"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Kooli ja vanematega sõlmitud leping aitab noortel uimastitest ja peksmistest hoiduda (0)
12. aprill 2021
Scanpix

"Kõigepealt peksin endast nooremat tüdrukut, sest igatsesin oma poisi heakskiitu. Kui aga sain 15, leidus mul harva kaineid päevi, mil kooli jõudsin," meenutab nüüdseks juba täisealine Kätlin. Neiu sõnul oleks kõike seda saanud ära hoida, kui tema koolis oleks olnud leping õpilaste, kooli ja vanemate vahel, mis oleks pannud noori teistmoodi käituma.

Kätlin oli lapsena hoolas õpilane, käitumiselt koolis eeskujulik ja õppmises nelja-viieline. 14-aastasena armus ta aga koolis  populaarsesse poissi Kevinisse, kes oli temast kolm aastat vanem. Rikkast perest pärit Kevin oli ühtaegu vihatud, kardetud ja austatud, sest ta kuulus paljusid õpilasi hirmu all hoidnud jõuku. See kamp tellis internetist Eestis ebaseaduslikku mokatubakat ehk snussi ja “ravikanepit” ning müüs seda koolis, hoolides vähe sellest, kui vanad on ostjad. Kaubale leidus tõelisi ostjaid, kuid enamik õpilasi kartis lihtsalt peksa saada, kui nad manchi ehk kaupa ei osta.

Saatuslik pööre

Kui jõuk leidis, et keegi nende kaupa piisavalt tihti ei osta, piisavalt ei maksa või kui kambale lihtsalt kellegi nägu ei meeldinud, ootas seda noort karm karistus. Tavaliselt otsiti see inimene koolist minnes või sinna tulles üles ning peksti kambaga põhjalikult läbi. Hoopidele järgnesid ähvardused ohver ja tema maja põlema panna, kui ta vanematele või – veel hullem – politseile juhtunust teatab. Selle illustreerimiseks pilluti ohvrit põlema süüdatud tikkudega.

Ka seni korralik Kätlin pidi nüüd üht endast nooremat tüdrukut rusikate ja jalgadega peksma. Õigus kooli populaarseima poisiga käia ja koht kambas tuli välja teenida. “Ma ei tahtnud seda tüdrukut lüüa, mul oli temast väga kahju,” rääkis Kätlin nüüd, mõned aastad hiljem. “Aga mul oli hirm, et kui ma käsku ei täida, ootab samasugune peksmine mind ennast. Ja ma tahtsin väga Kevinile meeldida, kartsin teda kaotada. Ta oli mulle otse öelnud, et kui tahan temaga olla, siis pean olema cool (lahe – toim), sest tema mingi jobu ja argpüksiga ei käi. Niisiis lõin seda tüdrukut mitu korda. Kambaliikmed ergutasid mind takka ja lõpuks läksin ma üha enam hoogu. Lõpuks jäi see tüdruk meist sinna verisena nutma. Kambaliikmed aga kallistasid ja õnnitlesid mind. Kevin võttis mul ümbert kinni ja ütles, et see oli hot (kuum – toim) kuidas ma seda jobu tagusin. Nüüdsest olin Kevini kaitse all ja mitte keegi teine ei tohtinud mind puutuda.”

Kätlini elu kulges nüüd kambaga koos pidutsedes, juues, uimasteid proovides ja öistel tänavatel autodega hullumeelselt kihutades. “Kui olin 15, leidus mul harva kaineid päevi, mil kooli jõudsin,” meenutas neiu. “Mul puhkes sellepärast vanematega tüli. Paugutasin siis uksi, karjusin neile igasuguseid inetusi ja kolisin Kevini juurde elama,” meenutas neiu. “Kevin oli selleks ajaks juba 18 täis, käis kodust kaugel erakoolis ning tema vanemad olid talle ostnud korteri.”

