“Kui vanemad lähevad lahku, on nad ise kriisis ja käituvad sageli nagu lapsed. Nende laps satub siis oma vanemate, kahe väikese lapse tasemel käituva täiskasvanu vahele."

Ly Rüüs, Mustamäe sotsiaalhoolekande osakonna juhataja
POLITSEI JA RAHANDUSASJATUNDJAD: Kelmid ihuvad juba ammu hammast teise pensionisamba rahale (0)
05. aprill 2021
Scanpix

"Kuradima raske töö, mis ei too mitte midagi sisse: selle eest saab minimaalselt sõimata, aga võib ka saada otseselt ähvardusi ja advokaatidelt nõudeid." See on investeerimisnõustaja Taavi Pertmani meelest põhjus, miks konkreetsete petufirmade eest ei hoiata meedia ja praegu ka ükski riigiasutus. Nüüd asub petturite fookuses teise pensionisamba raha.

Politsei teated telefoni- või internetipettuste ohvriks langenutest on muutunud nii tavaliseks, et ei pälvi rohkem tähelepanu kui mõni plekimõlkimine liikluses. Näiteks selline: “Politseisse pöördus 58-aastane Lasnamäe elanik, kes registreeris end jaanuari lõpus kauplemisplatvormil, et kaubelda valuutaturgudel ja saada suurt kasumit. Inimesed, kellega ta suhtles, palusid tal paigaldada arvutisse AnyDesk programmi, mees kandis üle 35 000 eurot, raha välja võtta ei saa ja nõutakse raha juurde.”
Või samalaadne teade Sauelt: taas AnyDesk programm, kontolt kanti üle 4800 eurot. Tagasi raha ei saa ja nõuti ka juurdemakseid.

Uusi trikke ei õpita

Investeerimisnõustajad räägivad, et ühesugused petuskeemid on käigus väga palju aastaid. Sageli vahetatakse vaid skeemi nime ja kodulehekülge. Skeemid on nagu autod: uutena Lääne-Euroopas ja vanadena ida pool.

Praegu on kelmid aktiviseerunud. Nende kasuks töötavad nii koroonakriis kui ka pensioni teisest sambast raha välja võtmine. Inimesed veedavad varasemast rohkem aega arvutite taga ja neid on lihtsam peibutada.

Praegu on kelmid aktiviseerunud.

Üks viimane hitt, mis taas ajalootolmust puhtaks pühitud, seisneb tuntud ettevõtete aktsiate telefonimüügis. Aktsiaid raha vastu muidugi ei anta. Müüakse näiteks osalust ettevõtetes nagu Tesla või mõni suur farmaatsiakompanii. “Roheline” ja “ravimid” on ju kuumad sõnad. Muidugi vastatakse veendunult ja tõepäraselt kõikidele küsimustele, sest ettevõtted ja nende näitajad on ju olemas.

Huumoriväljaanne Lugejakiri kirjutas internetipetturite pöördumisest valitsuse poole. Peaks peatama teisest sambast raha välja võtjate avalduste vastuvõtmise, sest ei jõuta nii palju inimesi läbi helistada.

“Eks ta musta tooniga nali on, aga kahjuks inimene, kes võtab teisest sambast raha välja ja pole varem investeerinud, on haavatav,” nendib investeerimisnõustaja Kristi Saare.

Pensionikeskuse andmetel on esitanud avalduse teisest pensionisambast lahkumiseks nüüdseks ümmarguselt 152 000 inimest ehk 23% teise sambaga liitunutest. Septembris saaksid kõik, kes märtsi lõpuks avalduse esitanud, raha kätte, kuid üsna ilmselt jätkub raha väljavõtjate vool edaspidigi. Juba siis, kui teise samba vabaks laskmise üle alles arutati, võis näha teatud riskantsete investeerimiskeskkondade aktiviseerumist ja reklaami internetis.

Palju juttu, vähe villa

Kahtlaste pakkumiste eest hoiatavad pidevalt ja palju aastaid ühtepanu nii pangad kui ka (majandus)meedia. Paradoksaalne, et mida rohkem räägitakse ja hoiatatakse, seda enam leidub pettuse ohvreid, mis kajastub näiteks politseis registreeritud kuritegude arvus.

