"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
Siret Kotka: NETS on vajalik bürokraatia vähendamiseks, geenivaramu võib peita vastuseid viiruse ohtlikkuse kohta (0)
20. aprill 2021

“Üks erakond kasutab hirmu temaatikat ja on hakanud rääkima, et politseil on väga palju õigusi. Kellelegi ei tulda koju järgi, vaid vastupidi, inimesed viiakse seaduse järgi koju, kui nad on haiged või nakkusohtlikud,” sõnas riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Siret Kotka.

Päevaintervjuuks on stuudios riigikogu liige ja sotsiaalkomisjoni esimees Siret Kotka. Räägitakse nii koroonapiirangute leevendamise võimalikkusest, aga ka pandeemia mõjust inimesele ja muidugi viimasel ajal enim räägitud eelnõust nimega NETS (nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu).

Ühelt poolt inimesed ootavad piirangute leevendamist, aga teiselt poolt hoiatatakse, et liiga vara, nakatumisnäitajad on veel kõrged. Mis seisukohal Teie olete?

Siret Kotka: Nakatumisnäitaja ei ole tulnud sellepärast alla, et viirus oleks meie seas kuidagi vähem liikvel, vaid sellepärast, et meil on piirangud. Kui me täna kehtestatud piirangud ära võtaksime, siis näeksime kohe, kuidas nakatumisnäitaja hakkaks hüppeliselt tõusma. Seetõttu peab igasuguste piirangute leevendamisega olema väga ettevaatlik ja ma arvan, et võiksime selle juurde tulla selle kuu lõpus, et hakata mingisuguseid järk-järgulisi leevendumisi tegema. Näiteks spaad, koolid ja kaubanduskeskused – nende täituvus võiks olla 50 protsenti. See võiks olla üks väga selge meede, kuhu võiksime jõuda, et avatuma ühiskonna juurde tagasi minna.

Aga see avatud ühiskond ju tähendabki seda, et inimesed kõik ootavad, et nakatumisnäitaja läheks alla, mis juba lähebki aina allapoole, see võimaldab riike avada –   naaberriigid   juba lähevadki   seda teed.

Siret Kotka: Jah, eks me peamegi vaikselt minema, aga täna seda kohe teha oleks tegelikult ennatlik ja läheksime sellega tagasi olukorda, kus me mõni aeg tagasi olime. Tuletan meelde, et alles 19. Märtsil oli see kuupäev, kus meil oli üle 1500 nakatunu päevas. Tänased numbrid on väiksemad, aga kui võrdleme neid aastataguse kevadega, siis see dimensioon on muutunud. Saan tegelikult aru, et inimesed tahavad vabaduse poole. Kõik on psühholoogiliselt väga väsinud, aga praegu oleks see karuteene.

Viiruse kontrolli alla saamiseks tuleks ju suuta nakatumisnäitajaid kontrollida nagu me seda sügisel tegime. Mulle tundub, et praegu sellega hakkama ei saada. Marek Strandberg ütles ka, et ennem ühiskonda avada ei saa, kui igat nakatumist suudetakse jälgida.

Siret Kotka: Praegu on nakatumisjuhte palju ja terviseamet on tõesti ülekoormatud. Kui räägime meie haiglate olukorrast, siis tegelikult ega siis haiglate olukord ei ole väga paremaks läinud – nad tegutsevad ikka piiri peal. Olen nõus, et praegu meil see veel kontrolli all ei ole. Kui räägime suvesse minekust, siis endiselt arvan, et suuremaid kogunemisi tuleks vältida. Perekondlikud kokkusaamised tuleks hajutada, mitte teha kõik ühel päeval ja kõik koos. Maski peaks ka suvel siseruumides kandma. Need asjad nagu käte desinfitseerimine, maski kandmine ja hajutatus jäävad meiega tükiks ajaks kaasa.

Kuidas tundub, kas praegu tuleb erinevat infot erinevatest asutustest ja sõnum peaks olema selgem? Kes on kriisijuht, kes ütleb, mida teha ja kelle sõna kuulatakse?

