“Kui vanemad lähevad lahku, on nad ise kriisis ja käituvad sageli nagu lapsed. Nende laps satub siis oma vanemate, kahe väikese lapse tasemel käituva täiskasvanu vahele."

Ly Rüüs, Mustamäe sotsiaalhoolekande osakonna juhataja
VIDEO! Mihhail Kõlvart: kütuse pumpamine Tallinna lahel tuleb lõpetada (1)
22. aprill 2021
Mats Õun

"Reostus võib tekitada korvamatu kahju kogu linna rannajoonele. Pöördumatult võivad kahjustada saada sinilipu märgiga ohutuks tunnistatud supelrannad, kuid ka linnud ja loomad ning merekeskkond laiemalt," ütles Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart, kelle sõnul tuleks Eesti vetes kütuse laevalt laevale lastimine üldse lõpetada.

“See oleks õige lähenemine selles küsimuses ja see oleks igati mõistlik nii turvalisuse kui ka finantstulu kaalutlustel,” lausus Kõlvart. “Miks me peame loobuma sellest, et Tallinna sadamad saavad tulu ja sellest tulust maksavad riigile makse? Seda teenust tuleb tegelikult osutada sadamates.”

Linnapea sõnul arutas ta teemat ka keskkonnaministriga ning edastas ministeeriumile ka linna ametliku seisukoha.

Tallinna linnavalitsus teeb keskkonnaministrile ettepaneku peatada ja edaspidi keelata Eesti territoriaal- ja sisemerel ohtlike ainete laevalt laevale lastimine, arvestades lastimise keskkonnalaseid riske, õiguslikku segadust, majanduslikku kahjumlikkust riigile.

“Oleme vedelkütuse avamerel ja ranniku lähedal lastimise pärast väga murelikud eelkõige keskkonnaohutuse seisukohalt,” ütles Kõlvart. “Kuna vedelkütust sadamas käitlev ettevõte on ohtlik, on sadamatele ja terminalidele kehtestatud väga ranged nõuded, et tagada keskkonnaohutus. Sealhulgas on ette nähtud, et avarii korral reostus kiiresti lokaliseeritakse. Avatud merealal ranniku lähedal ei saa reostust kiiresti lokaliseerida ega tõrjuda.”

Keegi ei saa olla kindel lastimise ohutuses

Kõlvarti sõnul ei saa keegi olla kindel lastimise ohutuses, sest laevade võimekus ja valmisolek on erinev ning kontrollimata.

“Kütuse laevalt laevale lastimine mis tahes Eesti rannapiirkonnas, sealhulgas Tallinna lahel Kakumäe poolsaare ja Naissaare vahelisel merealal, ei ole Tallinna linna seisukohalt mingilgi moel põhjendatav,” selgitas ta.

Kõlvarti sõnul võib reostus võib tekitada korvamatu kahju kogu linna rannajoonele. “Pöördumatult võivad kahjustada saada sinilipu märgiga ohutuks tunnistatud supelrannad, kuid ka linnud ja loomad ning merekeskkond laiemalt,” sõnas ta. “Ei maksa unustada, et Paljassaarel asub üleeuroopalise tähtsusega linnuala, kus elab 82 kaitsealust linnuliiki.” 

Linnavalitsus on vajadusel valmis osalema töörühmas või panustama muul viisil, et leida lahendused kütuse laevalt laevale lastimisega seoses tekkinud küsimustele ning lõpetada majanduslikult ebamõistlik ning keskkonda ohustav tegevus.

Seni sadamates ja terminalides toimunud vedelkütuste lastimine on korraldatud ümber nii, et mitmed välisriikide firmad ja laevaomanikud teostavad lastimisoperatsioone sadamateenuseid kasutamata. Seisukohad selle kohta, kas laevalt laevale kütuse lastimine Eesti vetes on seaduslik, on vasturääkivad.

Linnavalitsus palub keskkonnaministeeriumilt selgitusi, kas see on seaduslik. Eesti Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni ja Sadamate Liidu juriidilise analüüsi kohaselt on laevade lastimine sadamateenus ja seda tohib teha üksnes sadamas, seadustes sätestatud nõuete kohaselt.

Valitsus arutab ohtlike ainete laevalt laevale laadimist

Keskkonnaminister ütles juba jaanuarikuus, et peab Pakri saarte lähedal toimuvat ohtliku kauba laevalt laevale laadimist keskkonnaohtlikuks ning juhul kui see on toimunud ka Pakri hoiualal, siis lausa illegaalseks.

Mölder rõhutas, et olukord on vajalik igakülgselt kontrolli alla võtta ning selgeks teha, kas ja millal on keelatud tegevusi hoiualal tehtud, teatas keskkonnaministeerium. Kuna politsei- ja piirivalveamet vastutab ümberlaadimise lubade väljaandmise eest ning nende laevastik tegeleb reostustõrjega, informeeris Mölder olukorrast siseministrit.

Ministri sõnul arutab valitsus lähiajal ohtlike ja kahjulike ainete laevalt laevale laadimise korra muutmist. “Kui seni on tohtinud STS-toiminguid teha 19 ankrualal, sh Tallinn G alal, siis keskkonnakaalutlustest lähtuvalt ning mereteadlaste eksperthinnangut arvesse võttes soovime vähendada STS alasid 19-lt 1-le,” lausus ta. “Arvaksime nimekirjast välja need ankrualad, mis asuvad täielikult või osaliselt hoiualadel ning kuhu polnud sellised tegevused nende ankrualade moodustamisel planeeritud.”

Ta nentis samas, et ka ohtliku kauba ümberpumpamise jaoks tuleb ettevõtetele pakkuda võimalusi, kuid need peavad olema allutatud rangele kontrollile ning kaetud riskile vastavate tasudega.

“Kui keegi reklaamib, et Eesti vetes saab odavalt ja riigi tähelepanuta oma ohtlike kaupadega hoiualal majandada, siis selle lõbu lõpetame kahtlemata ära. Meil peab olema selge ülevaade, mida ja milleks tehakse ning kui suured riskid selle kõigega kaasnevad,” rõhutas Mölder. “Meie ettepanek on lisaks analüüsida, kas Eesti mereala kasutamise eest makstavad tasud on piisavad Eesti merekeskkonna kaitse seisukohast vaadatuna ning ühe võimalusena oleme välja pakkunud õlifondi loomise.”

 

 

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

puhas USA
21. apr. 2021 13:20
Milles nüüd küsimus puhas USA kondens ja nafta otse Venest ja milles nüüd probla paprid korras rahad makstud laevalt laevale.