Võib-olla seisab asi selles, et kui vastastikku on meedia abstraktne jutt ja konkreetne mesikeel teispool arvutiekraani või kõnetraati, jääb viimane peale. Hoiatada tohib meedias pealegi vaid üldsõnaliselt. Libedale jääle võib sattuda alates hetkest, mil hakata nimetama (sotsiaal)meedias või blogides konkreetse petuskeemiga seotud firmasid, olgu siis kodu- või välismaiseid. Olgu see nimetaja siis eraisik, riigiasutus, ettevõte või kes iganes. Kui just pole tegemist jõustunud kohtulahendiga, aga neid pea pole.

Igaüks võib skeemitajalt kohtuasja kaela saada

Nagu kirjeldab nõustaja Taavi Pertman: kui kirjutad mõnest konkreetsest skeemist halvasti, “lendab kari vastava skeemi fänne sulle peaaegu alati turja”. Lõpuks näibki kommentaaridele-kirjadele vastamine mõttetu vasikatega võidujooksuna.

Maade jagamine lihtsameelsetega, kes skeemi toimimisse usuvad, on veel leebe variant. Kui näiteks hoiatad oma blogis mõne skeemi eest, võid halvemal juhul saada ähvarduskõne ülimalt kvalifitseeritud välismaiselt advokaadilt, millele eelneb öine ingliskeelne sõim kusagilt kaugelt.

Kui näiteks hoiatad oma blogis mõne skeemi eest, võid halvemal juhul saada ähvarduskõne ülimalt kvalifitseeritud välismaiselt advokaadilt, millele eelneb öine ingliskeelne sõim kusagilt kaugelt.

“Eestis ei ole ühtegi organisatsiooni, mis vastutaks skeemide ohjamise eest,” tõdeb tuntud investeerimiskoolitaja Kristi Saare, et konkreetseid pettusekahtlusega firmasid esile tuua on keeruline.  “Tarbijakaitse asi see ei ole, finantsinspektsioon (FI) tegeleb oma vastutusalaga ja politsei tagajärgedega. Asutust, kes saadaks välja hoiatavaid pressiteateid, meil ei leidu.”

Nõnda nagu Saare sõnab, ollakse koduleheküljed ja firmad ammu välja vahetanud, kui FI menetlus kahtlase ettevõtte asjus ükskord lõpuni on jõudnud. Kui palju on tolleks ajaks ohvreid tekkinud, võib vaid oletada.

Aitaks ainult kohtupink

Märgilise tähtsusega ongi siin tänavu jaanuari lõpust pärit riigikohtu lahend. Selle järgi ei tohi FI avaldada hoiatusteadet enne, kui järelevalvemenetlus on lõpuni viidud.

Kohtuasi algas sellest, et FI avaldas 4. märtsil 2019 oma veebilehel hoiatusteate: neile teadaolevalt vahendab maailmas tuntud krüptovaluutadega tegelev ettevõte Nexo tarbijatele krüptovarade tagatisel Credissimo pakutavat krediiti. Samas puudusid neil ettevõtetel krediidi andmiseks ja vahendamiseks Eestis tegevusload.

Siinkohal on oluline, et Nexot ei tohiks ühte patta panna levinud investeerimispettustega. Nexo probleem seisnes selles, et nad polnud oma tegevust Eestis seadustanud.

Nexo on ettevõte, kes pakub esimesena maailmas krüptovaluutadega tagatud laene. Süsteem käib nii, et lepingute abil on võimalik enda krüptovaluutasid laenu vastu tagatiseks anda, ilma, et nad neid müües nendest loobuda tuleks.

Kui FI oli hoiatuse kodulehel avaldanud, taotlesid Nexo Services OÜ, Nexo Capital ja Credissimo EAD teate avaldamise lõpetamist. Algul otse inspektsioonilt ja hiljem kohtu kaudu. Väidetavalt nad Eesti tarbijatele üldse teenuseid ei pakkunud. Veebileht Nexo.io oli kaebajate väitel üksnes ajutiselt Eesti firma nimel.

FI jäi seega jaanuaris kaotajaks ka riigikohtus. Kohtuotsus tähendab aga, et firmade nimesid ei saa välja tuua.

