“Kui vanemad lähevad lahku, on nad ise kriisis ja käituvad sageli nagu lapsed. Nende laps satub siis oma vanemate, kahe väikese lapse tasemel käituva täiskasvanu vahele."

Ly Rüüs, Mustamäe sotsiaalhoolekande osakonna juhataja
Ametiühing: muutuvtundidega töölepingut saab sõlmida ainult töötaja nõusolekul (0)
20. aprill 2021
Ilja Matusihis

„Töötajate hirmud seoses seadusemuudatusega põhinevad paljuski läbielatud kogemustel, ent muutuvtundidega lepingu sõlmimist ei saa tööandja töötajale peale suruda,“ ütles Eesti Teenindus- ja Kaubandustöötajate Ametiühingu esimees Elle Pütsepp. "Võimalust leppida tööaeg kokku vahemikuna ehk paindlikult on oodatud tööturul kaua, kuid tänane töölepingu seadus selleks võimalust ei anna," nentis Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu.

Maripuu sõnul on oluline, et tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonid leppisid kokku tingimustes, millistel juhtudel on sellised töölepingud üldse võimalikud. „Teisisõnu nii tööandjate kui ka töötajate huvid langesid kokku,” lausus ta.

Teenindus- ja kaubandustöötajate ametiühing, kaupmeeste liit, ametiühingute keskliit, tööandjate keskliit ning sotsiaalministeerium andsid hiljuti oma heakskiidu planeeritavale seadusemuudatusele, et jaekaubandusettevõtted saaksid muutuvtunnilepinguid sõlmima hakata. Leppe jõustamiseks peab sotsiaalministeerium veel vastava seadusemuudatuse töölepingu seadusesse sisse viima.

“Võimalust leppida tööaeg kokku vahemikuna ehk paindlikult on oodatud tööturul kaua, kuid tänane töölepingu seadus selleks võimalust ei anna,” nentis Maripuu.

Fikseeritud tööaeg Maripuu sõnul kavandatud muudatusega siiski ei kao, sest töötajale peab jääma miinimumtöötundide arv, mille tööandja on kohustatud igakuiselt tagama. See kindlustab, et töötaja ei jää sissetulekuta.

Lisaks antakse tööandjale võimalus teatud tundide ulatuses ehk töölepingus kokku lepitavate maksimumtundide ulatuses, teatades vaid 24 tundi töötajale ette, paluda töötaja tööle nii, et neid täiendavaid tunde ei käsitleta ületunnitööna.

“Rõhutan, et eelkirjeldatu põhineb töötaja ja tööandja vabatahtlikul kirjalikul kokkuleppel ehk see ei saa toimuda tööandja ühepoolse otsusega ning eeldab, et töötaja on tööandja juures juba tööl osalise tööajaga ja vähemalt 12 tundi seitsmepäevases ajavahemikus ning tema töötasu on vähemalt 1,2kordne töötasu alammäär,” selgitas Maripuu.

“Seega kui 2021. aastal on töötasu alammäär 3,48 eurot, siis seadusemuudatuse jõustumisel peab jaekaubandussektoris uue vahemikuna töötundide kokkuleppeks olema töötaja tunnitasu määr vähemalt 4,18 eurot või rohkem.”

Selle muudatuse sisseviimine kehtivasse töölepingusse eeldab Maripuu kinnitusel läbirääkimiste pidamist ja töötaja õigust küsida tööandjalt täiendavaid selgitusi.

“Julgustan seejuures töötajaid nii praegu kui tulevikus, enne sellise töölepingu tingimustega nõustumist, tööandjalt küsima täpset selgitust, mis muutub võrreldes kehtiva lepinguga,” soovitas Maripuu.

Tööaja täpne arvestamine aitab probleeme vältida

“Kaubanduses töötav töötaja peab selgelt aru saama, et kohustus on töötada ainult kokku lepitud miinimumkoormuse jagu tunde ja muutuvtunnid on eraldi kokku lepitavad ning nende tegemisest on töötajal õigus keelduda,” selgitas Eesti Teenindus- ja Kaubandustöötajate Ametiühingu esimees Elle Pütsepp.

Lisaks on Püttseppa sõnul tööandjal kohustus esitada iga  summeerimise perioodi lõpus igale muutuvtundidega töötanud töötajale selge ja arusaadav ajakava, millest selguvad miinimumkoormuse töötunnid, muutuvtunnid, üle- ja alatunnid. 

“Tööaja arvestuse töötajale esitamine pärast tööaja summeerimise lõppu aitaks kaasa sellele, et töötaja saaks aru ja suudaks kontrollida oma töötundide arvestust. Selge ja arusaadav töötatud tööaja arvestus lihtsustaks töötajal esitada nõudeid tööandja vastu, kui selleks peaks vajadus tekkima,” lisas Pütsepp.

“Tasub ka meeles pidada, et töölepingu seaduse töö- ja puhkeaja üldisi põhimõtteid ei muudeta ning juhul, kui tulevikus jõustuv seadus annabki võimaluse jaekaubandussektoris näiteks kokku leppida töötamise 12 kuni 20 tundi nädalas, siis 21 ja järgnev tund jäävad seaduse mõistes ikkagi ületunnitööks,” täpsustas Maret Maripuu.

