Tasub vaadata, et valitsus liiga ulatuslike riiklike kulutustega hinnatõusule lisahoogu ei anna. Kehtestades seeläbi justkui kogemata täiendavat “inflatsioonimaksu."

Madis Müller, Eesti Panga president
Väikeettevõtjate esindaja Rits valitsusele: ootame kutset pardale (1)
10. aprill 2021
Ilja Matusihis/ Foto on illustreeriv

"Oleme põnevil, kas ja kuidas meid kaasatakse ning oleme pardale tulekuks jätkuvalt valmis. Kuna olukord on ajakriitiline, siis ootame kutset koos infoga, kellega suhelda ning mis ajaks meie nägemust ja ettepanekuid soovitakse," kommenteeris Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) president Heiki Rits peaministri Valge raamatu initsiatiivi. 

Peaminister Kaja Kallas esitas neljapäeval plaani ehk Valge raamatu, mille mõte on kaasata kogu ühiskonda, et otsustamine ei peaks käima ainult valitsuse käskude ja keeldudega.

“Manuaal – või ühiskonnaelu korraldamise kava ja poliitikakujundamise valge raamat – peaks olema ennetavalt igaks kriisiolukorraks. Olgu see sõjaolukord, pandeemia, suurõnnetus, on vaja vastavalt konkreetsele olukorrale ka lisadena juhised konkreetseteks tegevusteks. Samuti on loogiline, et selliste käsiraamatute koostamisel kuni pisidetailideni kaasatakse kõiki asjaosalisi,” rõhutas Rits.

Ta jätkas, et üleskutse kõiki pardale kaasata on arusaadav ning nii see peabki olema ning EVEA toetab sellist – mis siis et hilinenud – initsiatiivi. “Oluline, et lõpuks kaasatakse ka sõna otseses mõttes, mitte ainult näiliselt ja seda tehakse regulaarselt vastavalt muutunud olukorrale,” rõhutas ta vajadust kiiresti tegutseda.

Ettevõtjad ootavad värsket infot

Rits avaldas lootust, et kaasamisega tulev info lisatakse rubriikidesse “ME TEAME” ning “LÜHIAJALISED JA PIKEMAAJALISED TEGEVUSED”. Samuti juhtis ta tähelepanu, et kogu infot toetavad lisad saaks pidevalt värskendatud diagrammidega – hetkel on enamus seisuga detsember 2020.

Samuti osutas Rits, et detailide osa – lühiajalised ja pikemaajalised tegevused – peaks olema täpsema sisuga. Ta selgitas, et kui rubriigis “lühiajalised tegevused” on kirjas, et pakutakse meetmeid enim kannatanutele ja kõikidele tööturumeedet ning lisatoetust neile, kes tööturumeetmele ei kvalifitseeru, siis peaks olema kättesaadavad linkide või lisadena ka tingimused ja detailid.

Nõnda kooruksid tema hinnangul välja ka kitsaskohad: näiteks on kirjas, et lühiajaliselt pakutakse tööturumeedet, aga me teame, et sinna ei kvalifitseeru paljud; või siis meede neile, kes eelpool mainitud töötukassa meetmele ei kvalifitseeru, ent on on teada, et need ei kvalifitseeru ka muudele meetmetele.

Eraldi tõi ta välja näite vaktsineerimise kohta, kus on lühiajalise tegevusena kirjas, et korraldatakse kiire ja laiaulatuslik vaktsineerimine. Ritsi sõnul oleks oluline siin lisada link plaanile, millest kõik võiksid aru saada ning välja lugeda, kas, millal ja kuidas temani võiks vaktsiin jõuda.

Rits möönis, et see on hetkel alusdokument, mida siis koos hakkame koostama. “Kui see soov vastutust jagada on valitsusel tõsine, siis tuleks kaasamisel ka jagada alginfot – statistika, analüütika -, et saaksime maksimaalselt põhjendatud ettepanekuid ja lahendusi pakkuda,” soovis ta. 

Rits meenutas, et nad on seda korduvalt palunud kõikide nende lahendusettepanekute osas, mida on ettevõtjate nimel juba üle aasta teinud ning otsustajatele saatnud. EVEA pöördumiste arv ettepanekutega, mis käsitlevad nii toetusi kui piirangud, jääb 40-50 vahele.

Ta meenutas, et nad on saatnud ka põhjaliku ettepanekute paketi valitsusele kriisist väljumisstrateegia kohta ning on endiselt suhtluses ja omavad head ülevaadet ka ettevõtjate olukorrast praegusel hetkel. “Heal meelel vahendaksime seda infot otsustajatele, et nii valitsus kui ka seadusandja saaks võimalikult adekvaatse pildi ettevõtjate käekäigust ja vajadustest, mis annaks neile ka suuniseid edasiseks tegutsemiseks,” ütles EVEA president.