Enne toda lahendit, möödunud aastal avaldas finantsinspektsioon kokku 1283 hoiatusteadet ning tegi 30 kuriteoteadet politseile: peamiselt tegevusloata tegutsenud ettevõtete tõttu.

Tõsi, riigikohtu lahendist kumab helgemaid noote.

Halduskolleegium märkis, et mõistab vajadust Eesti avalikkust ja tarbijaid põhjendatud ohust võimalikult vara teavitada. Aga seda ei saa teha õigusliku aluseta. Niisiis juhtis riigikohus seadusandja tähelepanu, et taoline alus on vaja luua.

Aina keerukamas ja pettustele avatud sektoris on hoiatusteadete avaldamine väga oluline informatsioon.

“Aina keerukamas ja pettustele avatud sektoris on hoiatusteadete avaldamine väga oluline informatsioon,” möönab FI juhatuse liige Siim Tammer. Mõistagi on otsusest möödunud kahe kuu jooksul muudatust vara oodata. Praeguseni on teadmata, kas ja millal siis tohib FI rahvale edasi teatada, et ühe või teise konkreetse firma Y või Z tegevus on kahtlane.

“Seadusloome on hetkel tööprotsessis,” märgib Tammer diplomaatiliselt.

Siin on täiesti võimalik, et kui näiteks pensionär X loeb lehest FI hoiatust mõne skeemi kohta, siis peab ta riigiasutust autoriteetsemaks kui näiteks investeeriminõustajaid Pertmani, Saart ja teisi. Nende hääl pealegi kõlab rohkem investeerimishuviliste hulgas. Amatöörideni, kes vastavaid võrgufoorumeid ei külasta, ei pruugi nende nõuanded jõuda. Aga jällegi: isegi FI ei tohi praegu kahtlaste firmade nimesid avaldada.

Taavi Pertman ise jääb skeptiliseks: “Tänagi on nii, et kui guugeldada skeemi või selle autori nime, tuleb välja, et tegemist on pettusega. Aga inimesed ei tee seda!” Ta on ise jõudumööda püüdnud inimesi blogis harida, kuid on sunnitud möönma: “Kuradima raske töö, mis ei too mitte midagi sisse: selle eest saab minimaalselt sõimata, aga võib ka saada otseselt ähvardusi ja advokaatidelt nõudeid.”

Teisisõnu: kui FI-d ei peljatud kohtusse kaevata, siis mida veel rääkida üksiknõustajast, kes peaks oma kulul kaitseks advokaadi palkama.

Pertmani arvates aitab ainult skeemi autorite kohtupinki toomine. “Meil Eestis on selles osas muidugi hoovad lühikesed,” tõdeb ta samas.

Investeerimispettus viis enesetapuni

Tööpõld oleks FI-l aga hoiatusteadetega ees suur ja lai. Aasta-aastalt muutub rahvusvaheline pettusetööstus üha massiivsemaks. Seal pöörleb maailmas triljoneid eurosid.

Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse juhi Hannes Kelti andmetel on politseil andmed 200 eelmisel aastal toime pandud investeerimiskelmusest. Kogukahju oli üle 5,6 miljoni euro, sellest Tallinnas ja Harjumaal pea 2 miljonit. Tänavu on politseis teada lisaks 30 juhtumist – kogukahjuga 263 000 eurot.

Ei maksa unustada, et nagu ütlevad investeerimisnõustajad, on see kõik jäämäe veepealne osa. Petta saanute hulgas leidub kõiki: üliõpilastest firmajuhtideni. Suurem osa eelistab kaotust vaikselt seedida, ja nagu ütleb Kristi Saare, “kodus patja nutta”. Nii aga ei tohiks. Ka siis, kui ka on väga häbi, tuleks politseisse minna. Niikuinii jääb kõik väheste ametnike ja ohvri vahele.

Nii FI-le kui ka politseile on teada juhtum naisega, kes lõpetas elu enesetapuga.

Nii FI-le kui ka politseile on teada juhtum naisega, kes lõpetas elu enesetapuga. Ta oli ära “investeerinud” nii kogu enda kui paljude lähedaste-tuttavate raha. Esimesel telefonikõnel räägiti naisega kiiresti ja agressiivselt: kui sa kohe ei investeeri, siis sa oled rumal. Psühholoogiline töötlus kestis aasta – kni traagilise lõpuni.