Töötajate hirmul on suured silmad

Paljud kaubandustöötajad pelgavad, et seadusemuudatustega antakse tööandjale eelisolukord, ent Maripuu sõnul saavad töötajad tegelikult senisest suuremad garantiid.

“Hirmu vähendab eelkõige see, et uued võimalused antakse just töölepingulisesse suhtesse ehk enam ei pea sellistel puhkudel sõlmima näilise käsundus- või töövõtulepingu, mida paraku täna kasutatakse. Käsundus- või töövõtulepingu puhul on töötegijal väiksemad sotsiaalsed garantiid – näiteks töötasu alammäär puudub ja puhkust ettenähtud ei ole.”

Pütsepp nentis, et töötajate hirmud seoses seadusemuudatusega põhinevad paljuski läbielatud kogemustel, ent muutuvtundidega lepingu sõlmimist ei saa tööandja töötajale peale suruda.

“Oluline on märkida, et muutuvtundidega töölepingute sõlmimine on vabatahtlik ja muutuvtunni kokkuleppeid võib kehtivate töölepingutega töötajatega sõlmida vaid töötaja kirjaliku avalduse alusel.  Iga töötaja võiks kaaluda enne muutuvtundidega töölepingu allkirjastamist, kas neile selline tööleping sobib,” manitses Pütsepp.

Ametiühingu arvates peaksid muutuvtundidega töötavad töötajad hakkama süvenema oma tööaja arvestusse, sest tööaeg hakkab koosnema erinevatest töötundidest.

“Juhul, kui pilootprojekt ennast õigustab võib sellest kujuneda uus normaalsus kõigis sektorites ja inimestel, kes soovivad lihtsalt suuremat paindlikkust. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et meie arvates võimaldab selline lähenemine tulla tööjõuturule inimestel, kellele senised jäigad töösuhted mingil põhjusel ei sobi,” ütles Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil. 

“Kas kaubandussektoris on töötajaid, kellel on selline hirm? Mul tekiks küsimus, millest see hirm on tingitud? Kuna tegemist on lepingutüübiga, mida saab sõlmida vaid töötaja enda algatusel ja soovil, siis kuidas saaks tööandja sellega kedagi ära kasutada?” imestas Peil. 

“Töötaja annab tööandjale teada, mis koormusega ta üldiselt soovib töötada ja tööandjal tekib võimalus töötajale senisest lihtsamalt pakkuda täiendavaid töötunde, mis on töötajale lisaks vabatahtlikud. S.t. et töötaja saab ise rohkem valida endale sobivat koormust.”

Töötundide kõikumine on Peili sõnul sealjuures üsna väike: maksimaalselt saab muutuvtunnilepinguga teha täiendavalt tööd 8h nädalas ja töötajale peab olema tagatud vähemalt 30% töökoormus. 

“Pigem võiks öelda, et täna on paljudel paindlikku töövormi soovivatel töötajatel mitte tööleping, vaid muud, võlaõiguslikud lepingud, mis ei anna puhkuse õigust, pensionistaaži, ei sätesta puhkepause ega kaitse töötajat. Muutuvtunnileping loodetavasti soodustab just töölepingute suuremat sõlmimist ja on seega töötaja jaoks nii tänasest turvalisem kui veidi suurema paindlikkusega.”

Ametiühingute keskliit: iga majandussektori mured on pisut erinevad

“Keskliiduna oleme me veendunud, et kogul Eesti tööturule ühtselt kehtivasse töölepingu seadusesse pole võimalik iga sektori spetsiifikat kirja panna,” ütles Eesti Ametiühingute Keskliidu kommunikatsioonijuht Jaan-Hendrik Toomel.

“Näeme töötajate vaatest, et erinevates valdkondades on töötajate mured erinevad  – olgu selleks siis näiteks palgaküsimus kaubanduses-teeninduses, töö- ja pereelu ühitamine infotehnoloogias või suur töökoormus tervishoius. Ka tööandjate probleemid on sektorite kaupa erinevad,” tõdes Toomel.

“Seetõttu peame me oluliseks anda sektoritele ka võimalus enda valdkonna siseselt kokku leppida erisusi seadusest, sest sellised ühe valdkonna probleemi lahendavad, otse seadusesse kirjutatud muudatused võivad seada ohtu töötate heaolu mõnes muus valdkonnas.”

Suurteks väljakutseteks on Toomeli sõnul seejuures tagamine, et kokkulepe tõesti lahendaks seda probleemi, milleks ta on ellu kutsutud. „Oleks poolte vahel tasakaalus – ehk et miskit võidaks nii tööandjad kui töötajad – ning oleks sõlmitud nii esinduslikult kui võimalik. Teisisõnu, et  leppe vaataks üle ja annaks sellele oma heakskiidu ka tööandjate ja ametiühingute keskliidud,“ lausus ta.

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.