"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Liina Kersna: koolide õhukvaliteedi tagamine on odavam kui õpilünkade tasandamine (0)
22. aprill 2021
Mats Õun

“Distantsõppe mõju ühiskonnale on pikaajaline ja kallis. Peame üheskoos mõtlema ja tegema plaani, kuidas saaksime võimalikult palju koole avatuna hoida ka siis, kui viirus levib ühiskonnas kiiresti. Õhukvaliteet on koolide avamisel ja lahti hoidmisel oluline ja peame sellesse investeerima,” sõnas haridusminister Liina Kersna.

Lisaeelarvega suunas riik kohalikele omavalitsustele investeeringuteks 30 miljonit eurot ning valitsus on andnud kaasa soovituse seda raha kasutada haridusasutuste õhukvaliteedi parandamiseks. “Püüame tegutseda üheskoos selle nimel, et vähemalt sügiseks oleks meie koolide õhukvaliteet niivõrd hea, et saaksime võimalikult palju lapsi koolis hoida, kasutades sealjuures kõiki teisi ohutusmeetmeid,” sõnas haridusminister.

Sisekliima ekspert: hea ventilatsiooniga klassiruumid on turvalised

TalTechi professor, hoonete energiatõhususe ja sisekliima ekspert Jarek Kurnitski sõnul on ventilatsioonisüsteemiga klassiruumid  turvalisemadki kui muud avalikud hooned või kodud. Kui kodudes tuleb haige isoleerida eraldi tuppa, siis koolimajades tagab ohutuse hea ventilatsioon.

Viirus aga levib õhu kaudu väga hästi ning hea ventilatsioon peab käima käsikäes füüsilise distantsi hoidmisega. Lisaks tuleks filtritena kasutada maske või õhupuhasteid.

Distantsinõue peaks Kurnitski sõnul olema täiskasvanute puhul poolteist meetrit, kuid laste puhul piisab ka ühest meetrist. “Kui oleme ninapidi koos, siis üldventilatsioon ei ole lahendus. Üldventilatsiooniga saab viiruse levikut tõkestada alates 1,5 meetri kauguselt. Praegused ventilatsiooni määrad on piisavalt mõistlikel riskitasemetel, kuid väikestes ruumides on risk suurem. Lühiajalised viibimised ruumis on ohutumad,” lisas ta.

Soovitatav on pikendada ka ventilatsiooni käiduaegasid. “Ventilatsioon peaks töötama kaks tundi enne kui kasutajad hoonesse tulevad ja kaks tundi pärast kasutusaega, siis on hoones kindlasti puhas õhk. Nõudluspõhised ventilatsioonisüsteemid, mis töötavad vastavalt vajadusele tuleb ümber seadistada,” sõnas Kurnitski.

Vältida tuleb tagastusõhu kasutamist, mida koolimajades kasutatakse peamiselt võimlates. Kui tagastusõhku ei ole võimalik vältida, siis tuleb väljatõmbe poole peale paigaldada paremaid filtreid.

Probleeme esineb renoveerimata koolide ja lasteaedadega, kus ventilatsioonisüsteem on puudulik. Ventilatsioonisüsteemide remont on pikk töö, mis tuleks pikemas perspektiivis siiski ette võtta, kuid leidub ka kiiremaid lahendusi.

“Paljud koolimajad ootavad tervikrenoveerimisest, mille puhul räägitakse 1200 eurost ruutmeetri kohta. Kui teostada ventilatsioonisüsteemide paigaldust ja seda näiteks ainult klassiruumidesse, siis saaks hakkama 150 euroga ruutmeetri kohta,” lisas professor.

Samuti soovitas professor kõigil koolidel hankida CO2-taseme mõõtja, sest selle abil on kõige lihtsam õhu kvaliteeti monitoorida. Kui süsihappe kontsentratsioon õhus näitab 800 ppm, siis on viimane aeg ruumi õhutada või ventilaatorid tugevamalt tööle panna. 1000 ppm korral peab juba ruumist lahkuma.

Vahetunnis tuleks ruume tuulutada

2020. aasta kevadel välja kuulutatud eriolukorra ajal kehtestati hoolekandeasutuste ja mitteelamute ventileerimise ja tuulutamise täiendavate nõuete määrus, mida uuendati novembris. Uuendatud juhend annab täiendavaid selgitusi määrusega sätestatud nõuetele ning annab soovitusi, kuidas käsitleda hooneid, kus puudub korralik ventilatsioon. Lisaks on koostatud juhend koolimajadele.

