“Nii nagu tunnel, peab ka kahe riigi tahe õiges kohas kokku saama,” ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas pärast Soome transpordi- ja sideministri Timo Harakkaga allkirjastatud ühiste kavatsuste protokolli. Soome ja Eesti leppisid täna kokku transpordisektori koostöös ning leidsid Tallinna-Helsingi tunneli ja Rail Balticu ühisosa.

“Tunneli integreerimine üle-euroopalisse transpordivõrku loob uue kaubavärava Euroopasse ja muudab tulevikus meie pealinnad kaksiklinnaks,” lausus Aas.

Ühiste kavatsuste protokolli eesmärk on koostöö transpordisektoris ja riikide vaheline teabevahetus, et edendada suuri transpordiprojekte, näiteks Helsingi-Tallinna tunnel, Rail Baltic, üle-euroopaline transpordivõrk ja Põhjamere–Läänemere koridor. Ühiste kavatsuste protokoll on esimeseks sammuks tunneli trassi üle-euroopalisse transpordivõrku lülitamiseks, mis on eelduseks projektile Euroopa Liidust kaasrahastuse taotlemiseks.

Ees seisab keskkonna- ja tasuvusuuring

 “Tunneli puhul on tegemist tulevikku vaatava projektiga. Nüüd seisavad ees keskkonna- ja tasuvusuuringute läbiviimine, projekteerimisest oleme veel kaugel. Esialgsete hinnangute järgi on tunneli ehitamine väga suure hinnalipikuga, mistõttu peame leidma kõige mõistlikumad lahendused nii tasuvuse, kui ka looduse hoidmise vaatevinklist,” lisas Aas.

“Meie ühine eesmärk peaks olema, et Soome ja Eesti transpordisüsteemid toimiksid multimodaalselt, pakkudes Põhja- ja Kesk-Euroopa vaheliste reiside ja transpordi jaoks kvaliteetset ja jätkusuutlikku ühendust,” ütles Soome minister Timo Harakka.

Memorandumis märgitakse, et Tallinn-Helsingi tunnel on ainulaadne tulevikuprojekt, mis nõuab uuenduslikku lähenemist ja mitmekesiseid rahastamisallikaid. Tunnel koos Rail Balticuga moodustaksid kiire ühendustee Kesk-Euroopaga.

Ühiselt mõistetakse, et tunneli projekti veavad riigid ning koos tuleb leida parim lahendus nii võimalikule organisatsioonimudelile, kui ka rahastamisvõimalustele, säilitades igakülgse kontrolli projekti üle ka võimaliku erasektori kaasamise korral. Tunneli arendamise eeltingimuseks on ühenduvus Rail Balticu ning teiste riiklike transporditaristutega.

Lisaks ühiste kavatsuste paika panemisele on hetkel töös ka tunneli trassi lisamine üle-euroopalisse transpordivõrgustikku (TEN-T), et tulevikus oleks võimalik küsida Euroopast rahastust võimalikeks uuringuteks ja ehituseks.

Ühiste kavatsuste protokolli sõlmimine Soomega on osa Eesti valitsuse tegevusprogrammist. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kavatseb lähitulevikus taaskäivitada Tallinna-Helsingi tunneli töögrupi, kuhu kuuluvad  riikide esindused ning Tallinna ja Helsingi linnavalitsused.

Talsinki on konkurentsivõimelisem

Tallinna linnavolikogu esimehe Tiit Teriku sõnul on Helsingi ja Tallinn kujunenud ühtseks majanduspiirkonnaks ning seetõttu on juba üsna pikalt kasutatud kahe peallinna vahelise sünergia kirjeldamiseks mõistet Talsinki.

“Mulle isiklikult mõte kaht pealinna ühendavast merealusest raudteetunnelist meeldib. Oluline on see, et sellest tunnelist saaksid kasu nii Tallinn koos lähivaldadega, kui kogu Eesti. Tihedamalt ühendatud Talsinki ühtse majanduspiirkonnana oleks maailmas konkurentsivõimelisem. Samuti lihtsustaks see meie inimeste igapäevast töörännet. Kindlasti on positiivne, et Eesti ja Soome valitsuste tasemel on soov kaht pealinna ühendava projektiga edasi minna.”

Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu näeb, et kauges tulevikus võib tunnel elavdada Tallinna ja Helsingi ning suuremas mastaabis ka Soome ja Eesti suhteid nii inimeste kui ka kaupade liikumise näol. Tema sõnul on aga küsimuseks selle tulevikuprojekti maksumus ning sellest saadav majanduslik kasu. Praegu räägitud 15 miljardit eurot on ikka väga suur summa meile.

“Kaasaegne, üha rohelisemaks muutuv laevaliiklus üle lahe on majanduslikult vägagi mõttekas, eriti koroonakriisi möödudes. Lisaks merereisi romantikale annab see tööd ka tuhandetele inimestele ja ettevõtetele”.

 Riisalu sõnul aga on igasugused uuringud tulevase tunneli teemal teretulnud ning Tallinn hakkab tulevikus osalema ka loodavas töögrupis.