Siret Kotka: Selles kriisis on tõesti väga palju osapooli, kes tahavad kõike rääkida ja leiavad, et nende arvamus on kriisi kontekstis see õige. Kriisis tehakse alati vigu ja see on loomulik. Nüüd saab olema spetsiaalselt kaks inimest, kes vaktsineerimisega tegelema hakkavad. Üks on inimene, kes hakkab tegelema lühiajalise jälgimisega, teine vaatab pikemat prognoosi.

Nii et sa oled nõus, et tegelikult on meil päris suur juhtimiskriis?

Siret Kotka: Ütleme siis nii, et on hetki, kus kommunikatsiooni osas lihtsalt on nii palju erinevaid arvamusi olnud, et see on viinud inimesed väga selgelt segadusse.

Kuidas suhtud vaktsineerimispassi, mis varsti kasutusele tuleb? Kas see on õige, et see annab mingisugused eelised vaktsineeritutele?

Vaktsineerimispass ei ole ju tegelikult uus asi. Ma arvan, et see on mõistetav, et passiga saab osa teenuseid lihtsustatud korras ja ka neile, kes ei taha end vaktsineerida kindlasti luuakse võimalus vabalt reisida. Sellise passi olemasolu lihtsustab reisimist kindlasti.

COVID-19 on meie igapäevaelus paratamatult kohal, samuti nagu vaktsineeriminegi. Vaatamata suurtele vaidlustele ja probleemidele on riigikontrolör märkinud, et Eesti on suhteliselt hästi hakkama saanud, aga pole plaani, kuidas edasi toimida. Missugune see plaan olla võiks?

Siret Kotka: Ma tegelikult arvan, et Eestis on olemas vaktsineerimisplaan ja sellega minnakse edasi. Seda kava on aga vahepeal segase kommunikatsiooniga hägustatud. Väga selgelt on välja tulnud, et kõigepealt tuleb vaktsineerida vanemaealised ja riskirühmas olevad inimesed ja kui nemad on vaktsineeritud, siis minnakse nooremate inimeste juurde. Vahepeal on vaktsineeritud saanud ka eesliinitöötajad. Nii et kava on olemas. Küsimus on selles, et Eestis on endiselt olukord, kus inimesi, kes tahaksid end vaktsineerida on rohkem kui vaktsiini. Kui ükskord laheneb olukord, kus vaktsiini on piisavalt, siis see ka muutub.

Nakatuvad ka 30-40 aastased inimesed ja pered. Mille poolest on siis lastega perede eluolu vähem olulisem kui eakate oma? Tallinna linnapea soovitas samuti praktiliselt kõiki inimesi paralleelselt vaktsineerida.

Siret Kotka: Seda on arutatud, kas peaks või mitte, aga kui vaatame suremuskordajaid, siis endiselt on kõige suurem risk haiglasse sattuda 60+ inimestel. Toetan seda arvamust, et kõigepealt peaks vaktsineerima vanemaealisi riskirühmas inimesi, aga õnneks on juba sel kuul ja ka järgmisel tulemas palju vaktsiini, nii et need nooremaealised inimesed – ka meie sinuga, saame kindlasti vaktsineeritud.

Pidasin silmas seda, et üks kolmandik inimesi näiteks ei soovi üldse vaktsineerida. Kas peame aega raiskama sellele, et need inimesed üles leida ja siis veenduda, et nad ei soovigi vaktsineerida, või selle asemel oleksime võinud ehk juba nooremaid vaktsineerida?

Siret Kotka: Meil on praegu olukord selline, et vanematest ja riskirühmadest ei jää vaktsiini üle, aga usun, et see võib varsti tõesti tulla ja siis kindlasti tuleb ka noorematele pakkuda. Ega siis vaktsiin kindlasti kuhugi ladudesse seisma ei jää, sest läbi vaktsineerimiskeskuste või perearstide saavad inimesed end vaktsineerida.

