"Inimene peaks saama pühendada end lihtsalt oma elu elamisele. Linnaasutused peaksid olema heas mõttes justnagu nähtamatud – osutades linnakodanikule teenust nii, et nad ise meeldegi ei tule."

Tallinna linnasekretär Priit Lello
Raul Adlas: ilma vaktsiinita oleks kiirabi tabanud katastroof (2)
12. aprill 2021
Albert Truuväärt

“Peaaegu 90% kõigist meie töötajatest on saanud kaks doosi vaktsiini. Kellelgi tugevaid kõrvaltoimeid ei olnud, ka minul oli täiesti normaalne väike reaktsioon. Epideemia teise laine jooksul, kui oli palju väljakutseid, siis väljas oli viis lisabrigaadi ja ressursse jätkus. Ilma vaktsineerimata oleks olnud katastroof,” sõnas Tallinna kiirabi juht Raul Adlas.

Kiirabi juhi sõnul oli varasemalt päevas 100 covid-patsienti, nüüd on see arv 70 ligi. Kohapeal selgitatakse eluliste näitajate järgi ravi erakorralisus, umbes 40% kiirabi kutsunud covid haigetest vajab viivitamatult EMOsse toimetamist. “60% stabiliseeritakse seisund ja patsient saab jätkata ravi oma perearsti juures,” sõnas Adlas.

Haiglaravi vajavad inimesed on jätkuvalt peamiselt eakad inimesed. 80-aastastest ja eakamatest inimestest ei saa enam haiglast välja umbes pooled. “Millegipärast on meil ikka veel palju patsiente, kes vajavad intensiivravi. Kui üldine patsientide arv on vähenenud, siis need, kes on juba olnud aparaatide all, jäävad sinna väga kauaks. Briti viirusetüvi on agressiivsem ja kui vanem inimene selle tüvega viiruse saab, siis sageli nad vajavad väga kaua intensiivset ravi ja kohad meie intensiivraviosakonnas ei vabane,” lisas ta.

Tanel Kiik: kõik müügiloa saanud vaktsiinid on Eesti turule oodatud

Töö- ja terviseminister Tanel Kiige sõnul ei ole Sputnik V vaktsiini saabumine Eesti turule täielikult välistatud, kuid turule tulemiseks on vajalik müügiluba.

“Eestil on olnud vaktsiinidele väga ühetaoline ja selge lähenemine. Kõik vaktsiinid, mis saavad Euroopa Liidus müügiloa, on oodatud Eesti turule. See ei oma tähtsust, kas need on tehtud Ameerikas, Hiinas või Venemaal. Eesmärk on veenduda, et vaktsiin on ohutu ja efektiivne,” sõnas Kiik.

Ministri sõnul on hetkel müügiloa saanud neli vaktsiini ning kolme vaktsiini puhul on pooleli eelhindamise protsess, millest üks on ka Sputnik V nimeline vaktsiin. “Need on müügiloa taotluse eelses faasis, aga ei ole veel müügiloa taotlust esitanud ja saanud. Kui Sputnik V saab müügiloa ja läbib kõik uuringud ja hindamised, siis Eestis ei tee keegi takistusi vaktsiini tulekuks,” lisas ta.

Mõned riigid on siiski Sputnik V vaktsiini kasutamisega juba alustanud. Ravimiameti ohutusjärelvalvebüroo juhataja Maia Uusküla sõnul on need otsused tehtud iseseisvalt, kuid tegemist on tavapäratu käitumisega. “Saan aru, et Slovakkia ei hakka ikkagi Sputnik V-d kasutama, sest seal on tekkinud suur poliitiline skandaal,” sõnas Uusküla.

“Kõikide ravimite ja vaktsiinide puhul on kolm väga olulist aspekti: kvaliteet, efektiivsus ja ohutus. Tootja peab tootma ravimit kogu aeg ühesuguse kvaliteediga. Euroopa agentuur ja inspektorid teistest riikidest kontrollivad tootjaid alati, aga Sputnik V-ga pole seda veel toimunud. Kui esitatakse nii eelkliinilised, teise ja kolmanda faasi andmed kui ka pikaaegsed, siis võib-olla Sputnik V jõuab turule,” lisas ta.

Geneetik Natalja Pervjakova sõnul on inimeste ohutuse tagamiseks kliinilised uuringud ääretult olulised. “Kui Sputnik V välja tuli, siis me ei teadnud selle kohta mitte mingeid teaduslikke andmeid. Nüüd andmeid on küll saadetud, kuid Euroopa nõuab rohkem ning tahab maksimaalset aruannet nagu ka teiste vaktsiinide ja ravimite puhul,” lisas Pervjakova.

Irina Filippova: AstraZenecaga seotud info muutumises pole midagi kummalist

Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialist Irina Filippova sõnul ei ole AstraZeneca vaktsiin end vastuolulise infoga diskrediteerinud. Vaktsiini kohta käivate soovituste muutused on tema sõnul põhjendatud.

“Kliiniliste uuringute käigus kasutati vaktsiini enamasti nooremate puhul ja selle tulemuses paljud riigid, sealjuures ka Eesti, võtsid vastu otsuse, et seda vaktsiini hakatakse kasutama nooremate seas ehk selles vanuses, kellega olid uuringud läbi viidud. Hiljem tekkisid aga uued andmed. Märtsi keskel avastati nooremate kui 55-aastaste puhul tromboosinähud. See fakt tekitas ettevaatlikust ja seetõttu tehti ka soovitus, et vaktsiini tuleb anda hoopis teistele vanusegruppidele ehk soovitused ongi reaalsest elust tulnud,” selgitas Filippova.

