilaagrite ja -malevate kriisitoetust “Terve Eesti Suvi”. Väga paljud kasutasid ka erahariduse ja huvitegevuse kriisitoetust, töötukassa töötasuhüvitist ning treenerite palgatoetust. Enam kui poolte uuringus osalenud laagrikorraldajate hinnangul olid loodud meetmed piisavad, et leevendada pandeemia ja eriolukorra mõjusid.

Sellegipoolest toodi välja, et näiteks lühilaagrite ja -malevate meede tulnuks planeerida varasemaks, et korraldajad oleks saanud veel olemasolevatesse plaanidesse sisse viia muudatusi. Lisaks tehti ka meetmele kriitikat seoses väga suurte toetussummadega, mis võimaldasid pakkuda noortele võimalust osaleda tasuta või väga sümboolse osalustasu eest, samal ajal, kui teised laagrid, kes meetmesse ei kvalifitseerunud, pidid küsima tavapärast osalustasu.

Laagrikorraldajate endi hinnangul on laagrid üks noorsootöö keskkondi, kus ei peaks erinevaid IT-lahendusi kasutama. See oli eriti aktuaalne peale pikka distantsõppe perioodi. Laagrite põhirõhk läks looduses viibimisele ja sotsialiseerumisele. Küll aga ei saa öelda, et laagrikorraldajad nutilahendusi üldse ei kasutanud ning seoses eriolukorraga tõusis erinevate võimaluste kasutamine olulisel määral, kuid neid kasutati ka enne kriisiaega. Laagri programmiliste tegevuste mõttes soovitavad korraldajad pigem noortel nutiseadmed koju jätta, et noori saaks mitmekülgselt arendada ning sotsialiseerumist soodustada.

Uuring viidi läbi kahes osas ehk toimus kvantitatiivne ja kvalitatiivne etapp. Uuringu kvantitatiivne osa viidi läbi veebiküsitlusena 75 projekti “Noorte tervistav ja arendav puhkus” laagrikorraldaja seas, kes 2020. aastal oma planeeritud tegevusega jätkasid. Küsitlusele vastas 47 laagrikorraldajat, mis teeb vastamismääraks 63 protsenti. Veebiküsitluse järel viidi läbi kaks fookusgruppi, kus osales kokku 11 projekt- ja püsilaagri.

Uuringu eesmärk oli välja selgitada, mil määral ja viisil mõjutas Covid-19 pandeemia projekti “Noorte tervistav ja arendav puhkus” peamisi tegevussuundi, eelkõige noorte püsi- ja projektlaagrite tegevust.

Haridus- ja noorteamet tänab kõiki uuringusse oma aega panustanud laagrikorraldajaid ning uuringu meeskonda.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.