Segadused vaktsiinide ümber on inimesed ärevusse ajanud. Irja Lutsar ütles selgelt, et AstraZenecaga vaktsineerimine tuleb noorematele kui 60-aastastele peatada. Nüüd on ka Johnson&Johnson vaktsiini puhul ilmnenud probleemid. Neid kõhklejaid, kes mõtlevad, kas vaktsineerida või mitte on ilmselt juba palju.

Mis puudutab poleemikat vaktsiinide ja nende kõrvaltoimete ümber, siis see on tõsi, et see kommunikatsioon on väga mitmetahuline. Ühed ütlevad, et võiks vaktsineerida, teised, et mitte, sest kõrvaltoimed on väga suured. Ma arvan, et siin peab ravimiamet kindlasti andma veel täiendavaid selgitusi, aga kindlasti ka perearst koos oma patsiendiga peaks tegema selle otsuse, kas ja milline vaktsiin inimesele sobib. See ei ole nii lihtne. Näeme, et osadel inimestel on AstraZenecaga kõrvaltoimed, kuid rõhuval enamusel ei ole mitte midagi. Ma arva, et siin peabki väga individuaalselt lähenema.

Siret Kotka: Meil oli sotsiaalkomisjonis kohtumine teadlastega, kes rääkisid Eesti geenvaramu projektist ja nad arvasid, et võiks selle geenivaramu projektiga edasi minna, et uurida, kuidas koroonaviirus tegelikult meie ühiskonda ja inimesi mõjutab. Nad jõudsid ka selleni, et saaks läbi vaadata, miks ühed inimesed meie seast haigestuvad raskemalt kui teised. DNA-d uurides võiks inimene tegelikult teada, kas tema näiteks haigestub raskemalt või kergemalt. Lisaks saaks väga selgelt öelda, millist vaktsiini võiks kasutada ja millised on sellele inimesele kõrvaltoimed. Sotsiaalkomisjon läheb selle temaatikaga kindlasti edasi. Kui mitte kohe, siis loodan, et see projekt läheb käiku ja tulevikus inimesed saavad selle tagasiside.

Nii et võib öelda, et see on uus tase meie geenivaramu kasutamisel või edasiarendamisel?

Siret Kotka:  Jah, absoluutselt. Meie teadlased on väga võimekad ja neil on väga palju teadmisruumi, et seda kõike teha. Erinevalt teistest riikidest on meil võimalus kliinikumidest palju lihtsamalt saada andmeid geenivaramu kogusse. Loodan, et lähme sellega edasi ja kõik osapooled soovivad seda, sest kahtlemata usume teadusesse ja seda tuleb toetada.

Kas meil on oma geeniannetajaid piisavalt?

Siret Kotka: Praegu on neil andmebaasis 200 000 inimest. Saan aru, et probleem on selles, et esimeste uuringute ülevaateks oleks vaja, et ca 10% geenivaramu andmebaasis olevatest inimestest oleks koroonat põdenud. Seda kahjuks ei ole, nii et seal on üks takistus kohe olemas, et geenivaramus ei ole nii palju andmeid, kes oleksid tegelikult koroonat põdenud, aga kahtlemata on vaja teha tööd sellega edasi minekuks. Idee on aga väga tervitatav.

Meie president alustas süüdlaste otsimisega, et kes siis ikkagi on süüdi, et meil, see vaktsineerimine ei ole nii hästi õnnestunud ja mis eelmisel valitsusel jäi tegemata   või kas Kaja Kallas reageeris või ei ole reageerinud piisavalt kiiresti?

