"Inimene peaks saama pühendada end lihtsalt oma elu elamisele. Linnaasutused peaksid olema heas mõttes justnagu nähtamatud – osutades linnakodanikule teenust nii, et nad ise meeldegi ei tule."

Tallinna linnasekretär Priit Lello
HARIDUSMINISTER LIINA KERSNA: Kedagi ei tohiks halbade hinnete pärast koolist välja arvata (0)
12. aprill 2021
Scanpix

"Kindlasti ei tohiks praegu ühtegi last koolist välja arvata tema halvemate õpitulemuste tõttu. Vastupidi, neid lapsi on vaja aidata," räägib intervjuus Pealinnale haridusminister Liina Kersna (41). "Oleme juhtinud õpetajate ja koolijuhtide tähelepanu vaimse tervise hoidmisele. See tähendab muuhulgas, et õpetajatel tuleks eelistada pigem kujundavat hindamist ja toetada eelkõige õppimist, mitte sooritamist."

Koroona toodud koduõppe kohta on vanematel, õpetajatel ja õpilastel vastakad arvamused. Seetõttu uuris Pealinn, kuidas suhtub selle korraldusse haridusminister ise.

Paljud lapsevanemad nurisevad, et õpetaja annab tunnis vaid  ülesanded kätte, aga hindab täie rauaga. Ehk et vanemad peavad õpetaja töö ära tegema ja lapsi premeeritakse liiga range hindamisega. Kuidas sellesse suhtute?

Eks me püüame kõik parimal moel pandeemia tingimustes hakkama saada, andmata järele hariduse kvaliteedis. Lapsed ja noored ning nende õigus haridusele, tugiteenustele ja vajadusel ka koolilõunale on meie põhitähelepanu all.

Õpet korraldab kool ning murest tasub esmalt alati õpetajale või koolile teada anda. Laps võib sõltuvalt oma vanusest ja senistest õpiharjumustest vajada ka suunamist, et päevakavast kinni pidada ning ülesandeid planeerida. Samuti tehnilist tuge jm lapse vajadustest tulenevat, mida saab pakkuda vanem. Õpetamise töö on ikka õpetaja ülesanne. Ka distantsõppel tuleb kõigile õpilastele pakkuda arenguks sobivat keskkonda ja juhendatud õpet. Praeguses olukorras tähendab juhendatud õpe, et kokkulepitud veebikeskkonnas hoiavad õpetajad iga koolipäev õpilastega kontakti, selgitavad neile vahetult õppeteemasid ning annavad selgeid õpijuhiseid ja tagasisidet.

Ekraani ees veedetud aja ning iseseisvate ülesannete vahel tuleb leida tasakaal.

Ekraani ees veedetud aja ning iseseisvate ülesannete vahel tuleb leida tasakaal.  Oleme pööranud õpetajate ja koolijuhtide tähelepanu vaimse tervise hoidmisele. See tähendab muuhulgas, et õpetajatel tuleks eelistada pigem kujundavat hindamist ja toetada eelkõige õppimist, mitte sooritamist.

Kas algklasside lastele peaks panema hindeid, näiteks ka ühtesid ja kahtesid? Kas on normaalne, et õpetaja halvustab last klassi ees?

Algklassilastel õpiharjumused ja suhtumine õppimisse alles kujunevad, mistõttu on sel ajal eriti oluline anda toetavat, julgustavat ning edasiviivat tagasisidet. Õpetaja tagasiside õpilasele peab olema õpilase arengut ja õpimotivatsiooni toetav. Kriitika võib olla edasiviiv, kui see on konstruktiivne. Kui tegemist on halvustamisega, võib see oluliselt mõjutada õpilase enesekindlust ja suhtumist õppimisse laiemalt.

Kas on normaalne, et kool ootab vanematelt rahalisi toetusi? Kas need hakkavad mõjutama hindeid?

Eesti haridussüsteemis on laste hinnete ja vanemate rahakoti sidumine lubamatu.

Kui palju vajaksid õpetajad koolitust, et teha paremaid distantsõppe tunde? Mis hinde paneksite meie õpetajatele ja kui ebaühtlase tasemega on meie koolid?

