"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Karilaid: meediateenuste seaduse eelnõu tuleks tagasi võtta (0)
04. aprill 2021
Albert Truuväärt

"Mind häirib tänase kriisi keskel meediateenuste seaduse toomine Riigikokku," ütles Riigikogu õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid. "Pakun välja, et suurema üksmeele huvides võiks kaaluda näiteks eelnõu tagasivõtmist ja esitada see peale kriisi adekvaatsemalt sõnastatud kujul," sõnas Karilaid. "See seadus on nagu Nõukogude ajast tuttav Brežnevi pakike, mis sisaldas mõningaid vajalikke asju ja siis ülejäänud oli rämps," lisas Riigikogu kultuurikomisjoni liige Helle-Moonika Helme.

Jutt käib meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõust 327 SE, mis on praegu kultuurikomisjoni menetluses ja mille esimene lugemine peaks täiskogus toimuma 07. aprillil.

Karilaid tõi näite ühest põhiprobleemist MeeTS § 19 lg 1 sõnastuses:  Alaealiste kaitse ning kõlbluse ja seaduslikkuse tagamine meediateenuse osutamisel

(1) Meediateenuseid osutades ei tohi üheski saates õhutada vägivalda või vihkamist soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse, seksuaalse sättumuse või kodakondsuse alusel, või alavääristada õiguskuulekat käitumist või kutsuda üles õigusrikkumisele.

“See nimekiri on liiga suletud ja kinnine ning tekitab asjatuid vastasseise, hulgaliselt küsimusi, tarbetuid pingeid ja hirme, mistõttu võiks minu arvates kaaluda mõlemast sättest üksikasjalike loetelude väljajätmist ja piirduda siseriiklikes õigusnormides üldisema sõnastusega,” leidis Karilaid. 

“Loetelude puhul on üldjuhul ikka puuduseks see, et kohe tekib küsimus, kas antud juhul vägivalla ja vihkamise õhutamine on muudel, mitteloetletud juhtudel on normaalne, lubatud ja tolereeritud? Seda enam, et tegemist ei ole näidisloetelu, vaid ammendava loeteluna. Ilmselt siiski mitte, ma arvan. Pakun välja, et suurema üksmeele huvides võiks kaaluda näiteks eelnõu 327 SE tagasivõtmist ja esitada see peale kriisi adekvaatsemalt sõnastatud kujul.”

Helme: see seadus on nagu Brežnevi pakike

Riigikogu kultuurikomisjoni liige Helle-Moonika Helme leiab samuti, et eelnõu tuleks praegusel kujul tagasi võtta ning põhjalikult ümber kirjutada.

“See seadus on nagu Nõukogude ajast tuttav Brežnevi pakike, mis sisaldas mõningaid vajalikke asju ja siis ülejäänud oli rämps. Olgem ausad – maailm muutub, me peame kogu aeg mingisuguseid seadusi vastavusse viima reaalse elu vajadustega,” selgitas Helme. 

Talle  teeb seaduseelnõu puhul eelkõige muret meediapädevuse osa – see hõlmab ühest küljest ka seda, kuidas meediategijaid koolitada ja teine osa seda, kuidas koolitada meediatarbijat.

Meediaseadus on Helme sõnul põhimõtteliselt mitme ministeeriumi vahel laiali jagatud – osa sellest on kultuuriministeeriumi haldusalas ja meediapädevuse osa siis haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas. Viimati nimetatud ministeeriumi ametnikega suheldes tegi Helme aga ootamatu avastuse. 

“Tuli välja, et me võtame vastu paar Euroopa direktiivi, aga Euroopa Komisjon ei ole tegelikult meediapädevuse osas veel absoluutselt mingisuguseid suuniseid andnud ja nad ei ole ise ka veel mingit asja kokku kirjutanud,” muigas Helme.

“Haridus- ja teadusministeeriumi ametnikud tunnistasid vastuseks meie küsimustele, et tõepoolest nemad alles hakkavad seda strateegiat tegema, aga nemad ei saa oma strateegiat põhimõtteliselt ka teha, sest Euroopa Komisjoni poolt ei ole tulnud veel mingisuguseid jutupunkte, et kuhu suunas liikuda,” tõdes ta.   

Potentsiaalselt ohtlik põrsas kirjus kotis

“Mina tegin ettepaneku, et lükkame selle edasi, sest kui üks osa ei ole veel valmis, on see nagu põrsa kotis ostmine: me võtame selle juba seadusena vastu, aga pärast tulevad Euroopa Komisjoni poolt mingid ettekirjutused, millele me oleme juba nagu blanco vekslina ette allkirja ära andnud, et me kohustume kõike täide viima, mis sealtpoolt tuleb,” lisas Helle-Moonika Helme. 

“Võib-olla inimesed ei taju veel ära, et küsimus ei olegi niivõrd selles seaduses, kuivõrd selles, kuidas seda pärast sisustama hakatakse, sest need paragrahvid on sellised, et neid on võimalik sisustada ka väga meelevaldselt,” märkis Helme, kelle sõnul võib see ohtu seada ka Eesti kui õigusriigi olemuse. 

“See meediaseadus sisaldab muuhulgas ka erinevaid võimalusi meediaplatvormide mõjutamiseks kuni nende sulgemiseni ja ajakirjanike vastutusele võtmiseni. Tegelikult ei pruugi see pilt tulevikus väga ilus olla.”

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Glavlit
4. apr. 2021 11:43
Õudne mingitel tüüpidel vaid unistus sovettist õudne värk tegelt. Glavlit, OGPU, Troika ja Sergei Kingissepp spetsiaalkomando. Järsku villand kogu selle Vikerkaarega tõmmaku kuhugist laande või siis vähemalt Kastani Baari.
tallinnast
4. apr. 2021 11:32
ERR portaalis on juba lõpetatud uudis- ja arvamuslugude kommenteerimine oma nime all sisselogimise võimalusega.