Siret Kotka: Ausalt öeldes, olen presidendi väljaütlemise peale suhteliselt nördinud just sellepärast, et mäletan väga hästi, kuidas tehti üleskutse, et inimesed, palun ärge reisige. Toona oli peaminister Jüri Ratas ja nägime, et mõned päevad hiljem oli president puhkusereisil mägedes. Mis puudutab vaktsineerimiskava, siis Euroopas oleme ikkagi kolmandal positsioonil ja kõik riigid on tegelikult probleemi ees, et vaktsiini ei ole piisavalt. Meie positsioon on teiste liikmesriikidega võrreldes hea ja me ei ole viimaste seas. Saan aru, et president proovis leida koha, kuidas käesolevat valitsust rünnata, aga kui vaatame, kuidas on koroonaga võideldud, kasvõi meie meditsiinitöötajaid või töö- ja terviseministrit, kes tõesti teeb 24 tundi tööd, siis tema avaldus oli väga kohatu.

Räägime nüüd ka veidi riigipoolsest panusest. 2021 aasta lisaeelarve eraldab 150 miljonit eurot koroona kriisi ületamiseks. Ilmselt peaksime valmistuma järgmiseks koroona laineks, mida me selle rahaga saaksime peale hakata?

Siret Kotka: Lisaeelarves on väga palju meditsiinile suunatud. Riigikogus on näiteks haiguspäevade hüvitamine. Kui praegu hüvitatakse haiguspäevi teisest haiguspäevast, siis nüüd riigikogu soovib seda pikendada maikuust kuni aasta lõpuni. See on kahtlemata rahaline väljaminek riigile, aga kui me seda ajutist meedet ei pikenda, siis see halvendab Eesti inimeste olukorda. Tegelikult valmistutakse ka kolmandaks laineks, mis võib meie riiki tabada sügisel. Sellepärast tuleb ka valmis olla, et suvi ei tule päris selline nagu kolm aastat tagasi, vaid sellise tundega, et koroona on meil kuklas ja tuleb kanda maske, desinfitseerida käsi jne. Ma arvan, et ei tohi olla hirmul, aga tuleb valmis olla.

Mida me võiksime ennetavalt teha, et ei peaks uue laine korral majandust sulgema?

Siret Kotka: Kahtlemata on vaktsineerimine kõige tõhusam meetod. Kuna vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik, siis see tähendab, et neid haigestumisi ikkagi tuleb. Ma arvan, et inimeste südametunnistust tuleb austada, aga selleks peamegi olema riiklikult ja eelarveliselt valmis, et selline olukord võib tulla.

Kõik ei taha maski kanda ja uus seadus, mida praegu riigikogus menetleti annab politseile rohkem võimalusi nagu väidavad need, kes demonstratsioonidel käivad.

Siret Kotka: Praegu on nii, et terviseamet menetleb kõiki rikkumisi ja väljastab sunniraha. Nüüd NETSist tulenevalt – kui politsei näiteks täna näeb rikkumist, siis ta fikseerib rikkumise ja viib läbi menetluslikud toimingud. Dokumendid viib terviseametile ja terviseamet vaatab need uuesti üle ja siis teeb vastavalt oma otsuse. Uus olukord on selline, et kui politsei fikseerib näiteks siseruumis inimese, kes maski ei kanna, siis ta saab seda kohe menetleda ja ei pea viima tõendeid terviseametile. See on tegelikult bürokraatia vähendamine. Selle eelnõuga tuleks juurde ainult üks õigus. Näiteks kui inimene, kes on koroonahaige viibib süüdimatult kaubanduskeskuses ja teeb seda täiesti teadlikult, siis on politseil õigus tulla kohale, pidada see inimene kinni ja viia ta koju või viibimiskohta. Viibimiskoht tähendab seda, et see võib olla nii hotell, aga ka näiteks ema või mõni sugulane. Nii et kellelegi ei tulda koju järgi, vaid vastupidi, inimesed viiakse selle seadusega koju kui nad on haiged ja nakatumisohtlikud.

Kas protestijad on seadusest siis valesti aru saanud?

Siret Kotka: Ma arvan, et meie seas on üks erakond, kes kasutab hirmu temaatikat ja on hakanud rääkima, et politseil on väga palju õigusi. Sisuliselt tegelikult ei anta politseile õigusi juurde. Me ainult täiendame seadust ühe sättega, mis puudutas kaubanduskeskust, mille näite ma just tõin. See on ainule oluline seadusepügal. Teine ongi lihtsalt see, et politsei võib seaduserikkumist ise otse menetleda.