Kui aasta eest oli olukord kõigi jaoks uus ja ootamatu, siis nüüd on valdavalt leitud toimivad lahendused. Eestis on õpetajal oma töö korraldamiseks üsna vabad käed, küll aga peab ka distantsõpe olema juhendatud õpe ehk juhendatud õppe osakaal peab olema iseseisvast tööst suurem. Haridus- ja noorteamet on eelmisel ja sel õppeaastal korraldanud järjepidevalt virtuaalseid koolitusi ja veebinare, mis käsitlevad muuhulgas eri distantsõppeks sobilikke keskkondi ja -vahendeid. Samuti pakutakse koolidele haridustehnoloogi seminar-konsultatsioone. Ülevaate kõigist veebinaridest jm abimaterjalidest koolidele ja õpetajatele leiab ameti veebilehelt: https://harno.ee/distantsope.

Nii nagu tavaõppes, on ka distantsõppe puhul õpilasi, kellele see hästi sobib, aga ka neid, kes kipuvad teistest maha jääma või ei osale koolitöös sootuks.

Õppetööst kõrvalejäämine on distantsõppe ajal suur oht, millele tuleb aegsasti reageerida nii kodul kui ka koolil.

Õppetööst kõrvalejäämine on distantsõppe ajal suur oht, millele tuleb aegsasti reageerida nii kodul kui ka koolil. Kindlasti ei tohiks täna ühtegi last koolist välja arvata tema halvemate õpitulemuste tõttu. Vastupidi, neid lapsi on vaja aidata.

Peredele soovitame õppetööga seotud murede puhul esmalt pöörduda õpetaja poole. Kuigi koolid on distantsõppel, on siiski säilinud paindlikkus. Ka praegusel distantsõppe  ajal on vajadusel võimalik lapsel koolis õpetajaga kohtuda, et osaleda konsultatsioonides ja saada praktilist õpet. Samuti on õpilasele ja perele toeks koolide tugispetsialistid ning Rajaleidja, MTÜ Peaasi ja lasteabi nõustajad.

Ka vanemate digimahajäämus suurendab laste kooliprobleemide kuhjumise riski. Kas koolidel ja ministeeriumil on lahendusi pakkuda neile, kel kodus vähe arvuteid või kelle vanemad ei suuda aidata piisavalt?

Distantsõppe ajal on eriti teravalt esile kerkinud vajadus toetada peresid, kus puudub veel distantsõppeks vajalik seade või internetiühendus. Omavalitsused on koos lastekaitse liiduga eelmisest kevadest kaardistanud peresid, kellel on nende probleemide tõttu distantsõppes osalemine keeruline. Koostöös  lastekaitse liiduga jõuab koolideni distantsõppeks 1254 arvutit, mille hankimist toetas ministeerium 400 000 euroga. Suurem osa ehk ligi 1000 arvutit jõudis märtsis juba koolideni ning ülejäänud tarnitakse aprillis. Lisaeelarvest on koolide jaoks arvutite soetamiseks ette nähtud veel 0,5 miljonit eurot, mille eest saab soetada ligi 1400 arvutit. Kokku toetab ministeerium ligi 2700 arvuti ostmist. Miljon eurot on kavandatud parema internetiühenduse jaoks.

Tuntud õpetaja Lauri Leesi väidab, et digiõppes suudavad õpetajad vaid kümme protsenti infost õpilaseni viia. On probleem tõesti nii tõsine?

Seni Eestis tehtud uuringutes on küsitud õpetajate, vanemate ja õpilaste endi hinnanguid distantsõppe tõhususe ja õppimisega toimetuleku kohta. Selle põhjal võib öelda, et nii nagu tavapärase õppekorralduse puhul on õpilaste edasijõudmine erinev, on see ka distantsõppe tingimustes. Näiteks Tallinna Ülikooli distantsõppe uuringus hindas 41% õpilastest distantsõppe tõhususe võrreldes varasema õppekorraldusega samaks, 31% leidsid, et distantsõpe on võrreldes tavaõppega tõhusam ja 28% õpilastest pidas  distantsõpet vähem tõhusaks. Vähem kui pooled õpetajatest ehk 42% arvasid, et võrreldes tavapärase õppega omandasid õpilased ainekava materjali vähem. Pooled vanematest hindasid lapse toimetulekut võrreldes tavapärase õppega samasuguseks, lapse toimetulekut hindas paremaks ligi kolmandik ning halvemaks umbes viiendik vanematest. Uuring näitab, et õpiraskustes õpilaste arv on distantsõppe ajal kasvanud, teisalt hindas 65% vanematest ja 76% õpetajatest, et lapsed on distantsõppe ajal õppinud uusi oskusi, mida nad muidu poleks saanud õppida. Ülikooli uuringust selgus, et 60% õppijatest ja ka õppejõududest eelistaksid tulevikus kombineeritud õpet.