Majandusteadlane: praegune kriis on enneolematu

Tallinna Ülikooli ettevõtluse lektor Kristo Krumm ütles, et oleme üsna erandlikus majandusolukorras. “Tegemist on kriisiga, mille eripäraks ei ole mitte nõudluse, vaid hoopiski pakkumise ärakukkumine – tarbijad tarbiksid, aga ettevõtteid ei saa või ei tohi oma kaupu ja teenuseid müüa. Sellist olukorda polegi Eesti ajaloos varem olnud,” osutas ta anomaaliale. “Ja veelgi eripärasem on kriis selle tõttu, et kannatada on saanud otseselt meelelahutus, toitlustus ja turism, samas kui paljud muud valdkonnad toimuvad edukalt edasi.”

Rääkides peaministri poolt välja käidud Valgest raamatust, kus mainitakse süvenevat ebavõrdsust, siis siin see tema hinnangul avaldub. “Osad ettevõtlusharud on tuntavamalt halvemas seisus – nii ettevõtjad kui ka sektori töötajad – ning samas näiteks infotehnoloogia areneb kiirenevate sammudega,” märkis ta.

Edasi vaatles Krumm meetmeid, mida valitsuse ettepanekutes tuuakse. Tema sõnul on näha et just needsamad eelmainitud sektorid ongi peaasjalikult välja toodud ja see on mõistlik ning arusaadav.

“Turism koos kaasnevate teenustega moodustab arvestatava osakaalu meie SKP-st ja selle sektori äralangemine ongi peamine põhjus majanduslanguses, tööpuuduses ja ka sellest, et toetustest suur osa just sellesse sektorisse langeb. Seega ei ole selliste meetmete, mis aitavad meelelahutusel või turismil “august” välja ronida, midagi enneolematut ega ka taunitavat,” sõnas ta.

Siiski tõi Krumm välja, et kahjuks ei leidu valgest raamatust konkreetseid lahendusi ja selliseid, mis oleksid kuidagi väga uudsed. “Ikka sama jutt – toetame, kompenseerime, aitame. Peamiselt toetused ja laenud ning ka natuke ümberõpet ja koolitust,” osutas ta kitsaskohale. Siiski möönis teadlane, et sellise dokumendi sisuks ei olegi kohe pakkuda lahendusi, sest need tulevad aja jooksul ning oluline on välja joonistada raamistik, milline strateegia saab olema.

Krumm hoiatas, et selliste toetuste puhul on ohuks liigne sõltuvus riigi toetustest ning ettevõtluse moonutamine, sest kui välditakse pankrotte, siis sellega võidakse elus hoida mittetoimivaid ja mitte jätkusuutlikke ettevõtteid, mis on oht tervele konkurentsivõimele. “Ka laiemalt satuvad liiga paljud ettevõtted otseselt riigi toetuste “lõa” otsa,” lausus ta.

Krumm möönis siingi, et vahel ongi ainult kaks varianti – kas panna ärid täiesti kinni või hoida neid kunstlikult elus. “Ettevõtted pole ju süüdi selles, et neil majandustegevust ei toimu,” märkis ta.

Riigilaenud tekitavad võimendusefekti

Krumm nägi ka ohtu otsetoetustes, mida rahastatakse riigilaenust. “Riigilaenude loogika seisneb võimenduse efektis. On suur vahe, kas maksta raha otse lõpptarbijale või suunata see majandusse läbi ettevõtluse,” rõhutas ta. Teadlane tõi näite, kus riik tellib suuremahulisi investeeringuid läbi erasektori, millega võimendub laenatud raha riigieelarves kordades, sest igas etapis makstakse palkasid ja maksusid, mis omakorda jõuavad riigikassasse tagasi ning lõpptulemusena majandusse süstitud raha võimendub esialgsest kordades suuremaks.

“Mida vähem on neid lülisid, mida raha läbib, seda vähem seda ka riigieelarvesse tagasi jõuab. On väga kahju, kui kogu riigilaen läheb otse pensioniteks või palkadeks. Seega võime olla olukorras, kus avaliku sektori laenukoormus on väga kõrge, aga heaolu ja majanduskasv on täpselt sama, mis ennegi,” hoiatas ta. 

Krumm pakkus olukorrale ka lahenduse: rohkem laenuraha suunata läbi riigi investeeringute erasektorisse, tehes suuri tellimusi – teed, raudteed, sillad ja muud infrastruktuursed rajatised. “Probleem on muidugi, et kuidas sa ikka turismi toetad riigipoolsete tellimustega. Kui ikka riik on lukus ja turiste ei tule, ei saa seda ka kuidagi otseselt stimuleerida,” märkis ta.

Kokkuvõtlikult osundas teadlane sellele, et oleme sellises surnud seisus – need sektorid, mida oleks vaja aidata, ei saa muud moodi jalgu alla tagasi, kui läbi otsetoetuste, samas nendele valdkondadele, kust tekiks otsene võimendusefekt, toetusi ei jagu.

Toetama peaks innovaatilisi algatusi

Ta lisas, et Valge raamatu ideedest saab välja lugeda, et püütakse toetada ja arendada selliseid algatusi, mis muudaks majandusstruktuuri ja looks innovatsiooni. “Vot see oleks nüüd meie riigi võimalus. Alati räägitakse, et iga kriisi tuleb osata ära kasutada. Meie võimalus oleks nüüd arendada jõuliselt neid valdkondi, mis on Eestile ja Eesti ettevõtjatele jõukohased. Digimajandus, digilahendused, keskkonnasäästlikkus, uued tehnoloogiad – kõik see on hetkel vast parim väljakutse, mida kriis meile pakub,” rõhutas Krumm. 

