"Kõik head või halvad asjad maailmas on kiiksuga inimeste tehtud."

Urmas Sõõrumaa, ärimees
Uuring: Eesti tõusis rahvusvahelises konkurentsivõimes 28. kohale (0)
14. aprill 2021
Ilja Matusihis

"Tuleb olla edukas paljudes erinevates valdkondades. Ei piisa vaid heast sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvust, oluline on, et ka riigi valitsemine oleks efektiivne, ettevõtluskeskkond arengut soosiv, elanike elukvaliteet hea, infrastruktuur arenenud ja looduskeskkond kaitstud," selgitas Eesti Konjunktuuriinstituudi juht Marje Josing.

Kolmapäeval ilmunud Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime aastaraamatu kohaselt tõusis Eesti 35. kohalt 28. kohale.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) tellitud ja Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) koostatud aastaraamat põhineb Šveitsi instituudi IMD maailma konkurentsivõime uuringu andmetel, vahendab BNS.

“Eesti paistab uuringus positiivselt silma äriseadusega seotud kategooriates, kus paikneme 15. kohal. Meil asutatakse palju uusi ettevõtteid ning lisapunkte annab ettevõtete asutamise lihtsus,” ütles EAS-i juht Peeter Raudsepp pressiteates.

Ta lisas, et 17. kohal on Eesti ka hariduse koondindeksis. Seda mõjutavad näiteks head PISA testi tulemused ning hariduse vastavus majanduse nõuetele. Samas on jätkuva probleemina uuringus välja toodud kvalifitseeritud tööjõu nappus.

Raudsepa sõnul on paljusid näitajaid keeruline muuta, sest mõõdetakse absoluuttaset ning sellisel juhul on suurematel riikidel eelis. Näiteks teadusliku infrastruktuuri kategoorias asetus Eesti 44. kohale, sest mõõdeti ka mitmeid absoluutnäitajad nagu avaldatud teadusartiklite, patenditaotluste, teadus- ja arendustöötajate arv, mille puhul ei ole Eestil suuremate riikidega võimalik konkureerida.

“Küll aga peame parandama ettevõtete ja ülikoolide vahelist teadmiste liikumist, milles Eestis on tublisti kasvuruumi. See on aluseks teadmuspõhisele toote- ja teenusearendusele, mis võimaldab meie ettevõtetel hinnakonkurentsist välja murda ja tootlikkust ning eksporti kasvatada,” märkis Raudsepp.

Aastaraamatu kohaselt on riigi ja ettevõtete konkurentsivõime tõstmisel olulisel kohal innovatsioon. Selleks, et iga arendustegevusse investeeritud euro tooks võimalikult palju tagasi, peab silmas pidama, et need poleks ainult teadus- ja tehnoloogiapõhised, vaid orienteeritud ka rahvusvaheliste turgude nõudlusele.

2020. aasta kõige konkurentsivõimelisem riik on Singapur, kellele järgnevad Taani, Šveits, Holland ja Hongkong. Eesti lähiriikidest tõusis Soome kaks kohta ja on nüüd 13. kohal, Leedu langes kaks kohta 31. kohale, Läti langes koha võrra ja on 41. kohal ning Venemaa langes viie koha võrra 50. kohale.

Eesti Konjunktuuriinstituudi juhi ja aastaraamatu ühe koostaja Marje Josingu sõnul on riigi rahvusvaheline konkurentsivõime mõõtmine nagu kümnevõistlus.

“Tuleb olla edukas paljudes erinevates valdkondades. Ei piisa vaid heast sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvust, oluline on, et ka riigi valitsemine oleks efektiivne, ettevõtluskeskkond arengut soosiv, elanike elukvaliteet hea, infrastruktuur arenenud ja looduskeskkond kaitstud,” selgitas Josing.

Ta lisas, et arenenud maailma riigid teevad oma konkurentsivõime parandamiseks pidevalt tööd. “Teades, milline on Eesti positsioon maailmas, millised on meie tugevused ja nõrkused – saame oma tulevikusamme planeerides õppida riikidest, kus need probleemid on paremini lahendatud,” märkis Josing.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.