Õpetajate ühenduse koordinaator Madis Somelar rõhutas samas, et hariduslik lõhe hakkas Eestis tekkima juba enne koroonat. Ja et 15 000 õpetajal on ainult keskharidus ja nad pole piisavalt kogenud. Kuidas seda olukorda lahendada?

Õpilased õpivad erineva tempoga, kooli ülesanne on jälgida, et iga õpilase potentsiaal saaks välja arendatud parimal moel. PISA 2018. aasta testi tulemused näitavad, et Eestis on palju õpilasi, kes vaatamata pere kehvemale taustale saavad kõrgeid tulemusi ning omandavad väga häid teadmisi ja oskusi. See tähendab, et koolid teevad head tööd ka õpilastega, kes vajavad püsivat või ajutist tuge. Eestis õpilaste tulemused erinevad rahvusvahelises võrdluses kooliti vähe. Eesti põhikoolid annavad ühtlaselt head haridust.

Distantsõppes on eriti oluline kooli ja perede koostöö, et õpilane takistuste korral võimalikult kiiresti tähelepanu ning abi saaks.

Distantsõppes on eriti oluline kooli ja perede koostöö, et õpilane takistuste korral võimalikult kiiresti tähelepanu ning abi saaks.
Eesti üldhariduskoolides töötab üle 16 000 õpetaja. Nende hulgas on erineva ettevalmistuse, oskuste ja kogemustega inimesi. EHIS-e andmetel on neist 904-l keskharidusele vastav kvalifikatsioon. Õpetajaamet eeldab head ettevalmistust, pidevat enesetäiendust, kogemust ning mitmeid spetsiifilisi isikuomadusi. Tuleb arvestada asjaolu, et kui koolijuht kehtivatele nõuetele vastavat õpetajat avaliku konkursiga ei leia, siis võib ta samuti kuni üheks aastaks tööle võtta inimese, kellel on vähemalt keskharidus. Samal ajal peab olema koolijuht veendunud, et tööle võetava inimese kvalifikatsioon ja pedagoogiline kompetentsus on piisavad, et tagada kooli õppekavas määratud õpieesmärkide täitmine ning õpitulemuste saavutamine.

Kuidas on plaanis õpetajate põuda leevendada ja õpetamise kvaliteeti tõsta? Kui õpilaste vahel on juba esimesse klassi astudes terav konkurents, siis õpetajate vahel see puudub, sest õpetajaid ei jätku. Kuidas see mõjutab õpetamise kvaliteeti?

Esimese klassi katsete vajalikkus on alati debatikoht. Igal juhul on oluline, et lastele oleks tagatud võimalus käia kodule lähimas koolis. Õpetajate järelkasv ning olemasolevate õpetajate toetamine on oluline, sest õpetamise eestvedaja on ikkagi õpetaja. Erilist tähelepanu on vaja pöörata alustavale õpetajale.

Rõõmu teeb, et viimastel aastatel on konkurss õpetajaks soovijate vahel kasvanud. TÜ õpetajaerialadele esitati 2020. a 2096 avaldust, mida on ligi 200 võrra rohkem kui aasta tagasi. TLÜ-s laekus haridustöötajate õppeks kokku 1783 avaldust, mis on peaaegu 300 võrra rohkem kui 2019. aastal. Ka aineõpetajate puhul on mitmel erialal näha väikest tõusu.

Suure töö õpetajate järelkasvu nimel on ära teinud ka riigikogu kultuurikomisjon. HTM-i eestvedamisel käib praegu koos töörühm, aprilli lõpuks valmib õpetajate järelkasvu ja jätkusuutlikkuse tegevuskava. Täpsemalt saab mõtetest rääkida mais.

Riigil on plaan suunata kolmandik põhikooli lõpetajatest  kutsekoolidesse, samas leiab ministeerium, et pole mõistlik piirata juurdepääsu üldkeskharidusele, sest keskhariduse mõju elukaarele on positiivsem. Kas me seega peaks soodustama siiski keskharidust?

