“Peame tegeme parema ajateenistuse, mis oleks arusaadavam ja vähem arulage, siis muutub ka suhtumine ajateenistusse,” ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem.
See, kui rahul on ajateenistuse läbinud noor teenistusega, on sõltuvuses teenistuse jooksul kogetuga, vahendas BNS uuringut.
Kaitseväe Akadeemia ja Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi koostöös valmis ajateenijate kompleksuuring, mis kajastab 2020. aastal reservi arvatud ajateenijate hoiakuid, arvamusi ja tagasisidet ajateenistusele. Tegemist on esimese sarnase kompleksuuringuga.
Tartu ülikooli empiirilise sotsioloogia professor Kairi Kasearu ütles neljapäeval uuringu tulemusi tutvustades ajakirjanikele, et viimase viie aastaga on muutunud ajateenijate profiil. Ajateenistusse astutakse nooremalt ning teenistuse alustajate seas on tunduvalt kasvanud kuni 19-aastaste ajateenijate osakaal. Eelmisel aastal oli 57 protsenti ajateenistusse astujatest kuni 19-aastased.
Ajateenistus isikliku avalduse alusel
Üha enam tullakse teenistusse isikliku avalduse alusel ning noored planeerivad teenistuse üldhariduse järgsesse perioodi, enne eriala või tööle siirdumist.
Kasearu tõi esile, et viimastel aastatel on kasvanud rahulolu teenistusega. Kui nelja aasta eest oli ajateenistusega väga rahul või pigem rahul 36 protsenti, siis 2020. aastal oli ajateenistusega väga rahul või pigem rahul 55 protsenti. Vastavalt on kahanenud ka nende osakaal, kes ei olnud ajateenistusega kas pigem või üldse mitte rahul, vastavalt 44 ja 27 protsenti.
Kasearu nentis, et ajateenijate rahulolu teenistusega kujundab eelhäälestus ning sellel on omakorda seos noorte eelneva kogemusega, näiteks tegevusest vabatahtlikuna või kuulumisega Kaitseliitu.
Sõbrad on peamiseks infoallikaks
“Peame tegeme parema ajateenistuse, mis oleks arusaadavam ja vähem arulage, siis muutub ka suhtumine ajateenistusse,” ütles Herem. Kaitseväe juhataja tõi esile, et noorte eelhoiakuid ajateenistusse kujundavad peamiselt sõbrad, tuttavad ja perekond.
Ka uuringu koostajad tõid esile, et sõbrad on noorte jaoks peamine infoallikas. See võib kaasa tuua aga negatiivsete kogemuste võimendamise ehk niinimetatud kõlakambri efekti.
Uuringu tulemustest selgub, et ajateenistuse üksikutele külgedele annavad keskmisest positiivsemaid hinnanguid need, kes jäid ajateenistusega rahule. Keskmisele lähedasi hinnanguid annavd need, kes näevad ajateenistuses nii positiivseid kui negatiivseid külgi ning keskmisest oluliselt madalamaid ajateenistusega rahulolematud vastajad.
Kõige tugevamini on üldrahuloluga seotud väljaõppele antud hinnang, seose tugevuselt jäävad teisele kohale suhted ülematega. Ka selgub uuringust, et rahulolematus on ülekaalus vaid varustuse puhul.
Kaitseväe juhataja tõi esile, et väljalangevus on aasta-aastalt vähenenud ja koondunud vähehaaval teenistuse alguspoolele. Kindralleitnant Herem seostas vähenenud väljalangevust sellega, et teenistusega rahul olevad noored ei otsi võimalusi teenistusest pääseda.
