"Inimene peaks saama pühendada end lihtsalt oma elu elamisele. Linnaasutused peaksid olema heas mõttes justnagu nähtamatud – osutades linnakodanikule teenust nii, et nad ise meeldegi ei tule."

Tallinna linnasekretär Priit Lello
LOODUSKAITSJA: Viimane aeg on hoolitseda, et linnud katusele pesa ei teeks (0)
19. aprill 2021
Scanpix

Kompostikastid linnas meelitavad ligi soovimatuid tegelasi, näiteks rotte või rebaseid, seetõttu tuleks need hoolikalt sulgeda. Linnaloomade toitmine pole ka üldiselt mõistlik, nad saavad tegelikult ise hakkama.

Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialisti Tõnu Talvi sõnul on eri linnuliigid linnaga kohanenud. Tõenäoliselt meenutavad lamekatused neile loomulikke elupaiku. Inimesed omakorda toetavad lindude pesitsemist majade katustel või tehisõõnsustel tolereerimise või toitmisega. Kui aga on plaanis suvel maja seinu soojustada vm suuremat remonti teha, siis on aprilli keskpaik viimane aeg lindudest vabanemiseks.

“Näiteks kajakate pesaehitus on väga lihtne,” märkis Talvi. “Tehniliselt on võimalik katus mõne korra üle vaadata ja vajadusel territoorium lihtsalt ära pühkida. Edasi on seal juba pesad ja pojad, sel juhul oleme hiljaks jäänud, sest sigimis- ja pesitsusrahu peab andma kõikidele liikidele.”

Lindude pesitsemist saab ennetada, kontrollides eri luuke ja ventilatsiooniavausi ning neid kinni kattes. “Suurte hoonete soojustamise puhul on tavaline, et vaadatakse üle kõik varasemad ehituse amortiseerunud kohad,” selgitas Talvi. “Seda tuleks samuti ette näha ning eri ventilatsioonilõõrid ja avaused kinni panna.”

Kui jääd toitma, siis igavesti

Korteriühistute liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul on kortermajad ja nende ümbrus mõeldud eelkõige ikka inimeste elupaigaks. “Muuhulgas küsivad elanikud, mida teha nendega, kes linde saiakestega toidavad,” lausus ta. “Olgugi et lindude hoidmine on inimestele meelepärane, tuleb asjasse suhtuda õigesti. Paraku lendavad ühes kindlas kohas toitu saama harjunud linnud sinna, kus neile meeldib: rõdudele, aknalaudadele jne. Niiviisi võivad linnud maja fassaadi oma väljaheidetega ära rikkuda. Kuna väljaheide on happeline, paneb see nt aknalauad roostetama.”

Ehk siis lindude tekitatud probleem on mustus ja roppus. “Minu siiras soovitus oleks elada kortermajas nende põhimõtete kohaselt, milleks kodu on mõeldud,” lausus Mardi. “Kodu ei ole loomaaed ja lindude toitmine ei ole kodustes tingimustes kindlasti mitte mõistlik! Alati peab aru saama, et eluruum ja seda ümbritsev territoorium on mõeldud inimestele. Tegevused, mis teisi häirivad, ei ole igal juhul mõistlikud.”

Ka Talvi soovitab vältida kõigi linnalindude ja -loomade toitmist. “Need, kes on meie kõrvale linna elama tulnud, saavad siin hakkama,” selgitas ta. “Kui inimene võtab selle vastutuse ja hakkab väikseid talvituvaid värvulisi nagu tihaseid või rohevinte toitma, siis peab ta mõistma, et see muutub kohustuseks. Kui annad signaali, et siin on toidulaud, siis oleks mõistlik see talv läbi varustatuna hoida.”

Talvi lisas, et näiteks armas ja ilus orav ei ole tegelikult oma eluviisi ja loomu poolest väga süütu loomake. “Tema looduslik saak on väga sageli linnumunad või -pojad,” ütles ta. “Oravaid toites võime tekitada konflikte ja probleeme oma naabritega ja võimendame ka üle lähikonnas pesitsevate lindude vaenlast. Ühe inimese sotsiaalne ja emotsionaalne hoolitsemise vajadus võib väga paljudele probleeme või konflikti tekitada.”

Lisaks kajakate kisale ja rünnakutele ning varese kraaksumisele toovad linnud ja loomad ka haigusi. “Praegusel ajal peame tõsiselt mõtlema, et sellised looduslike liikide liigsed kontsentratsioonid võivad tähendada linnugripi levikut,” mainis Talvi.
Oma lemmikloomade järelt koristamine on muutunud aina sagedasemaks, kuid nüüd on ühiskonnas tekkinud arutelu, kas koerte väljaheidete korjamine haljasalalt on ikka õige tegu, sest kilekoti kasutamine võib olla keskkonnale koormavam kui ekskremendid põõsa all. Kuidas siis käituda?