Koolide autonoomia on meie haridussüsteemi tugevus. Hariduse arengukavas aastateks 2021-2035 on kirjas, et õpivõimalused peavad olema valikurohked ja kättesaadavad. Haridussüsteem peab pakkuma sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel. Sujuv liikumine haridustasemete ja -liikide vahel tähendab ka sujuvaid võimalusi ühendada keskharidus ja kutse omandamine. Tulevikus võiks aina rohkem noori omandada lisaks keskharidusele kutseoskusi. Samuti saavad keskenduda kutseõppele need, kelle jaoks on parem valik just nimelt see tee.

Kava näeb ette, et Eestis on pädevad ja motiveeritud õpetajad ja koolijuhid, mitmekesine õpikeskkond ja õppijast lähtuv õpe ning õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu vajadustele. Kõige selleni saame jõuda vaid koos.

Kas gümnaasiumi riigieksamid algavad ettemääratud ajal, s.o 19. aprillil? Kui algavad, siis kuidas tagada ohutus? Kas poleks võinud kasutada eelmise aasta kogemust korraldada riigieksamid vabatahtlikkuse alusel? Kas olete arvestanud võimalusega eksamid kooli lõpetamisest lahti siduda? Just selle aasta lõpetajad on eriti palju kannatanud viiruse tõttu ja seetõttu erilise pinge all.

Esimene riigieksam on 19. aprillil toimuv eesti keele eksam. Teadusnõukoda hindas, et kui me kasutame eksami korralduses kõiki ohutusmeetmeid, siis ei ole eksami tegemine nakkusohtlik tegevus. Lisaks arvestasime ka teadusnõukoja soovitust anda eksami sooritajatele võimalus testimiseks.

Valitsus on kiitnud heaks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuse eelnõu, mis lubab sel õppeaastal muuta vajadusel eksamite toimumise aegu ning korraldada täiendavaid lisaeksameid neile, kes eksami ajal olid haiged või isolatsioonis.

Meie eesmärk on, et ühegi lapse kool ei jääks covidi tõttu lõpetamata.

Meie eesmärk on, et ühegi lapse kool ei jääks covidi tõttu lõpetamata. Oleme väga paindlikud. Samuti on arutelu all võimalus, et eksamid ei ole ka sel aastal, sarnaselt eelmisele aastale, lõpetamise tingimuseks. Tegime sel teemal riigikogu menetluses olevasse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusesse.

Riigieksamite korraldamine ka praegusel heitlikul ajal on siiski tähtis, sest neid on vaja järgmistesse koolidesse kandideerimisel, sh rahvusvahelistesse ülikoolidesse. Kindlasti jälgitakse eksameid läbi viies kõiki ohutusnõudeid – õpilased istuvad hajutatult, liikumisi reguleeritakse, kantakse maske  ja desinfitseeritakse käsi.

Miks Eesti on koolikiusamise poolest Euroopas esirinnas? Kuidas konkreetselt seda lahendada?

PISA 2018. a tulemuste pinnalt on Eesti koolikiusamise näitaja OECD riikide keskmes (õpilaste protsent, kes ütlesid, et neid kiusati vähemalt paaril korral kuus: OECD keskmine 23%, Eesti tulemus 25%). Probleemile tähelepanu juhtimiseks ja lahenduste leidmiseks on välja töötatud programme ja sekkumisi, mis on paljudes lasteaedades ja üldhariduskoolides viimase kümne aasta jooksul kasutatud. Näiteks lastekaitse liidu programm Kiusamisest vabaks!, SA Kiusamisvaba Kool KiVa-programm, Tartu Ülikooli eetikakeskuse projekt Hea kool, tugiõpilasliikumine TORE (Tugiõpilaste Oma Ring Eestis), Vaikuseminutid, tervise arengu instituudi VEPA käitumisoskuste mängu programm), õpilasesinduste liidu projekt Salliv kool, SA Archimedese programm Hooliv klass jt. Algatuste eesmärgiks on peamiselt kiusamiskäitumise ennetamine, efektiivne sekkumine ning asjaosalistele teema olulisuse teadvustamine.

