"Riigid, kes täna on vaktsineerimise edetabelites kõrgel kohal, on teinud inimestele hästi lihtsaks sõna otseses mõttes “vaktsiini otsa komistamise”, et inimene ei pea oma tavapärastelt radadelt üldse kõrvale astuma, selleks, et oma vaktsiinisüst kätte saada."

Kersti Kaljulaid, president
VIDEO! Majandusanalüütik Mihkel Nestor: majanduskriis välja ei paista (0)
02. aprill 2021
Scanpix/ Foto on illustreeriv

"Täna tundub, et naljakas on rääkida majanduskriisist. Küsitakse ja saadakse palju laenu. Finantssektoris on aktiivsus kõrge ja võlgnike arv on rekordmadal," sõnas SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor Tallinna-keskses uudistesaates "Siin Tallinn".

“Tallinn ei saa valmis, uusi kortereid tehakse juurde. Kui eelmine kevad koroona tuli, siis kinnisvara ringkondades oli tunne, et see on nüüd uus Lehmani kriis, mida 2018. aastal kõik eitasid. Nüüd arvati, et tuleb uus maailma lõpp – kiiresti pandi kõik ehitused kinni, aga siis lahenes olukord paari kuuga, tuli suvi, nakatumine läks alla ja hakati jälle ostma. Nüüd on hetkel väike auk tootmisesse tekkinud ja see on tekitanud tunde, et on kinnisvarabuum,” sõnas Arakas.

“Hinnad natuke kasvavad, aga pigem sellel põhjusel, et turule pakutakse raha. Pangad on väga huvitatud kinnisvaralaenudest eraisikutele. Mind paneb imestama, et inimestel on täna väga tugev julgus võtta pikaajalisi kinnisvaralaene ehk eeldatakse, et koroona on hästi ajutine,” sõnas kinnisvaraärimees Viljar Arakas.

Võlgnike arv on rekordmadalal tasemel

Majandusanalüütik Mihkel Nestori sõnul on nii ettevõtjate kui eraisikute võlgnevused rekordmadalal ja finantsmaailmas kriisi ei paista. “Eestlane on seda tüüpi inimene, kes naljalt panga ees võlgu jääda ei taha ning võrreldes 2010. aastaga on võlgnikke isegi vähem. “Nii imelik kui see ka ei tundu on koroonakriis isegi positiivselt mõjunud. Niivõrd väikest võlgnevuse arvu pole Eestis varem olnudki. Sealt kriisi välja lugeda on täna väga raske kui numbreid vaadata,” sõnas analüütik.

“Täna tundub, et naljakas on rääkida majanduskriisist. Küsitakse palju laenu ja antakse ka päris palju. Finantssektoris on aktiivsus kõrge. Kodulaenu taotlusi laekub päris palju, on näha, et inimestel kindlustunnet jagub,” lisas Nestor.

Selline olukord on analüütiku sõnul võimalik valitsuste ja keskpankade viimasel aastal tehtud sammude tõttu. “Maailma on kõvasti raha juurde trükitud ja seda läbi riigieelarvete edasi jagatud. Tundub, et see annab inimestele enesekindlust. Turismisektori töötajad, kes on kriisis kõige rohkem pihta saanud ei olnud ka varem kõige aktiivsemad laenajad. Tallina kõrgepalgalised töökohad kontorites ei ole kriisist kuidagi puudutatud olnud. Neil inimestel läheb endiselt väga hästi ja sellepärast on nad nõus ka laenu võtma,” lisas ta.

Büroopinnad tühjaks ei jää

Koroonaolukorrast tulenevate muudatuste tõttu on paljud inimesed töökohast kodukontorisse kolinud. Tornmajadest paistab valgus aga ka tulevikus. “Tõenäoliselt tornmajad tühjaks ja pimedaks ei jää. Need on valdkonnad, kus inimesed peavad ikkagi kogunema ja tahetakse nõu pidada. Füüsiline kohalolek on oluline. Samas tahavad inimesed enda ümber rohkem ruumi saada kui vanasti avatud kontorites. Ühe töötaja kohta läheb ruutmeetrit rohkem, aga seda hirmu, et meist saaks mahajäetud Detroit, Tallinna puhul kindlasti pole,” sõnas Tallinna linnavolikogu juht Tiit Terik.

“Tallinn on oma suuruselt Londoni eeslinn. Ta on armas väike linn. Suurlinnades ei ole büroohooned tühjad sellepärast, et inimesed ei tahaks sinna minna, vaid sinna on väga raske saada. Tipptundidel täispakitud metroos istuda ja tund aega sõita ei ole tänases distantsi hoidmise olukorras võimalik,” sõnas Arakas.

“Meil on baltikumis paarkümmend büroomaja ja meile pole tulnud ühtegi avaldust, mis ütleks, et lõpetame lepingud ja edaspidi töötame kõik kodust. Meie ettevõtted on suurlinnade mõistes väiksed üürnikud. Tunnetame, et üürihindasid küsitakse alla ja tuleme vastu ettevõtjatele, kes on raskustes, aga pikas perspektiivis see probleemiks ei kujune,” lisas ta.

Probleem tekib aga uutel arendajatel. “Need, kes on ehitusprotsessis vajavad aktiivselt uusi üürnikke. Seda võin küll öelda, et täna ettevõtjad laienemisplaane ei pea,” lisas ta.

Linn püüab hoida töökohti ja elu

“Oleme linna käes olevatele kaubanduspindadele ja restoranidele soodustusi, mis läheb aastas maksma 1,6 miljonit. Meie huvi on hoida ära pankrotti minemised ja töökohtade kaotused. Soovime, et linna ei tekiks maha jäetud kohti, kus keegi tuleb ja viskab akna sisse. Võime prognoosida, et turistid tulevad tagasi, elu läheb uuesti keema. Inimesed kannatavad selle aja ära, ei taha kolida, võtame väikese kaotuse vastu ja elame oma 800-aastases linnas edasi,” sõnas Terik.

Viljar Arakas sõnul on vanalinn hea näide sellest, et linna tuiksooned muutuvadki ajas. “Tallinna ärikvartal oli kunagi Tornimäel. Nüüd näeme, kuidas see nihkub vaikselt mere äärde. Kalamaja, mis alguses tundus hipide ja boheemlaste kants on tänaseks üks hinnatumaid rajoone. See näitab, et linn on arengus,” sõnas Arakas.

“Olgem ausad, vanalinn ei ole igapäevase elaniku jaoks kõige mugavam. Seal on palju olmelisi probleeme, aga külastajale on ta unikaalne. Ma arvan, et see nii peabki olema ja vanalinn oligi mingis mõttes mingil ajal ülehinnatud. Tallinn hakkab lõpuks ometi merele avanema,” lisas ta.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

nentija
2. apr. 2021 19:13
Eks vana rasva peal saab ka üksikisik mõnd aega läbi. Ka Päästeamet on andnud teatud asjade puhuks juhiseid.
massinast vaid massinast
2. apr. 2021 08:17
Lugupeetavad momendil vaid massinast rohkem massinast elik tõeline Gorbatšov rahamassinas Sampo ja kõik õige katkuaeg. Sedelitega külvab kogu Euru üle täpselt nii nagu USA sedelitega kitsekarjuste Afgaan. Ja õieti tehakse nii viirus teat raamidesse ja siis minema hoopistükkis - Eurust on momendil tolku. Kuid kui tuleb uus viirus..?