Aeg-ajalt jääb politseiteateid lugedes mulje, et investeerimispettuste ohvriks langevad vähesed. Eriti just üksikud ja/või vanemad inimesed. Vähem räägitakse, et sageli on tegu kui mitte massi-, siis grupipsühhoosiga.

“Mingi hulk on kindlasti heausklikud,” sõnab skeemide kiitjate kohta investeerimisnõustaja Saare, kes administreerib ühtlasi mõnda Facebooki investeerimisgruppi. “Aga kui ühe korra võib inimesele andeks anda, siis teist korda on nii ja naa. Eks me oleme näinud, et kui inimene küsib, et kas see on mingi ok asi, ja teised ütlevad, et ei-ei-ei, see on petuskeem, siis inimene paneb ikka pea liiva alla: te lihtsalt ei taha, et ma rikkaks saaksin.”

Teisalt sehkendab internetis palgalisi skeemide lobiste.

“Meil on Facebooki gruppides eraldi reegel, et kõik sellised, et kirjuta mulle küsimus ja ma saadan pakkumise, oleme automaatselt välja visanud,” räägib Kristi Saare. “99,9% on see alati mingi püramiidskeemi promo. Üks omapärasemaid pakkumisi, mis ma olen viimasel ajal näinud, et keegi promos – kuna kõik roheline on popp ja investeerimisteema –, et minu kaudu saab investeerida rohelisse krüptorahasse. Roheline on praegu kuum teema ja krüpto on teema. Kasutatakse seega trende osavalt ära.”

Enne kui  raha paigutada, tuleks küsida mõne teadjama käest, kas see on päris asi. Nõustajad ütlevad, et kui tegemist on telefoni- või internetipakkumisega, siis suure tõenäosusega ei tule sealt midagi head.

Iga kiiret tulu pakkuv investeerimispakkumine on kahtlane

• Igasse kiiret tulu pakkuvasse investeerimispakkumisse tuleb suhtuda ettevaatlikult.

• Ära tee omale kasutajakontot ega jäta oma andmeid võõrastele veebilehtedele.

• Ära edasta “maaklerile” andmeid oma ID-kaardist, PIN-koodidest, infot muudest isikut tõendavatest dokumentidest, fotosid krediitkaardist jms.

• Igasugune investeerimine ja laenu võtmine tähendab lepingu sõlmimist. Loe kindlasti läbi lepingu tingimused ja pööra tähelepanu võimalikele lisatasudele.

• Vaata internetipangast enda ülekandelimiite – mõistlik on seada väiksemad summad, et juhul kui kelmid kontole ligipääsu saavad, ei ole kerge kohe suuri summasid teisele arvele üle kanda

• Ära tee ülekannet enne, kui oled kontrollinud konkreetse ettevõtte tausta. Kasuta internetiotsingu abi ja kui sealt infot ettevõtte kohta ei leia, peaks see ettevaatlikuks tegema.

• Kuna tutvusportaalides võidakse kasutada internetist vabalt leitavaid pilte, siis soovitame teha n-ö tagurpidi pildiotsingu – nii on võimalik leida pildi algallikas.

• Kui saad sellise pakkumise, lõpeta inimesega suhtlemine, blokeeri kasutaja ja anna sellisest kontaktist teada PPA infoliinile 612 3000.

• Kui oled saanud kahju, pöördu politseisse.

• Hoiata palun kahtlasest skeemist tuttavaid, sõpru ja pereliikmeid.

Allikas: PPA Põhja prefektuur

ADVOKAAT: Pettuse ja ebaõnnestunud äriplaani vahe on õhkõrn

Vandeadvokaat Rauno Kinkari sõnul sõltub kaotatud investeeringu kohtu kaudu tagasi nõudmise mõttekus sellest, kui suur on summa ning kas ja millised lepingud on sõlmitud.

Tänaseni ei ole Kinkari kinnitusel kuhugi kadunud skeemid, kus investeeringut pakub mitte telefoni- või arvutipetis, vaid lihast ja luust, heas ülikonnas ja Maseratiga sõitev härrasmees.