Muutus tuli alles siis, kui Kevin Kätlinist tüdines ja ta tänavale viskas. “Ta ütles, et ma olen koledaks ja paksuks läinud, kuigi ma ei söönud peaaegu midagi, põdesin oma välimuse pärast,” rääkis Kätlin. “Olin nii õnnetu, et tahtsin endalt elu võtta. Mul olid juba unerohutabletid koos alkoholiga sees, kui kirjutasin hüvastijätukirja oma vanale kristlasest sõbrannale Sandrale, kes käis teises koolis ja kellega ma polnud kaks aastat suhelnud. Sandra päästis mu, ta kutsus politsei ja kiirabi ning tuli hiljem mind haiglasse vaatama.”

Leping oleks ehk aidanud

Pärast Kätlini toibumist võtsid tema vanemad appi psühholoogid, õppenõustajad jt spetsialistid, et tüdruku elu taas korda saada. “Tegelikult oli Sandrast ikka väga palju abi. Ta armastas mind raskel hetkel kõigele vaatamata sellisena, nagu ma olin, ta ei teinud mulle etteheiteid,” lausus Kätlin. “Ta rääkis, et olen väga kallis ja kutsus mind kirikusse noorteteenistustele. See andis mulle jõudu minevik selja taha jätta ning nõustajate juures käia. Lõpuks läksin kutsekooli ja lõpetasin selle.”

Kätlini sõnul oleks ehk kogu tema läbielatu olemata jäänud, kui ta koolis oleks kehtinud õpilaste, vanemate ja kooli vahelised lepingud, nagu Sandra koolis. “Sandra oli kirjutanud alla lepingule, kus ta lubas, et käib korralikult koolis, on kaasõpilaste ja õpetajatega viisakas ja ei tarbi uimasteid ega alkoholi, meil aga midagi sellist ei olnud,” selgitas Kätlin. “Paar korda käis meil peksmiste ja uimastimüügi pärast koolis ka politsei, kuid vahele jäid need, kes olid kanepit ja snussi ostnud, mitte meie. Õpetajad aga tegid kogu aeg näo, et nad ei märka midagi ja meil on igati korralik kool. Niisiis läks pärast politsei minekut elu vanaviisi edasi.”

Õpetajale meeldib

Et koolirahu kehtiks, soovib kolmepoolse lepingu sisse seada näiteks ka Mustjõe gümnaasium Haaberstis. Haabersti terviseedenduse peaspetsialist Liina Kaev soovib selle kooli hoolekogu liikmena kolmepoolsed lepingud sõlmida juba järgmisel õppeaastal. “Lepingus võtab vanem endale muuhulgas kohustuse olla lapse tegemistega ja sõpruskonnaga kursis ja leida aega temaga koos olemiseks,” ütles Kaev. “Lapsed omakorda kohustuvad vanemaile oma tegudest aru andma ning koolis jõudsaks edasijõudmiseks tublisti õppima. Tähtsal kohal on lubadus toetada ja märgata oma klassikaaslasi ja tegeleda hobidega. Lapse eesmärk on leida õnn tervislikus ja täisväärtuslikus elus. Õnnelikul lapsel lähebki kõik paremini!”

Mustjõe gümnaasiumi programmeerimise õpetaja Artur Stepanov leiab, et lepingu mõte on järgimist väärt. “Arvan, et see on huvitav idee! Kolmepoolse kokkuleppe mudel on asjalik ja väärib rakendamist,” ütles Stepanov. “Tuleb katsetada, siis saame algatust julgelt ka teistele koolidele soovitada. Kuid see on kindlasti üks võimalus midagi paremaks muuta.”

Sama kooli vilistlasena ja lapsevanemana soovib Stepanov õpilasi rohkem tervislikke eluviise harrastama meelitada. “Mina saan koolielule vaadata kahekümne aasta lõikes ja minu arvates on paljugi muutunud paremuse poole,” rääkis Stepanov. “Näiteks on vähenenud alkoholiprobleemid. Kuid alkoholisõltuvuse asemele on tulnud hasartmängusõltuvus. Kui nüüd kolmepoolne kokkulepe õpilastele rohkem trennivõimalusi loob ja lapsevanemad omakorda annavad lubaduse laste vaba aja kasutust paremini jälgida, peaks sellestki murest jagu saama. Tänapäeval aga on paraku tihti nii, et mõnegi vanema arvates on vaid kool see, kes last kasvatama peab. Mina leian, et lapsevanem peab samuti panustama, ta ei saa kogu kasvatust kooli osaks jätta. Tegelikult peaks lapsevanemate kohus olema jälgida last ööpäev läbi!”

