"Kõik head või halvad asjad maailmas on kiiksuga inimeste tehtud."

Urmas Sõõrumaa, ärimees
KUHU LÄHEB RAHA: piirangutest kannatada saanud sektorid saavad lisaeelarvest toetust üle 100 miljoni euro (0)
15. aprill 2021
Rene Suurkaev/ Foto on illustreeriv

“Oleme varasemalt nii eelmise kui praeguse valitsuse poolt läbi lisaeelarve ja töötukassa vahendite töökohtade säilimist toetanud,“ sõnas töö- ja terviseminister Tanel Kiik. „Lisaeelarve näeb haigekassa ja valitsuse poolt heakskiidetud tööhõive programmi alusel ette, et riik eraldab 102,2 miljonit. Lisaks sellele veel 38 miljonit töötukassa enda vahenditest, nii et kokku tegelikult 140 miljoni ulatuses märtsi ja aprilli eest. Seda saavad taotleda tööandjad, kelle käive on langenud poole võrra.”

Kõik kriteeriumitele vastavad tööandjad saavad võimaluse taotleda enda töötajate eest kuni 60% palga ulatuses toetust, kuid mitte rohkem kui 1000 eurot ühe inimese kohta. “Hüvitis kantakse otse töötaja palgaarvele nii nagu oli ka 2020. aasta kevadel rakendatud töötukassa töötasuhüvitise meetme puhul,” lisas ta.

“See töötukassa meede on sisuliselt juba käivitunud. Oleme võtnud heas mõttes riski tulenevalt teadmisest, et inimestele on vaja reaalajas palka maksta. Praeguseks on seda konkreetset toetust taotlenud juba 4360 ettevõtet 33 000-le inimesele eilse keskpäeva seisuga,” lisas Kiik.

Tervishoiuteenuste osutajate erakorralised koroonakriisi kulud on 52 miljonit eurot

Haiglate, kiirabi ja teiste tervishoiuteenuste osutajate erakorralised COVID-19 kulud suurusjärgus 52 miljonit lähevad eelkõige COVID-19 osakondade loomise, täiendava tööjõu kaasamise ja ületundide kompenseerimiseks.

Vaktsineerimisega seotud lisakulud hõlmavad nii vaktsiinide soetamist täiendavalt suurusjärgus 24 miljoni eest kui ka vaktsineerimise läbiviimist suurusjärgus 6,3 miljonit.

Haigekassa reservkapitali taastamist mahus 26,5 miljonit, peab töö- ja terviseminister ääretult oluliseks. “See on see raha, mida Haigekassa võttis kasutusele käesoleva aasta alguses, tulenevalt asjaolust, et COVID-19 patsientide arv kasvas väga kiiresti. Eelmise aasta riigieelarve koostamise ajal oli olukord oluliselt parem kui ta oli selle aasta alguses. Sellest tulenevalt oli ka lisavahendeid haiglatele: umbes 20 miljonit läks sealt COVID-19 osakondadele ja pool miljonit ravimite soetamisele,” sõnas Kiik.

Täiendav kulu COVID-19 haigetele mõeldud ravimite ja meditsiinitehnika soetamiseks on suurusjärgus 4,7 miljonit. “4 miljonit sellest on eeskätt Remidesiviri ja muude ravimite soetamine. Tehnika osakaal on väiksem, soetatakse teatud täiendavad hingamist soodustavad seadmed, lisaks varem ostetud hingamisaparaatidele,” selgitas Kiik.

Oluliselt on kasvanud Terviseameti kriisijuhtimise kulud. 2,7 miljonit läheb eeskätt täiendava tööjõu kaasamise tõttu lähikontaktsete läbihelistamiseks, staabi töö korraldamiseks, juhendite väljatöötamiseks ning infektsioonikontrollide tõhustamiseks.

Tervisevaldkonna teavitustegevusteks ja IKT arendusteks, mis on seotud nii vaktsineerimise kui laiemalt teenuse toimimise ja elanikkonna teadlikkuse tõstmisega on ette nähtud 1,6 miljonit.

Sotsiaalkaitseministri valitsemisala saab 5, 8 miljonit

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul on surve inimese vaimse tervisele ja toimetulekule laiemalt kriisi tõttu hoopis teistmoodi ning kõige suuremad hirmud, mis vaimset tervist mõjutavad on peamiselt seotud kas töökaotusega või hirmuga töökaotuse ees.

Töökaotuse ja töökaotuse hirmuga seotud pinged on sotsiaalkaitseministri sõnul juba majandusmeetmetega mõnevõrra maandatud. Ohvriabile on planeeritud aga 200 000 eurot. “See läheb Ohvriabi töötajatele ja kriisitöö spetsialistidele, aga ka vägivallast loobujate nõustajate täiendavaks värbamiseks ja nende tehtud töötundide tasustamiseks,” sõnas Riisalo.

“Eraldi on veebikonstaabli nõustamine, mida käivitame Sotsiaalkindlustusametis nii eesti- kui vene keeles proaktiivselt. Teame, et kriis ja isolatsioon kodudes võib inimeste käitumist võimendada. Oluliseks oleme pidanud tagada seda võimekust, et meil oleks Sotsiaalkindlustusametis ööpäevaringne väljareageerimise võimekus ehk mobiilsed üksused, mis suudaksid dramaatiliste sündmuste puhul, olgu selleks siis alaealiste noorte või muu elanikkonnaga, välja reageerida ja inimestele vahetut abi pakkuda,” selgitas Riisalo.

