“Kui vanemad lähevad lahku, on nad ise kriisis ja käituvad sageli nagu lapsed. Nende laps satub siis oma vanemate, kahe väikese lapse tasemel käituva täiskasvanu vahele."

Ly Rüüs, Mustamäe sotsiaalhoolekande osakonna juhataja
Saarlased oleksid 800 aasta eest taanlased Tallinnast minema ajanud (1)
12. aprill 2021

Taanlased jäid Lindanise uuest kantsist välja ajamata vaid seepärast, et neid piiranud saarlased märkasid merel nelja laeva ja pidasid neid appi tõttavaks Taani kuninga väeks.

Teame ajalootundidest, kuidas Taani kuningas Valdemar II 1219. aasta 15. juunil eestlastega nüüdse Tallinna kohal Lindanise lahingu maha pidas, selle võitis ning Toompeale linnust ehitama asus. Taanlasi oleks võinud aga tabada rootslaste saatus, kes aasta hiljem küll Lihula linnuse vallutasid, aga kelle saarlased pärast peaväe lahkumist Lihulast minema kihutasid.

Just Lihula tagasivõtmine andis saarlastele uut hoogu. Seda enam, et viimased nägid taanlastes ohtlikku konkurenti siinsel olulisel mereteel. Nii maabus pärast 1221. aasta lihavõtteid 11. aprillil saarlaste laevastik Tallinna all ja piiras vastrajatud Toompea linnuse sisse. Nendega liitus ka Taani võimu all olnud revalasi, harjulasi ja virulasi. Palju tulesid süüdates püüdsid piirajad linnust põlema panna, mis näitab, et vähemalt osaliselt oli see ehitatud puust. Taanlased vastasid sellele mitu korda linnusest välja tungimisega.
Paemäel kõrguvat linnust aga tulega hävitada ei suudetud ja samamoodi lõid piirajad tagasi kõik taanlaste väljasööstud, sundides nad jälle linnusesse taanduma. Pärast 14-päevast piiramist nähti merel lähenevat nelja koget, mida saarlased pidasid ekslikult saabuvaks Taani kuninga väeks. Nad otsustasid piiramise lõpetada, asusid oma laevadele ja pöördusid  tagasi Saaremaale.

Liialdused kroonikas?

Piiramisest pääsenud Taani väed asusid karistama Revala, Harju- ja Virumaa eestlaste ülikuid. Kõik, kes olid liitunud saarlaste väega või muul moel neid aidanud, poodi üles. Ülejäänutele määrati varasemaga võrreldes mitmekordne maksukoormus ja nõuti sisse suuri hüvitisi. See aga kasvatas veelgi eestlaste viha taanlaste vastu.

Kõigist neist sündmustest teame suuresti tänu Läti Henriku kroonikale. Ajalooprofessor Marika Mägi hinnangul näitab aga Taani võimu selline väga terav reaktsioon, et Henrik võib oma kroonikas olla liialdanud või osast sündmustest vaikinud, näitamaks taanlasi halvas valguses. Mägi peab ka arusaamatuks, kust võtsid taanlased kohe pärast piiramist ressursse, et ümbritsevate maakondade vanemaid karmilt karistama minna.

Piiramise üle elanud Tallinna asehaldur, Lundi peapiiskop Anders Sunesen leidis, et Taani võim Eestimaal pole veel piisavalt kindel,  ning otsustas seepärast parandada suhteid oma rivaalidega Riiast. Nii kutsus ta enda juurde Riia piiskopi Alberti ja Mõõgavendade ordu meistri Volquini, lubades neile tagastada kogu Liivimaa, et edaspidi üheskoos “paganate ja venelaste” vastu võidelda. Samuti loovutas Taani ordule ja piiskopile Ugandi ja Sakala maakonna. Anders Suneseni otsust kinnitas hiljem ka kuningas Valdemar II.

Kogu maa korra veel vabaks

Saarlaste rünnakule vastamiseks ja nende ohu likvideerimiseks asus Taani kuningas planeerima sõjaretke saarlaste vastu, mis ka järgmisel aastal teoks sai. Sealgi piirasid saarlased pärast vaenlase peaväe lahkumist võõra kantsi ümber ja ajasid taanlased maalt välja.

See andis aga omakorda indu eestlaste suureks ülestõusuks, misjärel 1223. aasta alguseks kogu Eesti ala korraks veel eestlaste kätte läks. Ainult sedasama Toompea linnust ei õnnestunud taanlastelt tagasi võtta, kuigi seda veel kahel korral piirati. Teisel korral seejuures koos Vene vürstidega.

Põnev on mõelda, kas ja millisel viisil oleks Eesti ajalugu kujunenud teisiti, kui Tallinn oleks eestlastel õnnestunud 1221 või hiljem taanlastelt tagasi võtta. Igal juhul oli taanlaste võim siinmail veel niivõrd habras, et aastal 1227 hõivasid Tallinna Saksa ristisõdijad ehk Mõõgavennad, kes pidid linna Taani kuningale tagastama alles Stensby lepinguga 1238. aastal. Siis jäi taanlaste võim Põhja-Eesti ja Tallinna üle püsima pikemaks ajaks kuni aastani 1346.

Artikli koostamisel on kasutatud raamatut “Taanlaste ristisõda Eestis”.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

vaata paganaid Saarest
12. apr. 2021 10:22
Alles see oli kui Wabariiki kukutama oma mäsuga ja too Viki elukutse riigikukutaja koos oma Sergei spetsiaalkomandoga - vaata siis saarlasi millega hakkama saavad.