Tehnilise Järelevalve Amet soovitab koolides tekitada n-ö mulle ehk eraldada klassid mitte ainult klassiruumidesse, vaid ka üldkasutatavates ruumides nagu garderoobid, sööklad, koridorid jne. Tasuks mõelda ka vahetundide aegade muutmisele.

Lisaks soovitatakse distantsi hoidmist ja ruumiõhu näitajate monitoorimist. “Loomuliku ventilatsiooni korral tuleb võimaluse korral hoida vähemalt kahte akent tuulutusasendis. Vahetunnis tuleb avada kõikvõimalikud aknad ja uksed, et tekiks võimalikult kiiresti õhuvahetus,” sõnas Tehnilise Järelevalve Ameti ehitusosakonna peaspetsialist Riina Tamm.

Juhul kui ei ole võimalik tagada piisav CO2 näidu langemine, siis osalise distantsõppe korral tuleks mõelda klassiruumide vahetust ehk teha üks tund ühes klassis ning lasta teise tunni ajal ühel ruumil tuulduda. “CO2 andurite loomulik foon on alates 350 ppm-st. Mitte mingil juhul ei tohi näit minna üle 1000. 800 ppm puhul võiks juba hakata mõtlema, et jututeemad tuleks kokku võtta ja 1000 puhul peaksid kõik ruumist väljuma,” lisas Tammik.

Soojemal ajal soovitatakse kaaluda õuetunde ja vahetunde.

Tammiku sõnul maksab CO2 andur 200-400 eurot ning selle soetamisel tuleb tähele panna, et anduril oleks tooteohutuse märgis, kuid täiendavaid katseprotokolle olema ei pea. “See, kas täpsusaste on 50 ppm või 75 ppm ei ole üldise taseme kaardistamiseks oluline. Neid ei pea ostma igale klassiruumile eraldi. Võimalik on ka osta mingi ports ja seirata klassiruumi nädala jooksul, et teha selgeks, millal ja kus tekib kriitiline olukord,” lisas Tammik.

21. keskkool täitis ohutusmeetmeid eeskujulikult

21. keskkooli direktor Meelis Kondi sõnul ei ole ükski kool loodud selleks, et olla kontaktivaba, kuid viiruse leviku tõkestamisel on just see oluliseks eelduseks. Suure kooli jaoks ei ole hajutusmeetmete rakendamine kuigi lihtne. Selleks, et koolis ei viibiks ühel ajal suurt hulka õpilasi, rakendas kool juba septembrist hübriidõpet ehk tehti alates 6. klassist kodusõppepäevi.

“See oli hea ettevalmistus distantsõppeks. Iga päev oli koolist ära keskmiselt kaks lendu ehk kuskil 250 õpilast,” sõnas Kond.

Lisaks rakendati koolis hajutusmeetmeid süsteemselt koos teiste meetmetega. “Üks oli loobumine senisest tundide ja vahetundide ajakavast. Kooli saabumine toimus hajutatult erinevatel kellaaegadel, et tekiksid klasside kaupa mullid ja ei toimuks suurt segunemist. Gümnaasiumis oli osa valikkursusi juba septembrist e-kursusena ning sööklas rakendasime 50% täituvuse nõuet,” rääkis Kond.

Kool jälgis ka hoolega, et õpetajate ja lastevanemate koosolekud toimuksid video teel. “Töökollektiivides on kolded alguse saanud just isiklikest kontaktidest. See on väga oluline meede ja nii suure kooli puhul ei tekkinud ühtegi korda, kus üks õpetaja oleks teist nakatunud. Seda tasuks kõikidel koolidel järgida,” lisas ta.

Samuti toimusid kehalise kasvatuse tunnid õues, loodi desojaamad, pindu puhastati tihedamalt ning ruume tuulutati. Kuigi kool on renoveeritud 10-aastat tagasi ning ventilatsiooniseadmed on korras, siis märgati, et tunni lõpuks oli ruumis õhku väheks jäänud. “Hankisime vajalikud mõõteriistad ja kui koridorides ja üldruumides on õhuvool tagatav, siis klassiruumides tuleb tuulutamisele mõelda,” sõnas Kond.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.