Ta ärgitas ära kasutama ja senisest jõulisemalt toetama ettevõtteid ja ettevõtlikke inimesi, kes suudavad ja tahavad digi- ja IT vallas midagi korda saata. Tema sõnul on selge, et meie ei suuda kunagi luua kümnete tuhandete töötajatega tootmist, mis polegi otsene eesmärk. 

“Eesti eripära ja trump maailma majanduse kontekstis on pakkuda tarku lahendusi, see on meie parim tulevik. Iga valdkond, kus tegutseme, ka põllumajandus, energiasektor, tootmine võiks lähitulevikus olla üles ehitatud täiesti uutmoodi ja parimal kaasaegsel tasemel,” osutas ta. 

Krumm tõi hea näitena Hollandi, kes suutis luua sisuliselt IT-l põhineva köögiviljakasvatuse sektori. “Meiegi võiksime sellest kriisist ajendatuna luua oma digilahendused mistahes valdkonnas – sinna tuleks jõud ja ideed suunata,” soovitas Krumm.

Palts: ettevõtjad ootavad konkreetset plaani

Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts ütles, et valitsuse poolt neljapäeval esitatud ühiskonnaelu korraldamise kava annab üldsusele ülevaate üldistest põhimõtetest ja suundadest, kuidas erinevaid otsuseid vastu võetakse tervisekriisi eri etappides. Samuti saab üldsõnaliselt teada, mis täna töös on ning kuhu suundutakse. Tema sõnul on positiivne, et kirjeldatakse erinevaid samme, mida riigi poolt nii ettevõtjate, hariduse kui tervikuna avaliku elu toimimiseks soovitakse teha või peetakse oluliseks. “Kindlasti on ka sellist ühiskondlikku kokkulepet vaja tekitada. Ettevõtjate ootus on täna siiski pigem suunatud sellele, et oleks plaan, mis on konkreetne ning sisaldaks võimalikult konkreetseid numbreid ja tingimusi, millal toimuvad piirangute leevenemised või ka karmistamised. Täna raamatus neid kirjas ei ole,” osutas ta probleemile.

Paltsi sõnul oli paljudel ettevõtjatel kava suhtes ootus, et tekib selgem arusaam, milliseid näitajaid peab jälgima, et planeerida oma äritegevust tulevikus. “Praegusel hetkel kahjuks raamat sellistele otsustele otseselt kaasa ei aita, kuid loodame, et selleni samuti lähiajal jõutakse,” ütles Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor.

Peaminister: soovime plaaniga kaasata kogu ühiskonda

Peaminister Kaja Kallas tutvustas neljapäeval riigikogu ees koroonaviiruse leviku tingimustes ühiskonnaelu korraldamise kava, mis kirjeldab otsuste langetamise põhimõtteid ja vajalikke tegevusi, et Eesti elu saaks koroonakriisist taastuda.

Tema sõnul avaneb täna avalikule kooskõlastusele saadetud ja ka riigikogule esitatud kavas laiem plaan, kuidas võiksime edaspidi ühiskonnana koroonaviiruse kontekstis toimida ja tugevamaks saada, ning ettepanekud, kuidas võiks ohu vähendamiseks käituda riik, iga inimene, organisatsioon ja ettevõte.

Peaministri sõnul ei ole eesmärk tekitada olukorda, kus valitsus seab inimestele, ettevõtetele ja organisatsioonidele ülevalt alla põhimõttel tingimusi. “Vastupidi, me tahame kaasata kogu ühiskonda, et kõik ja igaüks tunnetaksid oma rolli ja vastutust viiruse leviku vähendamisel. Soovime, et kõik Eestimaa elanikud ja siin tegutsevad katusorganisatsioonid ja ettevõtted saaksid kaasa mõelda ning omalt poolt panustada konstruktiivsete ideede ja ettepanekutega, kuidas võiks valdkondlikult ühiselt tegutseda, et viiruse levik üle käte ei läheks. Keegi ju ei taha, et nende asutus, ettevõte, organisatsioon või kogu valdkond kinni pandaks – kõik on piirangutest väsinud,” ütles ta.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

lugeja
10. apr. 2021 18:31
https://www.postimees.ee/7036731/ekspertkogu-soovitab-valitsusel-kasutada-koroonakriisi-majanduse-umberstruktureerimiseks Ekspertkogu liikmed on: Raul Eamets, Ardo Hansson, Alo Ivask, Väino Kaldoja, Erki Kilu, Arno Kütt, Toomas Luman, Kadri Männasoo, Piret Mürk-Dubout, Peep Peterson, Jaan Pillesaar, Indrek Neivelt, Kai Realo, Ivo Suursoo, Kadri Ukrainski, Enn Veskimägi ja Heiki Rits. https://www.pealinn.ee/newset/firmad-ja-ametiuhingud-kutsuvad-riiki-appi-huvitama-karantiinilehti-n265344