Kas need on need tehtud ettepanekud, mis said kompromisslahendused?

Siret Kotka: Need on ettepanekud, mis on praegu selles seaduseelnõus. Muudatusettepanekuid ma ei ole veel näinud, aga olen kuulnud, et seal võib siis olla niisugune klausel, et politsei võib neid kasutada sel juhul kui valitsuse tasandil on hädaolukord või eriolukord välja kuulutatud. See on niisugune menetluslik nüanss ja kui see on vajalik, et võtta Eesti elanikkonnal hirme maha, siis ma arvan, et see on väga hea. Ükski Eesti inimene ei peaks politsei ees hirmu tundma. Vastupidi, politsei peaks tekitama usaldusväärsust ja tunnet, et politsei kaitseb. Meie eesmärk on ikkagi minna selle poole, et meil oleks turvalisem ühiskond.

Kas seda seadust on ikka aja?

Siret Kotka: NETSi on tegelikult väga vaja ja tänasel päeval on terviseamet väga selgelt ülekoormatud. See on ka põhjus, miks näiteks Marek Strandberg ütles, et nii kaua kuni nakatumiskordajat ei suudeta kontrollida, ei tohiks me piirangutest loobuda. See ongi see põhjus, et terviseamet on kahekümnekordselt ülekoormatud ja vajavad politseilt abi.

Sotsiaalkomisjoni esimehena on sul ju ka riigikogus vastutus inimeste heaolu ja tervise eest. Arutasite hiljutisel avalikul istungil COVID-19 haigust ennetavat käitumist ja isikukaitsevahendite kasutamist. Mida see seadusloome osas andis?

Siret Kotka: Pigem oli see avalik istung suunatud avalikkusele. Rääkisime sellest, et peaminister esitles Valget raamatut ja kuidas see raamat võiks siis igapäevaselt erinevaid inimesi ja ettevõtteid aidata. Mis puudutab isikukaitsevahendeid, siis tuletasime meelde, mismoodi ikkagi õigesti maski ette panna ja kuidas see õigesti kasutamine käib, sest tegelikult paljud inimesed unustavad ära, mis vahe on ühekordselt maskil ja kas seda tohiks kasutada kui ta on korra eest ära võetud. Vastus on, et ei tohi.

Informatsioon muutub igapäevaselt. Tanel Kiik ütles, et mai lõpuks on kõik inimesed vaktsineeritud, kes seda soovivad. Võib-olla maski kandmisest ei ole siis enam juttugi?

Siret Kotka: Võib-olla, võib-olla mitte. Kui vaatame eelmist suve, siis maski kandmine taandus väga selgelt suvel. Kui vaatame teisi Euroopa riike, siis seal käiakse ka randades maskidega. Mina ise loodan, et Eesti riigis ikkagi jätkub olukord, kus me ei pea õues maski kandma. Kui jääb, siis tõesti siseruumides, kus on väga palju rahvast.

Millist nõu anname siis meie Tallinna inimestele, kes ootavad pikisilmi piirangute leevendamist? Käes on kevad, kohe on tulemas suvi.

Siret Kotka: Kindlasti piirangute leevendamine tuleb. Praegu palun inimestelt kannatust. Hoidke piirangutest kinni, sest mida efektiivsemalt me seda praegu teeme, seda kiiremini see nakatumiskordaja alla tuleb ja seda kiiremini saame ka vabaks. Ma arvan, et suvi ei jää olemata ja vaktsiini tuleb juurde. Varsti saavad kindlasti kõik soovijad end vaktsineerida. Prognoos kevadeks ja suveks on ma arvan, et lootustandev. Palju ei ole veel jäänud. Võib-olla paar nädalat kui hakatakse tegelikult piiranguid leevendama. Selle aja peame üheskoos üle elama.

 

 

 

 

 

 

 

 








Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.