“Räägitakse väga spetsiifilist juttu, kus kõik rohelised nooled näitavad tõusu, aga leping ei kajasta seda kõike tavaliselt mingilgi moel, nii et päeva lõpuks on see kõik ikka usalduse peal bisnis,” ütleb Kinkar. “Loogilist lepingut tavaliselt ei sõlmita.”
Alustada tuleks muidugi sellest, et vaadata ja kontrollida, milline ettevõte on investeeringupakkumise taga ja kas see ei paikne mitte palmisaarel.

Juhul kui siiski leidub mõni äriühing, keda hageda, peaks kohtusse mineku otsus sõltuma summa suurusest. Näiteks 20 000 euro võib-olla-tagasisaamise-nimel tuleks kulutada veel umbes 5000 eurot: õigusabi ja riigilõiv.

Kuigi see tundub üllatavana, on internetis mõnes keskkonnas investeerimise puhul, kui inimene pisutki ettevaatlikkust ilmutab, leping juriidilises mõttes isegi kergemini tuvastatav. Seda juhul,  kui ekraanitõmmised oma sammudest raha paigutamisel on fikseeritud. Sellest on abi, kui firma “pillid kokku pakib” ja koduleht kaob.

Teisalt, kui inimene on lihtsalt hea jutu peale käest kätte andnud mingi rahasumma, siis polegi midagi teha.

Advokaadibüroosse on Kinkari sõnul näiteks pöördutud skeemidega, kus raha on kaotatud seoses virtuaalvääringutega. Sel juhul sõltub taas lepingust, kas on mõttekas tsiviilõiguselt abi otsida. Võib juhtuda, et peale politseisse kuriteoteate esitamise ei olegi midagi ette võtta. “Tasub meenutada, et pettuse ja ebaõnnestunud äriplaani juriidiline vahe on õhkõrn,” toonitab advokaat.

Üldiselt ei ole aga teada edulugusid, kus investeeringupettusega kaotatud raha kohtu kaudu tagasi oleks saadud. See ei tähenda, et petturitel ei peaks püüdma elu kibedaks teha. Ohvrid võiksid koonduda, et kulu oleks väiksem, ning üheskoos mõnda skeemi hageda, et siis vähemalt moraalnegi võit saada, arvab advokaat. Vähemalt püsiks teema ühtlasi avalikkuse silme ees. Ja hakataks mõtlema, enne kui kergekäeliselt, kerge teenistuse lootuses kuhugi raha panustatakse.

POLITSEINIK: Petturid esitlevad end panga- või rahapesutõrje töötajatena

“Arvestades, et pensionireformiga tuleb turule hetkeliselt suur summa raha, proovivad kelmid kindlasti seda ära kasutada,” hoiatab Põhja prefektuuri kriminaalbüroo kelmuste ja majanduskuritegude talituse juht Paul Pihelgas. “Siinkohal aitab inimesi põhjalik eeltöö, kuhu oma raha paigutada.”

Rääkides suundumustest petturite maailmas, siis 2020. aasta juulist hakkas Pihelgase sõnul levima skeem, kus inimestele helistasid kelmid, kes esitlesid end pangatöötajatena. Kelm teavitab inimest kahtlasest tehingust kontol, palub selle peatamiseks inimeselt tema sisse logimise koodi ning Smart-ID või Mobiil-ID kaudu sisestada PIN-koodid.

“Hiljuti lisandusid panga nimel tehtud kelmuste sekka ka juhud, kus esitletakse ennast kui rahapesu vastase osakonna töötajat, et tekitada inimeses usaldust ning saada kiiremini juurdepääs kontole,” ütleb Pihelgas. “Mullu pöördus sellise kelmuseskeemi tõttu politseisse 193 inimest, kellele tekitati kahju kogusummas üle 624 000 euro.”

Investeerimispakkumisi tehakse näiteks vene ja inglise keeles. Libapangatöötajad kõnelevad peamiselt vene keeles. Kelmidele piisab, kui inimene natukenegi keelt mõistab – siis hakatakse juba juhiseid andma ja küsitakse inimeselt tema andmeid või ligipääsu arvutile.