Geneetik Natalja Pervjakova sõnul ei ole põhjust karta, et vaktsiinidega on kiirustatud, sest erinevaid sarnaseid vaktsiine on arendatud juba 15-20 aastat. “Praegu näete lihtsalt olukorda, mis meditsiinis toimub regulaarselt. Lihtsalt antud hetkel kajastatakse iga sammu pressis väga laialdaselt,” sõnas ta.

“Jah, teadlased on mõnel juhul paanika tekitajad – kui on mingi risk, siis ütleme, et stop, kontrollime uuesti üle, võtame sammu tagasi ja ei anna vaktsiini neile, kelle puhul ei ole näiteks uuringuid veel tehtud. See, mida te näete on täiesti normaalne meditsiiniprotsess, mis on iga ravimi puhul. Seda on varem olnud ja tuleb ka tulevikus, selline on elu,” lisas Pervjakova.

“Alguses teadsime, et vaktsiin on ohutu vanematele inimestele. Meil ei olnud lihtsalt efektiivsuse kohta andmeid, aga algusest peale hakkas Inglismaa vaktsiini andma ka vanematele inimestele ja seetõttu on meil andmed nii efektiivsuse kui ohutuse vastu ja võime järeldada, et seda vaktsiini võib anda ka üle 60-aastastele,” lisas Uusküla.

Vaktsiin sai valmis rekordlühikese ajaga, sest pandeemia dikteerib tähtaegu. “Vaktsiini oli vaja valmis saada rekordajaga ja selle jaoks oli kaasatud tohutult vahendeid ja tohutu arv inimesi ning laboratooriume,” lisas Filippova.

Eestis on kõige rohkem kasutatud Pfizerit

Eestis on kokku vaktsiini saanud umbes 260 000 inimest. Kõige rohkem on vaktsineerimiseks kasutatud Pfizeri vaktsiini, teisel kohal on AstraZeneca.

“Inimeste arvult on mõlemat, nii Pfizerit kui AstraZenecat kasutatud enam kui 100 000 inimese peal. Modernat on Eestisse tulnud vähem, seda vaktsiini on saanud suurusjärgus 20 000 inimest. Mingil hetkel lisandub ka Jannsen, kes maandub neljandale kohale,” sõnas minister Tanel Kiik.

Perearst Alina Terepi sõnul kohtab patsientide puhul natuke seda suhtumist, et inimesed pigem pelgavad AstraZenea vaktsiini. Maia Uusküla sõnul ei ole AstraZeneca teistest vaktsiinidest kuidagi kehvem.

“AstraZeneca on teiste vaktsiinidega väga sarnane. Loomulikult on ka erinevusi, aga trombiriski pole vaja karta, sest see on väga harva esinev sündroom ja see tromb on hoopis teine kui see, mida inimesed põhiliselt kardavad,” sõnas Uusküla.

Sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse sõnul on hetkel kõikides riikides vaktsiinide defitsiit ja seetõttu ei ole ka inimestel võimalust ja luksust vaktsiini tootjat ise valida.

“Kõige tähtsam on, et inimesed kaitseksid end vaktsiiniga ja võib-olla siis järgmisel aastal peale seda on juba ka valikuvõimalus, aga mõistlik on kaitsta end kohe, mitte oodata, et võib-olla kunagi on valik,” ütles Jesse.

“Kui mõtleme teiste vaktsiinide peale, siis me reeglina ei tea, kes on tootjad. Meie jaoks on oluline, et meie ise ja meie lapsed oleksid kaitstud ja see peaks praegu kõige olulisem olema. Kõige mõistlikum on usaldada tervishoiutöötajat. Mina isiklikult olen AstraZenecaga vaktsineeritud, kuna seda pakuti ja ma pole kordagi mõelnud, et peaksin hakkama valima, millist vaktsiini saan,” lisas Kiik. 

 

 

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

nüanss
13. apr. 2021 13:09
https://eestinen.fi/2021/04/nukker-lugu-norra-juhtiv-koroonaeitaja-nakatus-koroonaga-ja-suri/
vabatahtlik, teadlik, tasuta
13. apr. 2021 08:45
Vaktsineerimisega peab kõik olema selge - vabatahtlik teadlik tasuta. Iga inimene peab kõike vaktsiinidest ja vaktsineerimisest teadma ja otse loomulikult ka õigus vabalt valida vastavat preparaati ei midagi arusaamatut. Oleks neid vaid piisavalt ja valida priilt ilmselt olukord vähemalt mõneti praavitub vähemalt Eestis. Seega ei mingit nn spetsialistide ja nn asjatundjate susserdamist ja oma sõnade pidevat söömist kogu antud epideemia ajal kõik võivad ju priilt tutvuda tohutute arvamustega mis avaldatud ei mingit raskust näperda netti tsipa. Ja teadmiseks antud epideemia ei jää viimaks seega erialateadlaste väljaõpetamine ja vastavate struktuuride väljaehitamine too üliloluline. Elik ei mingeid tohmaneid ja debiile meditsiinisüsteemi korraldama tohmani koht on vastavas asutises. Respekt Tallinna Kiirabile tasemel seltskond teavad mida teevad ja teevad eeskujulikult.