Parasiidid ja haigused

“Ma ei oska sellele ühest vastest anda, aga eks peab lähtuma mõistlikust vaatenurgast,” ütles Talvi. “Arvatavasti võib linnametsas või suurtes parkides kilekoti jalajälg olla palju raskem kui üksik varem või hiljem ära lagunev ekskrement. Kui koerte jalutuskohad on väga kitsad, siis seal tekib ka turvalisuse ja haiguste leviku probleem.”

Vaatamata veterinaaride olemasolule levib ka koduloomade hulgas eri parasiite ja haigusi. Parke ja tänavaid kasutavad väga paljud inimesed ja loomad, lisaks mängivad murul lapsed ning loomade väljaheidete suur hulk võib tähendada ohtu tervisele.
Maainimesed on alati komposteerimisega tegelenud, aga linnas on kompostihunnikud natuke uuem teema. Kompostikastid meelitavad ligi soovimatuid tegelasi – rotte või lausa rebaseid. Jäätmete komposteerimine linnakeskkonnas peab olema kontrollitum ja kinnisem kui maal.

“Linnas ja isegi eramajadega elamurajoonides ei tohiks kompostihunnikud olla lihtsalt aianurgas – maal on ümbritsev keskkond nii võimas ja reguleeriv, et sinna need kahjurid domineerima ei tule,” selgitas Talvi. “Linnas viivad linnud reostuse laiali ja probleemiks võivad muutuda ka rändrotid või linnarebased.”

Linna sobivad hoolikalt suletud kompostikastid ja -konteinerid. “Need ei tekita rottides, rebastes või hallvareses suurt huvi,” tõdes Talvi. “Veel lihtsam on, kui lähikonnas asub mõni suurem ladu või toiduainete töötlemisega seotud asutus, sest rändrotid puhtalt üksikutele kompostikohtadele ei toetu.”

EHA VÕRK: Kajakad võivad inimesi rünnata ning neilt toitu röövida

“Lindude pesitsemine on suur probleem iseäranis sellele kortermajale, kus on lähiajal plaanis mõni remont,” ütles abilinnapea Eha Võrk.

Võrk ütles, et remondi ajaks võib lindude pesitsusaeg olla jõudnud nii kaugele, et juba on olemas pesad, munad ja võib-olla tibudki. “Praegu on tagumine aeg vähemasti nendel korteriühistutel, kel on plaanis sel aastal remonti teha, vaadata üle maja katus, seinad ja muudki kohad, kuhu linnud on harjunud pesa tegema või kuhu oleks võimalik pesa teha,” lausus Võrk. “Lisaks katustele on sellisteks kohtadeks pööningud ja praod – linnud on taibukad ja kohanevad linnaeluga. Praegu saaks veel kõrvaldada pesa tegemise võimalused. Teiseks tasub õõnsused ja avaused kinni katta. Tänapäeval leidub väga nutikaid materjale, näiteks võrke, mida sättida takistuseks, et linnud ei saaks teha pesa sinna, kus tekib inimesega konflikt. Lindudel on kindlasti võimalik siin suures linnas endale muu pesakoht leida, nad ei pea tegema pesa elumaja katusele.”

Linnud võivad Võrgu sõnul ohtlikud olla. “Olen näinud, kuidas kajakad inimesi ründavad – on selge, et linnuvanemad kaitsevad oma pesa ja poegi! Nii et juba ohutuse mõttes ei tohi linnalindude pesitsemist elumajade vahetus läheduses või suisa elumajas  soodustada. Las linnud jääda sinna, kus on loomulikum keskkond ning kus inimene ja loodus saavad omavahel sõbralikult eksisteerida.”

Abilinnapea tuletas ka meelde, et linnalindude toitmine ei ole soovitatav, sest see tekitab harjumuse inimestelt süüa saada. “Pole siis ime, kui kajakas arvab, et inimese käes olev jäätis või burger kuulub temale, ja ta asub inimest ründama – sedagi olen oma silmaga näinud,” ütles Võrk. “Linnud on osavad, nad leiavad looduses endale piisavalt süüa, niisiis ei ole vaja neid toita. Meil on tore linnaloodus ning rikkalik looma- ja taimeriik, jäägem igaüks oma raamidesse.”

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.