1,01 miljonit läheb kinnise lasteasutusteenusele. “Võrdluseks, et paremini aru saada, võin tuua Maarjamäe Hariduskolleegiumi ja endise Kaagvere või Tapa kooli, aga tänapäeval on meil lisaks väikesed üksused, mida opereeritakse sotsiaalministeeriumi kaudu ja mida koordineerib sotsiaalkindlustusamet,” sõnas Riisalo.

Kinnised asutused on suunatud nendele lastele ja noortele inimestele, kes on  tsiviilkohtumääruse alusel üheks aastaks kinnisesse lasteasutusse suunatud, et kaitsta last ennast enesevigastamise eest või teisi inimesi, kellele laps võib ohtlik olla.

Laste vaimne tervis on oluliselt halvenenud

“Mure on selles, et laste vaimne tervis on seireuuringu kohaselt võrreldes muu elanikkonnaga oluliselt halvenenud. 72% 15-24-aastastest elanikest Eestis tunneb täna vaimset kurnatust, võrdluses pensioniealistega, kus see protsent on 20% juures. Ühtepidi mõistetav, sest distantsõpe on noorte käitumist mõjutanud ja neid lapsi, kes vajavad kinnise lasteasutuse teenust on täna järjekorras 20. Selle ressursi eest loome 10 teenusekohta,” lisas Riisalo. Lisaeelarvest on asutustele ettenähtud ka COVID-19 kiirtestid ja isikukaitsevahendid.

1,64 miljonit läheb täiendavalt psühholoogilise abi tugiliini ja e-nõustamise teenuse pakkumiseks. “Meil on hästi mitmed abiliinid täna, aga püüame nad koondada ühe infoliini alla, et inimestel oleks lihtsam ja arusaadavam abi otsida ja et tugiliini kaudu on võimalik suunata inimest juba spetsiifilise teenuseosutaja juurde või mõnele teisele abiliinile, kus spetsiifilist oskust on rohkem. Loomulikult on üks osa sellest kommunikatsioon ja teavitustöö,” selgitas Riisalo.

Lisaks läheb perearsti teraapiafondile täiendavalt miljon eurot. “Kuna kliiniliste psühholoogide ja psühhiaatrite hulk on ebapiisav ja suur osa neist töötab erapraksises, siis on mõte tuua erapraksises olevad inimesed läbi perearstide inimestele lähemale ja perearsti teraapiafondi kaudu seda täiendavalt rahastada,” lisas ta.

Riisalo sõnul on oluline mõista, et iga vaimse tervisega hädas olev inimene ei vaja psühhiaatrit või kliinilist psühholoogi, vaid esmatasandi tõenduspõhiseid sekkumisi, mida saavad pakkuda vaimse tervise õed ja psühholoognõustajad. “Nad suudavad inimesi abistada nii, et nad seda kallist ja keerulist teenust ei vaja, nii et siin pakume psühholoognõustajatele ja vaimse tervise õdedele ka täiendavat väljaõpet,” lausus ta.

Ülderihoolekandeasutuste palgatoetuse maksmisest edaspidi loobutakse

Erihoolekandesse ja rehabilitatsiooni minev 1,2 miljonit eurot on mõeldud töötajate vaimse tervise säilitamiseks ja toetamiseks läbi supervisioonide. Lisaks on ellu kutsutud tegevusjuhendajate e-koolitused, et oleks võimalik erihoolekandes täiendavaid töötajaid värvata ja neile pädevusi anda. Erihoolekandes on ka mõningane kulu isikukaitsevahenditele, kiirtestidele, aga ka arvutite baasi täiendamiseks, et kliendid oma lähedastega suhelda saaksid.

Üldhoolduses on kaks peamist suunda: töötajate toetamine läbi psühholoogilise nõustamise ja hingehoiu teenuse pakkumine ning täiendavate tööjõukulude katmine. “Seda olukorras, kus haiguspuhang asutuses on töötajaid rivist välja viinud ning vajab täiendavat tööjõudu ning ka haigetena kodusolevate töötajate kulude katmiseks on tööandjatel lisaressurssi vaja,” lisas ta.

Eestis on 191 üldhooldekodu, kellest tänaseks ei ole 48 veel taotlust esitanud ning nende hooldekodude toetusteks on planeeritud 0,72 miljonit. “Mida lisaeelarvega muutsime on see, et kohaliku omavalitsuse või eraomandis oleva üldhooldekodu puhul me ei kata mitu korda täiendavaid tööjõukulusid, vaid oleme võtnud seisukoha, et peale seda kui kaks vaktsineerimist on asutuse sees tehtud ja kliendid ning töötajad on doosid kätte saanud, siis riigi hoolsuskohustus on seeläbi täidetud ja asutuse omanik ja juht peavad ka ise vastutust võtma, et neid tööjõukulusid planeerida,” lisas ta.

Samas jätkatakse infektsioonivolinike toega selleks, et takistada viiruse jõudmist asutusteni, aga kui viirus on sinna juba jõudnud, siis ka klientide isoleerimist ja kõike muud vajalikku kriisiolukorras. Samuti on tagatud kiirtestid, isikukaitsevahendid ning toetatakse töötajate vaimset tervist.

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.