Mikkeli muuseumisse on koostöös Hispaania Suursaatkonna ja Pedrazas asuva Ignacio Zuloaga muuseumiga jõudnud valik tuntud hispaania maalikunstniku Ignacio Zuloaga töid.

9. aprillil külastas publikule veel suletud näitust Hispaania välisminister ning sündmusest oli võimalik osa saada veebiülekande vahendusel.

Näitusega tähistatakse 100 aasta möödumist Eesti ja Hispaania diplomaatiliste suhete loomisest. Selle puhul tegi ametliku visiidi näitusele ka Hispaania välisminister Arancha González Laya. Videot välisministri visiidist saab vaadata Mikkeli muuseumi Facebooki lehel.

Ignacio Zuloaga valimine Hispaania kunsti saadikuks ei olnud juhuslik: tegu on Hispaania maalikoolkonna traditsioonide viimase viljelejaga, kelle looming, tegevus kollektsionäärina ning Hispaania pärandi tutvustamine mängisid suurt rolli Hispaania kultuuri säilimises ja rahvusvahelises tuntuses. Baskimaalt pärit Zuloaga arenes Pariisi-õpingute ajal modernseks kunstnikuks, kuid võimsa äratuntava stiiliga meistriks kujunes ta Andaluusias ja Kastiilias töötatud aastatel. Zuloaga kodumaa-armastusest ja rahvusliku identiteedi otsingutest kantud kunst on tänapäeval taas aktuaalne. “Kunstniku sümbolitest ja tsitaatidest küllastunud maalid räägivad veetleva loo Hispaania kultuuri olemusest – flamenkost, härjavõitlusest, samas aga toob ta portreede galerii esile uuema aja Hispaania vaimuelu suurkujusid. Zuloaga tunnetas Hispaania eri piirkondade omapära ja väärtusi, mida püüdis peegeldada ka oma loomingus. Just seetõttu tegi Hispaania suursaadik Eestis Teresa Orjales Vidal Eesti Kunstimuuseumile ettepaneku tutvustada Hispaania 20. sajandi kunsti just Zuloaga loomingu kaudu,” kommenteeris näituse tagamaad kaaskuraator, Mikkeli muuseumi direktor Aleksandra Murre.

Näituse kuraatori ja Ignacio Zuloaga muuseumi direktori Carlos Alonso Pérez-Fajardo jaoks on Mikkeli muuseumi näitus eriti oluline, sest see on esimene pikemas rahvusvaheliste näituste reas: “Oleme Zuloagat eksponeerinud Hispaanias ja näitusi saadab iga kord väga suur publikumenu, kuid väljaspool Hispaaniat pole tema looming praegu nii tuntud. Ootame huviga Eesti vaataja vastuvõttu. Kuna eestlaste jaoks on Hispaania maana ilmselt tuttavam kui Zuloaga kunst, oleme näitusele valinud mitmeid maastikke, mida kunstnik sageli nimetas oma autoportreedeks, sest kodumaa ja selle inimesed olid Zuloaga kõige olulisemaks inspiratsiooniallikaks.”

Näitus on eriline, kuna Hispaania kunsti on Eestis eksponeeritud harva. “Kuigi teame, et Zuloaga jõulised maalid olid tuttavad ka eestlastele – Friedebert Tuglas mainib neid korduvalt oma kuulsas reisikirjas “Teekond Hispaania”, siis 20. sajandi teine pool tähendas keerulisi aegu nii Eesti kui ka Hispaania jaoks ning katkesid varasemad sidemed ja teadmine kauge maa kultuurist,” kirjeldab Murre.

Näitus toimub koostöös Ignacio Zuloaga muuseumiga, mis asub Kastiilias Pedraza keskaegses kindluses, mis on alates 1920. aastatest kuulunud Zuloaga perekonnale. Muuseumi asutajaks oli kunstniku lapselaps María Rosa Suárez Zuloaga (1938–2021), kelle jaoks oli tähtis, et Ignacio Zuloaga eluajal Euroopas ja Ameerikas aktiivselt eksponeeritud tööd jõuaksid taas laiema publikuni kogu maailmas.

Näitust saadab rikkalikult illustreeritud kataloog, mis ilmus kahe raamatuna, eesti-hispaania- ja inglise-venekeelsena, sisaldades artikleid Hispaania kunsti ja Zuloaga loomingu asjatundjatelt.

Näitus “Zuloaga. Hispaania hing” jääb avatuks 5. septembrini 2021.