“Uuel õppeaastal tahame jõuda lepingu sõlmimiseni vähemalt ühes iga linnaosa koolis,” lausus linna sotsiaal- ja tervishoiuameti juhtivspetsialist Ene Tomberg. “Õpilased võtavad näiteks veel kooli vara hoidmise kohustuse ja lubavad vaheajal  korralikult söömas käia. Lapsevanem omakorda jälgib, et laps hommikuti õigel ajal kooli jõuaks ja et tema unerežiim paigas oleks. Kogukond omakorda peab hea seisma, et lapsel on, kus oma harrastustega tegeleda. Olgu selleks siis jalgpall, maalimistund või ballett. Islandil näiteks võivad lapsed ja noored omale tasuta huviala valida kuni kolme eri huviringi seast. Õpilane saab vaba aja kaardi, kuhu laekub info sellegi kohta, kui hoolega ta treeningutes käib.”

Tombergi sõnul plaanib linn teha lähiajal korduva küsitluse 15-16-aastaste koolinoorte seas, et noorte tervisekäitumise mured välja selgitada. Nt lapse ja vanema pealiskaudne ja kiirustav suhtlus on pealinnas üks tüüpilisi muresid. noored tunnevad puudust usalduslikust vestlusest oma vanematega, mida siis kompenseeritakse nutividina või asjadega.

“Veebiankeet on anonüümne, ligi 80 küsimuse seas uurime suhteid sõpradega ja  koduga, näiteks kas ja kuidas on kodu noort toetamas, mida tehakse nädalavahetustel jpm,” selgitas Tomberg. “Tunneme huvi, kas pere teab, kus laps õhtuti aega veedab ja millised on tema sõbrad. Kuidas õpilane end koolis tunneb, kui palju liigub värskes õhus ja kuidas on unega. Kui tihti tuleb ette melanhoolset ja kurvameelset tuju ning kuidas on alkoholi- ja uimastitarbimisega. Iga kooli konkreetsed andmed saab ainult kooli juht. Küll aga toob iga kool välja oma erilist tähelepanu nõudva probleemistiku, mille võrdlemisel teiste koolide ga teeme koostööd Tallinna Ülikooli teaduritega, et võrrelda koole linna keskmisega. Anketeerimise analüüsi teeb meie partner Reykjaviki ülikool ja nii saame oma andmeid võrrelda teiste Euroopa linnadega.”

Pärineb islandilt

Lepingu idee pärineb Islandilt, millest sai tänu neile jalgpalliriik. “Küll oli elu seal rahulik!” lausus Kaev. “Üle riigi on loodud hulgaliselt vaba aja veetmise ja spordivõimalusi. Islandi jalgpallifenomen on selle projekti tulem. Jalgpalliväljakuid ehitati suurel arvul ja lastega tegelema palgati professionaalsed treenerid. Neile pakutakse huvitavat ja kaasavat alternatiivtegevust, mis osutus niisama sõpradega ringi luusimisest põnevamaks. Meie muidugi ei taha panna selle projektiga kõiki jalgpalli mängima, vaid ka näiteks maalima või lugema. Tähtis on koos perega teha teadlik valik, mis noort arendab.”

Kui veel paarkümmend aastat tagasi oli saareriigis muistsete saagade vaimus alkoholi- ja uimastipruukimine koolinoorte seas vägagi levinud, siis nüüd leiabki õpilased pigem spordiväljakuilt. “Island on saavutanud suurt edu oma noorte tervisekäitumise muutmisel,” ütles Tomberg. “Alkoholi ja uimastite tarbimine on koolinoorte seas oluliselt vähenenud või muutunud lausa olematuks.”

