"Kui vanasti said inimesed tänaval petta, siis nüüd internetis."

Joosep Kaasik, Põhja prefekt
SEB analüütik Nestor: viirus kahjustas Eesti majandust vähem kui mujal Euroopas (0)
08. aprill 2021
Scanpix

"Hoolimata endiselt keerulisest olukorrast koroonarindel on majandusel läinud 2021. aastal pigem hästi. Hea on see, et suutsime viirust niivõrd kaua kontrolli all hoida, mistõttu jääb piirangute all tegutsemise periood tunduvalt lühemaks kui enamuses teistes Euroopa riikides," ütles SEB Panga majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Ta tõi välja üllatavana näiva seisukoha, et Eesti majandus on kriisist taastunud juba 2020. aasta maikuust saadik – tänane SKP tase ei jää ju kaugele kriisieelsest ajast.

Nestor viitas sellele, et juba eelmise aasta viimases kvartalis oli majanduslangus sisuliselt peatunud: kuigi SKP vähenes 2019. aasta sama ajaga võrreldes 1,2%, siis ilma põllumajandussektori seletamatut suurt langust arvesse võtmata, oleks SKP tase jäänud aastatagusega samaks.

Tema hinnangul on olnud üllatavalt hea ka senine majandusstatistika 2021. aasta kohta, mis näitab tublit kasvu nii tööstuses, ekspordis kui sisekaubanduses.

Siiski pidas analüütik vajalikuks toonitada, et tänavuse majanduskasvu numbri kujunemisel hakkab suurt rolli mängima ka baasefekt, ehk see, millega me praegust kasvu võrdleme. Meenutuseks: majandus oli üheprotsendises languses juba 2020. aasta I kvartalis ja II kvartalis kukkus SKP lausa 7%.

Sügis saabub II pensionisamba raha kulutamise tähe all

Nestori sõnul on oodata tänavuseks teiseks poolaastaks majanduse jõulist kasvu kiirenemist, seda eriti viimases kvartalis, kui hakatakse kulutama II pensionisamba säästusid.

Luminor Eesti peaökonomist Tõnu Palm pidas samuti aasta teises pooles oluliseks mõjuriks pensioni teisest sambast välja võetavaid summasid ning lisaks ka jõuliselt kasvanud hoiuseid.

Palm prognoosib, et SKP kasv küündib 2021. aastal 2,5 protsendini ja jõuab järgmisel aastal juba kindlalt 5 protsendini. Samuti avaldas ta arvamust, et järgmine aasta käivitub jõuliselt turism, tuge saab automüük ja kinnisvaraturg püsib aktiivne. Ehitus taastub järgmisel aastal.

Siiski sõltub analüütiku hinnangul kõik sellest, kui tõhusalt suudetakse viirus seljatada. “Võimalused on kiiremaks kasvuks järgmisel aastal olemas, kui vaktsineerimise tempo püsib hea. Väljavaade sõltubki vaktsineerimise tempost,” rõhutas Palm.

Analüütik tõi paralleeli Suurbritanniaga, kes plaanib avada majandust juba aprilli keskpaigast ning seda tänu tõigale, et enamus vanemaealistest on neil vaktsineeritud. Samuti saab USA saab tähistada 4.juuli iseseisvuspäeva juba piiranguteta.

Ka Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina näeb sügisese kasvuspurdi eeldusena kahte asjaolu – kas kriitiline osa Eesti kui ka lähiriikide elanikke saab vaktsineeritud ning kas teisest pensionisambast välja võetud raha suundub majandusse.

Piirangud pärsivad siiski väikest osa majandusest

Mertsina tõi olulise aspektina välja, et ehkki piirangutest räägitakse palju, siis tuleks arvestada, et need mõjutavad oluliselt väiksemat osa majandust, võrreldes sellega, mis peaks suutma kasvada.

Ta selgitas oma mõtet, et esialgsete hinnangute järgi mõjutavad käesoleva aasta piirangud ligi 15% Eesti majandusest. Sellele lisandub veel ligi 7% eelmisest aastast üle kanduvat mõju turismisektorile – peamiselt majutusele, reisiteenustele ja transpordile.

Seetõttu tuleb Swedbanki hinnangul sel aastal mõõdukas majanduskasv, mis järgmisel aastal oluliselt kiireneb. “Käesoleva aasta Eesti majanduspildi võiks jagada kaheks: aasta esimene pool tuleb koroonaviiruse leviku tõkestamiseks seatud piirangute tõttu nõrgem, kuid teisel poolel, eriti aga viimases kvartalis, ootame kiiremat majanduskasvu,” esitas Mertsina optimistlikult kõlava prognoosi.

Tema hinnangul peaks majanduskasvu toetama ka paranev välisnõudlus, mis võimaldab ettevõtetel rohkem eksportida. “Praegu võikski öelda, et riikide majanduskasv maailmas ei sõltu mitte niivõrd sellest, milline on nende raha- või eelarvepoliitiline tugi, vaid sellest, kui kiiresti nad suudavad oma elanikkonda vaktsineerida,” ütles ta.

Mertsina prognoosis, et ehkki käesoleva aasta esimene pool tuleb Eesti majanduses raskem, peaksime me teises kvartalis nägema baasefekti tõttu aastases võrdluses juba üsna tugevat SKP kasvu.

Majandust ergutavad nii välisraha kui kodumaised hoiused

Mertsina osutas, et välisrahade toel suurenevad valitsemissektori ja ettevõtete investeeringud. Samuti on nii ettevõtete kui ka eraisikute hoiused viimase aastaga palju suurenenud. “Need peidavad endas kuhjunud nõudlust, mis peaks vabanema kindlustunde paranedes. Sellel oleks siis täiendav positiivne efekt majandusele,” sõnas ta.

Väga oluline on tema hinnangul muidugi olukord tööturul, mis majanduse taastudes hakkab suurendama nõudlust tööjõu järele See aga omakorda vähendab tööpuudust ning hakkab tasapisi ka palgakasvu kiirendama.

Kõige kehvemad väljavaated on siiski Mertsina hinnangul välisturismil, mis ei sel ega järgmisel aastal kriisieelse tasemeni ei jõua. Küll aga peaksid majanduskasvu olulise panuse andma info-ja kommunikatsioonisektor ja töötlev tööstus.

Kokkuvõtvalt hoiatas analüütik siiski, et ehkki prognoos näitab lähiaastatel majanduse kiiret kasvu, tuleks arvestada, et mitmete oluliste tegurite mõju on raske veel täpselt hinnata ning prognoosidega seostuvad suured riskid – kasvõi vaktsineerimise ja pensionireformi täpne mõju majandusele. “Kuigi SKP kriisieelse tipu peaksime me ületama juba käesoleva aasta neljandas kvartalis, siis enne pandeemiat tehtud majandusprognoosi trendini me veel ei jõua,” märkis Mertsina.

 

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.