Samas on politseinikud Pihelgase sõnul täheldanud, et libapangatöötajate ohvriks langevad rohkem just vene keelt kõnelevad inimesed. Põhjuseks võib olla, et eesti emakeelega inimesed teavad, et pangatöötaja peaks alati ka eesti keelt rääkima.
“Meile on pöördunud mitmed inimesed, kelle sõnul põiklesid kelmid vastu palvele rääkida eesti keeles, öeldes, et tema teenindab ainult vene keeles,” ütleb Pihelgas. “Samuti on kelmid üritanud veenda inimest, et too märkis ise suhtluskeeleks vene keele. Eesti pangatöötajad valdavad mitmeid keeli. Sellised vabandused ei ole usutavad. Eelmisel aastal teatati politseile ligi 170 sellisest juhtumist kogukahjuga 3,4 miljonit eurot.”

Samuti on endiselt kuum sõna tutvumisäpid ja sotsiaalvõrgustikud. Tutvusportaalis end noorte ja kaunite neidudena esitlevad kelmid suhtlevad nii inglise kui ka vene keeles. Alguses räägivad nad enda kogemusest investeerimisel ning pakuvad nõu ja abi. Mõni neist ütleb, et on investeerimiskonsultant, mõni väidab, et tal on kogenud mentor, mistõttu riskid madalad ja tulu garanteeritud.

Kelm võib vestlust ülal hoida mitu nädalat või isegi kuud, ning alguses rääkida tühjast-tähjast. Alles siis, muu jutu käigus mainitakse, et tegeletakse investeerimisega. Kui mees näitab ka ise üles huvi investeerida, selgitab naine üksikasjalikult, kuidas see käib, ja annab juhiseid, kuid rõhutab korduvalt, et soov investeerida peab olema mehe enda otsus. Alles pärast esimese ülekande tegemist muutub jutt pealetükkivamaks. Soovitatakse investeerida aina enam, et tulu suurem oleks.

Mullu alustas politsei Tallinnas ja Harjumaal kaheksa kriminaalmenetlust, kus kannatanud suhtlesid kelmidega Facebookis, Tinderis ja Mail.ru-s ning said kogukahju esialgsetel andmetel ligi 180 000 eurot.

Tasub ka meeles pidada, et enamasti asuvad kelmid välismaal, mistõttu on kaotatud raha tagasisaamine pea võimatu. Ka seda kasutavad kelmid, üritades juba petta saanud inimeselt ka teisel ringil raha välja petta, pakkudes seekord “abi raha tagasi saamisel”. Pihelgas toonitab, et selliseid jutte ei tohi uskuda, isegi kui näete mõnes foorumis või sotsiaalmeediagrupis häid kommentaare. Sellist tagasisidet jätavad kelmid ise.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

aivar
8. apr. 2021 00:08
Vinguge, õigustage, palvetage, anuge - olete rahvale niipalju sitta kokku keeranud ja väga palju raha varastanud, siis normaalse inimese ettepanek oleks selline - minga täiega Persse!
vaba raha ja igavus
5. apr. 2021 08:55
Eestlased peaks tegelt olema haritud inimesed veel vist isegi osatakse lugeda ja kirjutada mingil määral rehkendamist. Ilmselt probleemiks vaba raha ja lõputu igavus mis lihtsalt tapab veab arvuti manu. Järsku teat inimlikud suhted lähedus oleks abiks või siis metsaüksindus hea ustava aparaadiga klassikaline Gorbatšov pidev äärmiselt stabiilne. Samas vabat naine ja vabat mees miks mitte kinkida raha priilt kui toda pappi on vabalt. Vabat naise ja vabat mehe õigus on ju või kuidas. Igavus tapab aparaati vaja Gorbatšovi.
tihon
6. apr. 2021 10:24
Kodanlus on: pättide/kelmide/varaste/valetajate/mahhinaatorite Ühiskond! Pätid/kelmid on nn. ärisaladuste(varguste-) seadustega kaitstud! Miks NSVL/ENSV's polnud sellisel hulgal pätte? Seadused piirasid nende tegevust! Esimese kategooria petised on IT ja pangad! Neid teenendavad kaitsevad: advokaadid, kohtud, politse! Likvideerime kodanluse ▬ kaovad ka pätid/petised!