Varajast alkoholilembust soodustas paljuski Islandi ajalooline taust. “Ühiskonna suhtumine oli varem pigem pooldav ja suurt probleemi alkoholis ei nähtud, pigem peeti ohtrat õllepruukimist rahvale omaseks,” rääkis Kaev. “Kirjeldasid ju saagadki, kuidas õlut joovad juba kuueaastased. Kuigi saagade aeg on ammu läbi, olid inimeste tõekspidamised visad muutuma. Koolide lõpupidudel ja suvefestivalidel oli asi ikka väga hull, 13-14-aastased lällasid öösiti tnaval.”

Juba on kasu

Kaevu sõnul näitasid paarikümne aasta tagused küsitlused, et alkoholi hakati massiliselt tarvitama juba väga noorelt.  “Islandis oli väga suur mure sellega, et alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine oli levinud juba väga noores eas,” ütles Kaev.  “Toonased küsitlused näitasid, et 16-19-aastastest noortest vaid 18% ei olnud alkoholi pruukinud. Seevastu eelmisel aastal kuni 19-aastaste seas läbi viidud küsitlus näitas otsustavat pööret – juba üle 50% polnud kordagi alkoholi proovinud!”

Leping pani paika selged käsulauad, millega edasi minna. “Õigete lahenduste ja õigete sõprade leidmise nimel on Islandis nüüd rakendatud last toetama terve kogukond,” ütles Tomberg. “Praktika näitab, et töö kogukonnaga ja eeskätt lastevanematega töötab seal väga hästi.”

“Vanemate tugigrupid said omavahel arutada näiteks laste vaba aja kasutust. Juhtumid, kus laps väitis end olevat klassikaaslase pool ja oli tegelikult hoopis kolmandas kohas, tulid kohe ilmsiks,” lausus Kaev. “Valetamise võimalus kadus ära. Igapäevane suhtlus käib sotsiaalmeedias või telefoni kaudu, sest otsenumbrid on teada. Samuti lubasid vanemad lepingus soodustada noorte sportlikku koolivälist tegevust. Lepingu sihtidest räägitakse juba esimese klassi lastele, kuigi allkirja annavad sellele varajases kooliastmes vaid kaks osapoolt, 1.-3. klassi õpilaste vanemad ja kooli esindajad. Tähtis on, et lapsed juba kooliteed alustades oleksid lepingu tähtsusest teadlikud. Hiljem muutub leping kolmepoolseks ja sellele annavad allkirja ka õpilased.”

Beškina: Tähtis on lapse muret õigel ajal märgata

Abilinnapea Betina Beškina sõnul on senised linna sotsiaal- ja tervishoiuameti ning SA Tallinna Koolitervishoid koostöös koolinoorte seas läbi viidud uuringu tulemused mõtlemapanevad.

“15-16-aastaste õpilaste seas tehtud uuring näitas, et lastel on palju muresid – kiusamine, koduvägivald, sõltuvused, liigne sotsiaalmeedia tarbimine, enesevigastused ja enesetapu mõtted,” ütles Beškina. “Üle kahe tunni päevas suhtleb sotsiaalmeedias 42% küsitletuist, kuid mis on selle kasutegur lapse arengule? Teisiti käitumine viib aga üksinduseni ja kurbade mõteteni. Mis jääb meie lastel koduses ja koolielus iga päev vajaka ning millele peaksime mõtlema, et oma last aidata?”

Beškina sõnul on oluline last märgata ja õigel ajal sekkuda. “Lapsed vajavad täiskasvanute tähelepanu ja hoolt. Lapsevanem peab vastutama selle eest, et lapsel oleks hea ja turvaline keskkond kasvamiseks ning tervislik suhe nutiseadmetega. Kui peaks juhtuma, et vanemal on lapse tunnetega toimetulekul abi või nõu vaja, saab alati külastada lasteabi.ee või tarkvanem.ee lehekülge.”

15-16-aastaste Tallinna õpilaste seas tehtud küsitluse andmeid kogub Islandi ennetusmudelit kasutavate riikide võrgustik Planet Youth, millega on liitunud ka Tallinn.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.