"Peame mõistma, et ambitsioonikad kliimaeesmärgid ongi kulu ning senise mõtlemise ümber häälestama. CO2 heitmete vähendamise tehnoloogiaid käsitletakse juba praegu osana tuleviku energeetikast näiteks Saksamaal, Norras ja Suurbritannias, ka maailmas laiemalt," ütles TTÜ professor Alar Konist.

Eesti Teadusagentuuri tellitud Eesti põlevkivitööstuses süsinikdioksiidi (CO2) püüdmise tehnoloogiate rakendamise võimalusi vaatlevas uuringus leiti, et praegu puuduvad veel kulutõhusad ja kasutusvalmis tehnoloogiaid põlevkivitööstuse CO2 heite püüdmiseks ja kasutamiseks.

Kuigi heite püüdmine oleks teostatav, ületaksid püüdmise, puhastamise, transpordi ja ladustamise kulud oluliselt CO2 kvooditasu ja keskkonnatasusid, teatas agentuur. Uuemad tehnoloogiad on juba  tõhusamad, aga samas pole need veel valmis tööstuslikuks kasutamiseks.

Merealune ladustamine võiks olla lahendus

Ühe võimaliku lahendusena nähakse püütava CO2 ladustamist Põhjamere all, kuid selle riiklik toetamine on siiski küsitav ja vajaks täiendavat analüüsi, leiti uuringus.

Tehnoloogilisest aspektist oleks põlevkivitööstuses lähema viie aasta jooksul kõige sobivamad CO2 püüdmise tehnoloogiad absorptsioon ja hapnikus põletamine. Põlevkivielektri CO2 jalajälje saaks analüüsi kohaselt muuta isegi negatiivseks, rajades pooles ulatuses põlevkivi ja pooles ulatuses hakkepuitu kasutava elektrijaama koos CO2 püüdmise tehnoloogiaga. Seda aga lähtudes eeldusest, et hakkepuidu põletamisel tekkivat CO2 ei arvestata CO2 heitena.

Lisaks erinevate CO2 püüdmistehnoloogiate sobivuse hindamisele analüüsiti Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ) ja Tartu Ülikooli (TÜ) läbi viidud uuringus ka sobivaimate lahenduste keskkonnamõju ning Eesti tööstussektori tehnoloogilist ja majanduslikku võimekust püütud CO2 kasutada.

Järk-järgult kliimaneutraalsuse suunas liikumine on uuringu järgi tehniliselt võimalik ka olemasolevaid põlevkivitööstuses kasutatavaid tehnoloogiaid kohandades, kuid see ei pruugi olla rahaliselt otstarbekas ja vähendaks Eesti majanduse konkurentsivõimet.

Kliimaeesmärkide nimel tuleb teha suuri investeeringuid

“Peame mõistma, et ambitsioonikad kliimaeesmärgid ongi kulu ning senise mõtlemise ümber häälestama. CO2 heitmete vähendamise tehnoloogiaid käsitletakse juba praegu osana tuleviku energeetikast näiteks Saksamaal, Norras ja Suurbritannias, ka maailmas laiemalt,” kommenteeris TTÜ energiatehnoloogia professor ning uuringu konsortsiumi juht professor Alar Konist.

Ta lisas, et perspektiivikaid ja soodsamaid CO2 püüdmise tehnoloogiaid, lisaks uuringus väljapakutud kahele võimalusele, on mitmeid. “Edasi tulekski tehnoloogiat arendada, et see muutuks odavamaks ning seda saaks laiemalt kasutusele võtta,” leidis Konist.

Konist möönis, et läbi viidud rakendusuuring andis palju uusi teadmisi, seejuures kõige olulisemaks peab ta lõppjäreldust – kliimaneutraalsus on saavutatav ka põlevkivitööstuses.

Taastuvenergiaallikatest on järjest soodsam elektrit toota, aga stabiilse baasvõimsuse tagab Eestis teadusagentuuri teatel hetkel kõige paremini põlevkivielektritootmine. Kuid selleks, et niisuguse baasvõimsuse tagamine oleks kooskõlas Euroopa Liidu nägemusega niinimetatud süsinikuneutraalsest majandusest, tuleb CO2 püüdmise tehnoloogiad integreerida elektritootmise võimekusega.

Süsiniku eduka püüdmiseni läheb veel aega

“Teame, et CCS/CCU ehk süsiniku püüdmise ja selle kasutamise näol on pikalt loodetud päästerõngast, mis võimaldaks karmistuvates kliimapoliitika tingimustes säilitada põlevkivitööstuse, iseäranis elektritootmise, konkurentsivõimet,” märkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika valdkonna asekantsler Timo Tatar, lisades, et seetõttu on poliitikakujundamiseks antud uuringu valmimist vägagi oodatud.

Ta tõi näiteks välja, et uuringu järgi peaks tehnoloogia tasuvuseks CO2 heiteühiku hind olema tänasest pea kaks korda kõrgem.

Uuring rõhutab ka, et vaja oleks kompleksseid tõenduspõhiseid uuringuid, mille alusel kujundada Eesti energeetika pikaajaline strateegia, mis looks selguse erainvestoritele, panustaks avalike ressursside optimaalsesse kasutamisse ja energia varustuskindluse tagamisse.

Uuringu tellis ja rahastas Eesti Teadusagentuur RITA 1 programmi strateegilise teadus- ja arendustegevuse toetusmeetme raames. Uuring valmis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, keskkonnaministeeriumi, rahandusministeeriumi ja riigikantselei eesmärkide elluviimiseks. Uuring viidi läbi 2019. aasta aprillist 2021. aasta märtsini.