Koolikiusamise kohta on Eestis kogutud erinevaid andmeid. Näiteks kooliõpilaste tervisekäitumise uuringuga (TAI, 2019) leiti, et rohkem kiusatakse kehvema õppeedukusega õpilasi ning nad osalevad ka ise teiste kiusamises rohkem. Laste hälbiva käitumise uuringu järgi mängivad olulist rolli aga muud koolikeskkonna tegurid, näiteks suhted õpilaste ja õpetajate vahel ning üldisem koolikultuur. Selleks, et paremini mõista koolide valmisolekut kiusamisennetuse tööks ja sellega seonduvaid praktilisi probleeme on haridus- ja teadusministeerium tellinud uuringu, mis valmib 2022. a alguses, kus käsitletakse võrdlevalt madala ja kõrge tajutud kiusamise määraga koolides eri kiusuennetus- ja sekkumistegevuste ning -programmide efektiivsust ja haridustöötajate hoiakuid ja kogemusi kiusamise ennetamisel ja lahendamisel. Uurimistulemustest lähtuvalt töötatakse välja juhendmaterjalid ja toetusmeetmed koolidele ning tehakse muudatused haridustöötajate esma- ja täienduskoolituses.

BELOBROVTSEV: Õpilased saavad oma koolis teha eksamieelse koroonatesti

“Leppisime Tallinna koolijuhtidega kokku, et õpilased, kes koroonatesti tegema tulevad, saavad seda teha oma koolis,” ütles  abilinnapea Vadim Belobrovtsev. “Testimine toimub kolm päeva enne eksamit ja selle viivad läbi kooliõed.”

Kõik aprillis riigieksamite sooritajad saavad lasta teha enne eksamit kurguloputusvedelikust võetava PCR koroonatesti, mis on testitavale kõige mugavam ja täpsem lahendus ning testimine on eksaminandile tasuta.

Tallinna koolide õpilased saavad testi teha kolm päeva enne riigieksamit oma koolis. Testimine korraldatakse koostöös Synlabiga ning protseduuri viivad läbi kooliõed. “Meie koolid on selleks valmis. Eesti keele riigieksami sooritajate test toimub 16. aprillil ja järgmise päeva pärastlõunaks on testitulemus käes,” ütles Belobrovtsev. “SA Tallinna Koolitervishoid, kellega pidevalt koostööd teeme, hakkab protseduuri läbi viima. Kooliõed hoolitsevad, et testid oleks tehtud õigesti ja tulemused usaldusväärsed.”

Proovi võtmine tuleb korraldada nii, et ruumi täituvus oleks 25%, siseruumides tuleb kanda maski ning järgida 2+2 reeglit.

Positiivse testitulemusega õpilased peavad jääma eneseisolatsiooni ning 19. aprillil nad eksamit sooritada ei saa, kuid neile pakutakse võimalus sooritada lisaeksam, mis toimub juba mais. Sama süsteem kehtib ka 21.-23. aprillini toimuva eesti keel teise keelena riigieksami ning 24. aprillil toimuva inglise keele tasemeeksami puhul.

Kuidas kooliaasta tänavu lõpeb, veel selge ei ole. “Teame, et praegu on kõikides koolides 100% distantsõpe ja see kestab arvatavasti 25. aprillini, mil tulevad valitsuselt uued otsused,” selgitas Belobrovtsev. “Seda, millised need otsused on, ei tea ju veel keegi. Ühelt poolt loodame, et lapsed saavad veel sel aastal koolimajja minna, aga loomulikult on olemas ka variant, et seda ei juhtu ja õppeaasta lõppebki distantsõppega.”

 

Kust saavad õppimisega kimpus õpilased ja vanemad abi?

• Tallina õppenõustamiskeskusest Martsa 2 või Tondi 40. Telefonid 5804 8259, 5671 5802. Vaata https://tonkeskus.ee

• Mures last, noort ja lapsevanemat saavad aidata haridus- ja noorteameti Rajaleidjate nõustajad, kes pakuvad nii video- kui telefoninõustamist. Samuti leiab veebilehelt vestlusakna, kus küsida nõu kirjalikult. Kirjalik e-nõustamine toimub esmaspäevast reedeni kell 10-14. Oma küsimusi ja mõtteid saab jätta ka teistel aegadel ning neile vastatakse esimesel võimalusel.

• Laste abistamise nimel tegutsevad ka MTÜ Peaasi ja Lasteabi. Peaasi.ee pakub noortele vanuses 16-26 vaimse tervise teemal nõustamist videosilla või kirjaliku e-nõustamisena. Lasteabi telefon 116111 on suunatud igas vanuses lastele ning töötab 24/7. Lasteabi pakub ka võimalust suhelda veebi-chati vahendusel.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.